Kohus ei saa jagada ühisvara muul viisil, kui hagis või vastuhagis on taotletud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-17 selgitanud, et kui kasvõi alternatiivselt on nõutud kaasomandi lõpetamist (ühisvara jagamist) kõiki AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viise arvestades, ei saa kohus jätta kaasomandit (ühisomandit) lõpetamata, vaid peab mingi viisi valima. Kui pooled muudele ühisvara jagamise viisidele ei tugine, võib kohus jätta sobiva jagamise viisi puudumise tõttu kaasomandi lõpetamata või ühisvara eseme jagamata, põhjendades otsuses ühtlasi, milline jagamise viis oleks sobiv. Sel juhul võivad pooled esitada uue hagi, taotledes lõpetamist ja jagamist mõnel varem pakkumata viisil (p 21). Antud juhul ei ole pooled sõiduauto osas muudele ühisomandi lõpetamise viisidele tuginenud, kui sõiduki vastaspoolele jätmisele. Arvestades, et pooled sõiduauto Xx Xx osas muid, sh 8 enampakkumise nõuet, mis oleks võimaldanud vara jagamist, ei ole esitanud, ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, jätab kohus ühisomandi sõiduauto Xx Xx, riikliku registrimärgiga xxx osas lõpetamata ning hagi ja vastuhagi selles nõudes rahuldamata. Muu vallasvara. Kostja taotleb jätta S Sa ainuomandisse kogu abielu kestel soetatud vallasvara (kodumasinad, mobiiltelefonid jm) jääkväärtusega kokku summas 1144 eurot. Hageja on väitnud, et kostja taotletud vallasvara, st kodumasinaid ei ole olemas. Kostja ei ole tõendanud kodumasinate olemasolu. Kuivõrd kostja ei ole vara olemasolu abielu lõppemise seisuga tõendanud ning on piirdunud abielu kestel soetatud varaesemete loetlemisega, ei saa seda vara arvata ühisvara hulka, mis kuulub ühisvarana jagamisele. Kohus jätab kostja nõude vallasvara (kodumasinate, elektroonikaseadmete) ühisvarana jagamiseks rahuldamata. Ka juhul, kui vara kuulumine jagatava ühisvara koosseisu oleks tõendatud, ei saaks kohus seda vara kostja taotletud viisil jagada, kuna hageja ei ole soovinud vara jätmist endale. Alternatiivseid nõudeid vara muul viisil jagamiseks ei ole kostja esitanud. Laenukohustused. Hageja taotleb jätta hageja kanda (omandisse) poolte ühiskohustused kogusummas 21 153 eurot - Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 4 358,71 eurot; Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 4 363,46 eurot; Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 3 694,83 eurot; Xxx AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused 3 936,80 eurot; N Kga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused 2 800 eurot; T Tiga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused 2 000 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 10 576.50 eurot ehk 50% poolte ühistest laenukohustustest. Kostja vaidleb laenukohustustele osaliselt vastu ja leiab, et Xxx AS-ilt saadud laenud ei ole võetud perekonna huvides. Hageja 03.12.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kulutati raha perekonna vajaduste katteks. Hageja selgitused raha kasutamise ja liikumise osas peres, perekonna eluviisi ja raha ülekannete tegemise ning sularahas välja võtmise vajaduse kohta on vastuolulised, ega viita sellele, et Xxx AS-ilt võeti laenu perekonna huvides ning seda kasutati pere vajaduste katteks. Ühtegi konto väljavõtet, mis hageja väiteid raha liikumise, sh laenu sularahana väljavõtmise kohta, kasutamise ja kulude kandmise kohta kinnitaks, hageja tõendina ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud S Sa ja Xxx AS vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tulenevate laenukohustuste võtmist perekonna huvides, mistõttu tuleb laenukohustused jätta S Sa lahusvaraks ning see ei kuulu ühisvara koosseisu. Kohus jätab hageja nõude Xxx AS-ilt saadud laenukohustuste ühisvarana jagamiseks ja kostjalt hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõude N Kga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse 2 800 eurot ja T Tiga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse 2 000 eurot ühisvarana jagamise osas pooled ei vaidle. Kostja on nõustunud kohustuste jätmisega hageja kanda ja 2400 euro suuruse hüvitise kostjalt hageja kasuks väljamõistmisega. Kostja taotleb jätta A Milt laenuna saadud 2500 euro tagastamise kohustus kostja kanda ja tasaarvestada see hagejalt väljamõistetava hüvitisega. Hageja vaidleb võlakohustusele vastu, leides, et väidetava võlakirja andmise hetkeks, so 31.12.2023, oli poolte abieluline kooselu juba lõppenud. Võlakirjalt nähtub, et võlakiri on antud 09.04.2022 mitte hagejamärgitud 31.12.2023. Kohus leiab, et abielu kestel ja perekonna huvides võetud laenu tagastamise kohustus kuulub ühisvara hulka. Kohtule esitatud 09.04.2022 antud võlakirjast nähtuvalt võttis kostja nimetatud laenu sõiduki xxx soetamiseks kohustusega laen tagastada 31.1.2023. Võlakirjast nähtuvalt on võla tagasimakse tähtaega pikendatud kuni 31.12.2024. Vaidlus puudub selles, et sõiduk xxx soetati poolte abielu kestel. Selleks abielu kestel võetud 9 laenukohustus, mis on abielusuhete lõppemise seisuga täitmata, kuulub seega ühisvara koosseisu, mis kuulub poolte vahel jagamisele. Kohus rahuldab kostja taotluse jätta A Milt laenuna saadud 2500 euro tagastamise kohustus kostja kanda ja tasaarvestada see hagejalt väljamõistetava hüvitisega. Kokku jääb laenukohustuste jagamisel hageja kanda 4800 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada pool, s.o 2400 eurot. Kostja kanda jääb 2500 eurot, millest hagejal tuleb kostjale hüvitada samuti pool, s.o 1250 eurot. Sellest lähtuvalt kohustub A S menetlusliku tasaarvestusena laenukohustuste jagamise eest hüvitama S Sale 1150 eurot (2400-1250=1150 eurot). Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.