Obsah (8)

§ 3141§ 430§ 432§ 459§ 433§ 661§ 173§ 168

2-25-18120 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2026. a, Tartu kohtumaja Kohtunik V.G-na Kask Tsiviilasja number 2-25-12120 Tsiviilasi L.Q hagi H.B vastu elatise nõudes

§ 3141

lg 2 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva möödumisel. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 04.03.

1. a.
2. 04.03.
3. a toimunud kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja V.G ja kostja H.B isiklikult. Hageja seaduslik esindaja täpsustas, et koos hagejaga on tal kokku kolm alaealist last ja lisaks on tema ülalpidamisel kaksikud, kes said
4. aasta juunis
5. aastaseks. Hagejale makstakse lapsetoetust 100 eurot kuus ja perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Hageja on kostjaga viibinud vaid üksikud korrad, mõni tund. Kostja hagejale elatist ei maksa ega osale muul viisil lapsele ülalpidamises. Kostja avaldas, et tal ei ole iseenesest vastuväiteid hageja elatise nõudele, aga tal puudub hetkel sissetulek, mille arvel elatist maksta. Kostja väitel kaotas ta
6. aastal töö ja uut töökohta ei ole õnnestunud leida. Vahepeal on ta küll teinud mitteametlikult juhutööd, kuid regulaarne sissetulek tal puudub. Mingeid toetusi talle ei maksta. Kostja avaldas soovi lahendada asja kompromissiga, leppides kokku miinimumist väiksema elatise kuni 150 eurot kuus. Kostja sõnul saaks seni kuni ta tööle saab elukaaslane aidata tal sellises ulatuses elatist maksta. Hageja seaduslik esindaja avaldas, et on kompromissi korras valmis tegema elatisenõude osas järeleandmisi, vähendama nõutavat igakuist elatist kuni kuueks kuuks 150 euroni ja võimaldama tagasiulatuva aja eest kostjal elatist maksta osade kaupa pikema perioodi jooksul. Pooled pidasid läbirääkimisi ja jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele. Pooled sõlmisid kohtuliku kompromissi, mis protokolliti. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt

§ 430

lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: -

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. -

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt

§ 459

lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest.

§ 661

lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus

§ 168lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ V.G-na Kask Kohtunik 3