Obsah (5)

§ 51§ 48§ 54§ 9§ 53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-24-4296 15.septembril 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Sten-Patrick Kreek, Liis Lille Sekretär Thea Ti

§ 51

lg 1, lg 2 p 3 alusel maksab residendist äriühing ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt

§ 48

-50, ning ettevõtlusega mitteseotud kuluks loetakse

§ 51

lg 2 p 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

§ 54

lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma

§ 48

-53, sh § 51 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus äriühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 on juhatuse liige kohustatud tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. F.Z.V juhatuse liige S.E ja F.Z.V raamatupidaja Q esitasid teadlikult maksustamisperioodi jaanuar 2020 - mai 2022 TSD lisas 6 valeandmeid jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 2 641 983,00 tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 660 495,75 eurot, millise tegevusega varjati riigi ees äriühingu maksukohustust alljärgnevalt: - 10.02.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 191 493,00 eurot ja sellelt tulumaksu 47 873,25 eurot; - 10.03.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 225 067,00 eurot ja sellelt tulumaksu 56 266,75 eurot; - 13.04.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 105 146,00 eurot ja sellelt tulumaksu 26 286,50 eurot; - 11.05.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 59 243,00 eurot ja sellelt tulumaksu 14 810,75 eurot; - 10.06.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 72 373,00 eurot ja sellelt tulumaksu 18 093,25 eurot; - 10.07.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 81 153,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 288,25 eurot; - 10.08.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 82 615,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 653,75 eurot; - 10.09.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 85 431,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 357,75 eurot; - 12.10.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 90 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 625,00 eurot; - 09.11.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 90 300,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 575,00 eurot; - 10.12.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 80 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 125,00 eurot; - 11.01.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 99 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 24 875,00 eurot; 4 - 10.02.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 88 662,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 165,50 eurot; 10.03.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 87 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 875,00 eurot; 12.04.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 84 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 000,00 eurot; 10.05.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 90 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 500,00 eurot; 10.06.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 94 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 23 500,00 eurot; 12.07.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 87 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 875,00 eurot; 10.08.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 64 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 16 000,00 eurot; 10.09.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 84 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 125,00 eurot; 11.10.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 80 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 000,00 eurot; 09.11.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 86 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 500,00 eurot; 09.12.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 73 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 18 375,00 eurot; 06.01.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2021 TSD, milles S.E korraldusel jättis äriühingule raamatupidamist osutav Q deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 92 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 23 000,00 eurot; 10.02.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 74 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 18 500,00 eurot; 08.03.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 80 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 000,00 eurot; 10.04.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2022 TSD, milles S.E korraldusel äriühingule raamatupidamist osutav Q jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 81 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 375,00 eurot; 10.05.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 83 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 875,00 eurot; 10.06.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 48 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 12 000,00 eurot. Ehkki e-maksuameti andmetel esitas ühe osa deklaratsioone S.E, ent tegelikkuses esitas kõik deklaratsioonid tema teadmisel ja heakskiidul F.Z.V raamatupidaja Q, kes logis e-maksuameti keskkonda sisse enda kasutajakontoga või S.E kasutajakontoga ning esitas seejärel deklaratsiooni ise või lasi enne esitamist S.El allkirjastada. Seega esitasid F.Z.V ainukene juhatuse liige S.E ja F.Z.V raamatupidaja Q ühiselt ja kooskõlastatult äriühingu nimel ja äriühingu huvides, eesmärgiga varjata riigi ees äriühingu tegelikku maksukohustust, maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2022 e-maksuameti kaudu maksuhaldurile TSD lisas 6 teadlikult valeandmeid, mille tulemusel jäeti arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 660 495,75 eurot. 5 II Isikutele tehtud väljamaksed ja erisoodustus Lisaks teostati maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2023 F.Z.V pangakontodelt rahalisi ülekandeid V.P (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXX kokku summas 120 429,42 eurot ning N.Mi (isikukood XXX) arvelduskontodele nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX kokku summas 500 563,70 eurot. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on V.P F.Z.V juhatuse liikme S.E abikaasa J.M vanaema (s.o J.M ema A.M ema) ja N.M on F.Z.V juhatuse liikme S.E abikaasa J.M isa. V.P ja N.Mi pangakontode väljavõtetelt nähtuvate F.Z.V-lt laekunud makseselgituses nimetatud arvete alusel reaalseid tehinguid ei toimunud ning kaupu ja teenuseid ei soetatud. F.Z.V-l puuduvad täielikult alusdokumendid V.Ple teostatud ülekannete osas, N.Mi pangakontodele teostatud maksete kohta on algdokumendid küll osaliselt koostatud, kuid neid puudub tegelik majanduslik sisu. Samuti ei ole V.P ja N.M väljamaksete arvelt saadud rahalisi vahendeid enda tarbeks kasutanud, kuna pangakontodega seotud pangakaardid ning seal olnud rahalised vahendid on antud F.Z.V toonase ainukese juhatuse liikme S.E ning tema abikaasa J.M kasutusse. Seega kasutas F.Z.V ainukene juhatuse liige S.E V.P ja N.Mi pangakontosid teostamaks F.Z.V rahalistest vahenditest ülekandeid näilike tehingute eest, millel puudus tegelik majanduslik sisu, eesmärgiga varjata raha tegelikku kasutust ja varjata sellega äriühingule kaasnevaid maksukohustusi ning saada F.Z.V rahalised vahendid oma valdussesse.

§ 48

lg 1 näeb ette tööandja kohustuse maksta töötajale tehtud erisoodustuselt tulumaksu.

§ 48

lg 3 kohaselt on

§ 48

lg 1 tähenduses töötajaks töölepingu alusel töötav isik, samuti juhtimis- või kontrollorgani liige

§ 9

mõistes, sh juhatus.

§ 48

lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse

§ lg 3 nimetatud isikule (töötajale) seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Vastavalt

§ 48

lg-le 6 loetakse tööandja poolt tehtud erisoodustuseks ka

§ 48

lg-s 3 nimetatud isiku (töötaja) abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele.

§ 51

lg 1, lg 2 p 3 alusel maksab residendist äriühing ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt

§ 48

-50, ning ettevõtlusega mitteseotud kuluks loetakse

§ 51

lg 2 p 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 7 sätestatust makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt

tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. SMS § 4 p 1 alusel maksab sotsiaalmaksu residendist juriidiline isik. SMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid. SMS § 9 lg 1 p 4 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksuja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. 6

§ 54

lg 1 kohaselt on

§ 48

alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.

§ 54

lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik ning

§ 53

nimetatud mitteresident kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 50´2, 52´1 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul.

§ 54

lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma

§ 48

-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus äriühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 on juhatuse liige kohustatud tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. F.Z.V juhatuse liige S.E ning F.Z.V raamatupidaja Q esitasid ühiselt ja kooskõlastatult F.Z.V huvides tegutsedes teadlikult äriühingu huvides valeandmeid maksustamisperioodi jaanuar 2020 - mai 2023 TSD lisas 4 jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööandja poolt töötajale tehtud erisoodustustelt tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 155 248,17 eurot ning sotsiaalmaksu kokku summas 256 159,48 eurot, millise tegevusega varjati riigi ees F.Z.V tegelikku maksukohustust alljärgnevalt: - 10.02.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 5 422,66 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 355,67 eurot ning sotsiaalmaksu 2 236,85 eurot; - 10.03.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 8 154,84 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 038,71 eurot ning sotsiaalmaksu 3 363,87 eurot; - 13.04.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 10 864,87 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 716,22 eurot ning sotsiaalmaksu 4 481,76 eurot; - 11.05.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 38 505,22 eurot, erisoodustuse tulumaksu 9 626,31 eurot ning sotsiaalmaksu 15 883,40 eurot; - 10.06.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 37 633 eurot, erisoodustuse tulumaksu 9 408,25 eurot ning sotsiaalmaksu 15 523,61 eurot; - 10.07.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 16 819,65 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 204,91 eurot ning sotsiaalmaksu 6 938,11 eurot; - 10.08.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 28 622,85 eurot, erisoodustuse tulumaksu 7 155,71 eurot ning sotsiaalmaksu 11 806,93 eurot; - 10.09.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 28 822,90 eurot, erisoodustuse tulumaksu 7 205,73 eurot ning sotsiaalmaksu 11 889,45 eurot; - 12.10.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 26 114 eurot, erisoodustuse tulumaksu 6 528,50 eurot ning sotsiaalmaksu 10 772,03 eurot; - 09.11.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 42 286,18 eurot, erisoodustuse tulumaksu 10 571,55 eurot ning sotsiaalmaksu 17 443,05 eurot; 7 - 10.12.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 28 779,55 eurot, erisoodustuse tulumaksu 7 194,89 eurot ning sotsiaalmaksu 11 871,56 eurot; 11.01.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 32 810,61 eurot, erisoodustuse tulumaksu 8 202,65 eurot ning sotsiaalmaksu 13 534,38 eurot; 10.02.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 19 006,82 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 751,71 eurot ning sotsiaalmaksu 7 840,31 eurot; 10.03.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 14 143,30 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 535,83 eurot ning sotsiaalmaksu 5 834,11 eurot; 12.04.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 928,60 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 982,15 eurot ning sotsiaalmaksu 4 920,55 eurot; 10.05.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 4 892,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 223,10 eurot ning sotsiaalmaksu 2 018,12 eurot; 10.06.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 17 516,71 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 379,18 eurot ning sotsiaalmaksu 7 225,64 eurot; 12.07.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 10 720,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 680,10 eurot ning sotsiaalmaksu 4 422,17 eurot; 10.08.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 20 372,25 eurot, erisoodustuse tulumaksu 5 093,06 eurot ning sotsiaalmaksu 8 403,55 eurot; 10.09.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 13 886,75 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 471,69 eurot ning sotsiaalmaksu 5 728,28 eurot; 11.10.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 522,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 380,60 eurot ning sotsiaalmaksu 3 927,99 eurot; 09.11.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 16 169,65 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 042,41 eurot ning sotsiaalmaksu 6 669,98 eurot; 09.12.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 770,16 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 442,54 eurot ning sotsiaalmaksu 4 030,19 eurot; 06.01.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 814,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 953,50 eurot ning sotsiaalmaksu 4 873,28 eurot; 10.02.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 13 259,20 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 314,80 eurot ning sotsiaalmaksu 5 469,42 eurot; 08.03.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2022, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 717,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 929,25 eurot ning sotsiaalmaksu 4 833,26 eurot; 10.04.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2022 TSD, milles S.E jättis äriühingule raamatupidamist osutava Q vahendusel deklareerimata erisoodustuse summas 13 401,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 350,25 eurot ning sotsiaalmaksu 5 527,91 eurot; 8 - 10.05.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 14 706,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 676,60 eurot ning sotsiaalmaksu 6 066,39 eurot; 10.06.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 15 533,30 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 883,33 eurot ning sotsiaalmaksu 6 407,49 eurot; 11.07.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 8 508,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 127 eurot ning sotsiaalmaksu 3 509,55 eurot; 10.08.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 19 608,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 902 eurot ning sotsiaalmaksu 8 088,30 eurot; 12.09.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 13 466 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 366,50 eurot ning sotsiaalmaksu 5 554,73 eurot; 10.10.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 5 982 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 495,50 eurot ning sotsiaalmaksu 2 467,58 eurot; 10.11.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 534 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 383,50 eurot ning sotsiaalmaksu 3 932,78 eurot; 12.12.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 900,20 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 475,05 eurot ning sotsiaalmaksu 4 083,83 eurot; 10.01.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 4 108,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 027 eurot ning sotsiaalmaksu 1 694,55 eurot; 09.02.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 2 127 eurot, erisoodustuse tulumaksu 531,75 eurot ning sotsiaalmaksu 877,39 eurot; 10.03.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 377,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 844,25 eurot ning sotsiaalmaksu 1 393,01 eurot; 10.04.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 758,82 eurot, erisoodustuse tulumaksu 939,71 eurot ning sotsiaalmaksu 1 550,51 eurot; 10.05.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 667 eurot, erisoodustuse tulumaksu 916,75 eurot ning sotsiaalmaksu 1 512,64 eurot; 12.06.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 760 eurot, erisoodustuse tulumaksu 940 eurot ning sotsiaalmaksu 1 551 eurot; Ehkki e-maksuameti andmetel esitas ühe osa deklaratsioone S.E, ent tegelikkuses esitas kõik deklaratsioonid tema teadmisel ja heakskiidul F.Z.V raamatupidaja Q, kes logis e-maksuameti keskkonda sisse enda kasutajakontoga või S.E kasutajakontoga ning esitas seejärel deklaratsiooni ise või lasi enne esitamist S.El allkirjastada. Seega esitasid F.Z.V juhatuse liige S.E ja äriühingule raamatupidamist osutav Q ühiselt ja kooskõlastatult F.Z.V nimel ja äriühingu huvides tegutsedes, eesmärgiga varjata riigi ees F.Z.V tegeliku maksukohustuse ulatust, maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2023 e-maksuameti kaudu maksuhaldurile TSD lisas 4 valeandmeid, mille tulemusel jättis F.Z.V deklareerimata ja tasumata erisoodustuse tulumaksu kokku summas 155 248,17 eurot ja sotsiaalmaksu kokku summas 256 159,48 eurot. 9 Q´ile ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust KarS § 389´ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest esitatud, talle esitati 19.03.2025 kriminaalasjas nr 25700000006 kahtlustus ühiselt ja kooskõlastatult koos S.Ega KarS § 389´ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sellise tegevusega pani S.E ühiselt ja kooskõlastatult koos Q´ile toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o F.Z.V poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses kokku 1 096 053,40 eurot, ning F.Z.V (endise nimega X OÜ), mida esindas ja mille nimel ning huvides tegutses juhatuse liige S.E, toime KarS § 389 1 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.Z.V (seaduslik esindaja K.Y) ja süüdistatav S.E end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav S.E ning tunnistajad S.R, V.I, B.G, P.S, V.R, B.B, E.M, S.V, D.V, S.T, W, G.V, E.M, S.N, P.L, T.M, R.H, D.S, J.S, M.P ja asjatundja M.O. Süüdistatava F.Z.V seaduslik esindaja K.Y kohtuistungil ütlusi ei andnud Tunnistaja Q keeldus kohtuistungil ütlusi andmast. Tunnistajate N.M, V.P ütlused avaldati KrMS § 2911 alusel. Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. F.Z.V (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (2/1-9);
2. 06.10.2023 vaatlusprotokoll F.Z.V Swedbank AS, SEB Pank AS ja LHV Pank AS kontodelt sularaha väljamaksete kohta koos andmekandjaga (2/10-103);
3. 11.01.2024 F.Z.V elektroonilise raamatupidamise Merit Aktiva programmis kajastatud äriühingu pangakontodelt välja võetud sularaha raamatupidamisprogrammis kajastamise vaatlusprotokoll koos andmekandjaga (2/104- 106);
4. 04.10.2023 vaatlusprotokoll F.Z.V Swedbank AS, SEB Pank AS ja LHV Pank AS kontodelt Tavid AS-le teostatud ülekannete kohta koos lisatud andmekandjaga (2/107-109);
5. Nõudekiri ja Tavid AS vastus nõudekirjale F.Z.V, S.E ning Q poolt Tavid AS-le tehtud ülekannete kohta koos alusdokumentidega (2/110-123);
6. 04.01.2024 F.Z.V elektroonilise raamatupidamise Merit Aktiva programmis kajastatud Tavid ASle tehtud ülekannete ning nende arvelt saadud sularaha raamatupidamisprogrammis kajastamise vaatluse protokoll koos andmekandjaga (2/124-130);
7. Nõudekiri AS-le Merit Tarkvara ning vastus nõudekirjale (2/131-135);
8. 14.08.2023 F.Z.V poolt eraisikutelt sularahas sõidukite ostmist kajastavate raamatupidamisdokumentide ja kontode väljatrükkide vaatluse protokoll koos andmekandjaga (4/75-95);
9. Tunnistaja S.R poolt tunnistajana ülekuulamisel protokollile lisatud Mercedes-Benz Sprinter CDI WDB (reg.nr XXX) müügilepingu koopia (5/135);
10. 03.11.2023 V.I e-kiri koos lisade ja tõlgetega ning 23.11.2023 B.G e-kiri (6/1-10);
11. Maksu- ja Tolliameti 16.10.2024 maksuarvestus ja lisad 1 ja 2 (10/60-67);
12. 29.09.2023 F.Z.V kontodelt N.Mile või V.P kontodele tehtud ülekandeid kajastavate kontoväljavõtete vaatluse protokoll koos andmekandjaga (4/96-104);
13. Tunnistaja N.M ülekuulamisel protokollile lisatud koopia X OÜ aktist S0037460 (05.12.2020) summale 3926,65 eurot (5/141); 10
14. 11.10.2023 läbiotsimistel leitud F.Z.V ning N.Mi ja/või V.P vahel toimunud vanametalli müügitehingute kohta käivate dokumentide vaatluse protokoll koos andmekandjaga (4/105-115);
15. 11.10.2023 läbiotsimiste käigus ära võetud dokumentide vaatluse kohta koostatud protokoll koos andmekandjaga (4/116- 124);
16. Väljatrükk N.Mi kohta Rahvastikuregistrist (4/125-128);
17. Päring ja vastus päringule koos edastatud A.M ja V.P esmaste elamisloa taotluste koopiatega (4/129-140);
18. 09.10.2023 Q kasutuses olnud digiseadmetele ja F.Z.V kontorist leitud arvutisse salvestatud F.Z.Vga seotud sõidukite ostu-müügilepingute vaatlusprotokoll koos andmekandjaga (4/141-165);
19. 08.05.2023 jälitustoimingu protokoll koos andmekandjaga (10/1-43);
20. 29.05.2023 vaatlusprotokoll J.M CircleK kliendikaardi ja V.P Swedbank kaardimaksete korrelatsioonide kohta koos andmekandjaga (4/166-180);
21. 06.04.2023 vaatlusprotokoll J.M Coop kliendikaardi ja V.P Swedbank kaardimaksete korrelatsioonide kohta koos andmekandjaga (4/181- 188);
22. 02.10.2023 vaatlusprotokoll N.Mi ja V.P pangakontodega seotud pangakaartidega sularahaautomaatidest sularaha väljavõtmiste ning Selver kauplustes ja CircleK teenindusjaamades maksete teostamise kohta koos andmekandjaga, (4/189-210);
23. 30.03.2023 vaatlusprotokoll S.E Selver kliendikaardi ja N.Mi Coop Pank kaardimaksete ning J.M Selver kliendikaardi ja V.P Swedbank kaardimaksete korrelatsioonide kohta koos andmekandjaga (4/211-225 );
24. S.E kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (2/ 136-172);
25. Q kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos andmekandjale salvestatud kinnipidamisel tehtud videosalvestisega (2/173-200);
26. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 läbiotsimismäärus, J.Mle tutvustatud tema õiguste ja kohustuste deklaratsioon, S.E elukohas Harjumaal xxx vallas xxx xxx teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandjale salvestatud videosalvestisega, sõiduki Audi A8L (reg.nr XXX) üleandmise akt (2/201-228);
27. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 läbiotsimismäärus ja S.E kasutuses olnud X OÜ kontoriruumides (xxx) teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandjatele salvestatud videosalvestistega ja lisadeks olevate sõidukite teisaldamise aktidega (3/1-28);
28. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 läbiotsimismäärus ja S.E kasutuses olnud sõidukis BMW (reg.nr XXX) teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandja ja salvestistega (3/29-49);
29. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 läbiotsimismäärus ja Tallinnas xxx territooriumil teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandjatele salvestatud videosalvestistega ning protokollile lisatud sõiduki BMW X6 M (reg.nr XXX) teisaldamise aktiga (3/ 50-72);
30. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 läbiotsimismäärus ja sõidukites BMW X6 (reg.nr XXX) ja Volkswagen Transporter (reg.nr XXX) teostatud läbiotsimiste protokoll (3/73-104);
31. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 läbiotsimismäärus ja Harjumaal Saue vallas Kohatu külas asuva Kernu kämpingu territooriumil teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandjate ja salvestistega (3/105-126);
32. Riigiprokuratuuri 12.06.2023 läbiotsimismäärus ja sõidukis BMW 635D (reg.nr XXX) teostatud läbiotsimise protokoll (3/127-146);
33. Riigiprokuratuuri 12.06.2023 läbiotsimismäärus ja Tallinnas xxx teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandja ja salvestistega (3/159-168);
34. Riigiprokuratuuri 12.06.2023 läbiotsimismäärus ja Tallinnas xxx asuvates Õigusbüroo Riho Sillar kontoriruumides teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandja ja salvestisega (3/147-154);
35. Riigiprokuratuuri 12.06.2023 läbiotsimismäärus ja Harjumaal xxx teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandja ja salvestatud videoga (3/155-158);
36. 18.09.2023 Q valdusest leitud ja ära võetud lauaarvuti ja sülearvuti koopiafailidest leitud F.Z.V-ga seotud sõidukite ostu-müügilepingute vaatluse protokoll koos andmekandjaga (3/169-189);
37. 11.09.2023 Q valdusest leitud arvutite koopiafailidest leitud F.Z.V-ga seotud laenulepingute vaatluse protokoll koos andmekandjaga (3/190-204); 11
38. 04.10.2023 F.Z.V pangakontodelt ja sularahakassast välja antud ja tagasi saadud laene kajastavate raamatupidamisdokumentide ja kontode väljatrükkide vaatluse protokoll koos andmekandjaga (3/205-219);
39. 01.08.2023 F.Z.V kontorist läbiotsimisel leitud lauaarvuti ja videovalveseadme andmete kopeerimise vaatlusprotokoll (3/220-221);
40. S.E valdusest leitud andmekandjate ja sidevahendite andmete kopeerimise protokoll (4/71-74);
41. S.E kontorist leitud Apple iPhone andmete kopeerimise protokoll (3/222-223);
42. S.E kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud Apple iPhone andmete kopeerimise protokoll (3/224-225);
43. 01.08.2023 Q kahtlustatavana kinnipidamise käigus 13.06.2023.a-l leitud ja ära võetud sidevahendite ja andmekandjate kopeerimise protokoll (3/226-228);
44. Tunnistaja Q eeluurimisel antud ütlused (KrMS §291 lg 1p2 alusel; 5/202-230);
45. P.Si kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos andmekandjaga (4/1-18);
46. 12.06.2023 riigiprokuratuuri läbiotsimismäärus ja 13.06.2023 P.Si kasutuses olevas sõidukis Volkswagen Bora (reg.nr XXX) teostatud läbiotsimise protokoll (4/19-36);
47. 12.06.2023 riigiprokuratuuri läbiotsimismäärus ja 13.06.2023 P.Si elukohas Tallinnas teostatud läbiotsimise protokoll koos andmekandjatega (4/37-47);
48. 13.06.2023 riigiprokuratuuri läbiotsimismäärus ja P.Si kasutuses olevas sõidukis Porsche Cayenne (reg.nr XXX) teostatud läbiotsimise protokoll (4/48-70);
49. 12.04.2023 vaatlusprotokoll koos lisadega (5/1-35);
50. 11.04.2023 vaatlusprotokoll koos lisadega (5/ 36-42);
51. 22.05.2023 vaatlusprotokoll koos lisadega (5/43-57);
52. 11.04.2023 vaatlusprotokoll koos lisadega (5/58-63);
53. 11.04.2023 vaatlusprotokoll koos lisadega (5/ 64-68);
54. 20.06.2023 vaatlusprotokoll koos lisadega (5/ 69-75);
55. Boat Store Finland OY 05.05.2022 arve nr 208298 ning 22.05.2023 www.yamahakeskus.ee väljatrükk jeti GP1800R HO kohta (5/76-82);
56. Larsen Kaubanduse OÜ 08.08.2022 arve nr 145121 ning 22.05.2023 www.yamahakeskus.ee väljatrükk jeti VX Cruiser HO Audio kohta (5/83-87);
57. 21.06.2023 jälitustoimingu protokoll (10/44-48);
58. S.E ja F.Z.V varalist seisundit kajastavad dokumendid ning võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestitava vara ligikaudset väärtust kinnitavad dokumendid ja nende vaatluse 25.05.2023 koostatud kokkuvõte s.h CD plaat dokumentidega (5/118-134)
59. Süüdistatav F.Z.V (end. X OÜ) seadusliku esindaja poolt kohtueelsel menetlusel 14.06.2023 ja 16.02.2024 kahtlustatavana ja 14.03.2023 tunnistajana ülekuulamiste antud ütlused (KrMS § 294 p1 alusel 8/166-204);
60. Keskkriminaalpolitsei 09.05.2023 määrus, millega tunnistati Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu tunnistati kannatanuks (5/186-192);
61. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 vara edasilükkamatul juhul arestimise määrus (7/1-5);
62. Harju Maakohtu 16.06.2023 määrus nr 1-23-3737 (7/6-12);
63. 26.06.2023 vara arestimise protokoll (7/13-14);
64. Määruskaebus ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2023 määrus (7/21-26);
65. Riigiprokuratuuri 30.06.2023 taotlus ja Harju Maakohtu 16.07.2023 määrus nr 1-23-4070 (7/ 2741);
66. 28.07.2023 vara arestimise protokoll (7/51-52);
67. Riigiprokuratuuri 10.08.2023 määrus (7/53-55);
68. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 vara edasilükkamatul juhul arestimise määrus (7/56-66);
69. Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik Eha Popova 16.06.2023 määrus nr 1-23-3739 (7/67-73);
70. 26.06.2023 vara arestimise protokoll (7/74-76);
71. Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2023 määrus (7/94-101);
72. Riigiprokuratuuri taotlused ja Harju Maakohtu määrused vara arestimise kohta asjas nr 1-23-4071 (7/102-148); 12
73. 23.08.2023 vara arestimise protokoll (7/149-150);
74. Määruskaebus ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega tühistati osaliselt Harju Maakohtu määrus (7/175-180)
75. Taotlus, Harju Maakohtu 15.06.2023 vahistamismäärus nr 1-23-374, Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2023 määrus, Riigiprokuratuuri 19.06.2023 määrus lisapiirangute kohaldamise kohta, määruskaebus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2023 määrus (5/141-184).;
76. Kriminaalmenetluse kuludega seotud dokumendid (5/193-197);
77. S.E karistusregistri väljavõte (5/185 );
78. Müügilepingud (6/11-268);
79. Ostu-müügi akt-arved (8/1-16);
80. Kriminaalasjas nr 22231703412 seoses F.Z.V katalüsaatorite vargusega esitatud kahjuarvestus lisadega (8/17-47);
81. Roodiumi, pallaadiumi ja plaatina turuhinade ülevaade 2020-2024 rahvusvahelistest andmebaasidest (8/48-105b);
82. Fotod F.Z.V konteineritest, milles hoitakse katalüsaatoreid; autokerede purustamise seadmetest; krüptokaevandamise seadmetest (8/106-153);
83. F.Z.V kassaväljavõtted raamatupidamisprogrammist aastate 2020–2023 kohta (8/154-165);
84. Transpordiameti väljavõte S.E poolt 2020–2023 registrist kustutatud sõidukite kohta (9/1-129);
85. E-kirjavahetus Tavid AS ja X OÜ vahel koos manustega (9/130-265);
86. Avalik- õiguslik nõudeavaldus ja selle muudatused ja täpsustatud AVÕN (süüdistusakti lisadena ja 10/49-59);
87. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/68-72);
88. Kinnistusraamatu väljatrükk (Q elukoha kinnitamiseks 10/73-74);
89. Kinnistusraamatu väljatrükk (Q elukoha kinnitamiseks 10/75-76);
90. Q Elisa sideteenuste lepingu väljatrükk (10/77-78);
91. E.Mi karistustregistri väljavõte ja kohtuotsused (10/79-104);
92. E.M MTA andmed tulude ja töötamise kohta (10/105-109);
93. Andmete töötlemise leping X ja ARK vahel (10/110-113);
94. X OÜ hinnakirjad (10/114-116);
95. Teabenõue ja vastus teabenõudele (10/117-120);
96. Registri teated (10/121-122);
97. 17.05.2023 Jälitustoimingu protokoll (10/123-131);
98. 22.05.2023 Jälitustoimingu protokoll (10/132-145);
99. Rahvastikuregistri väljatrükk (10/146-149);
100. 23.05.2023 Jälitustoimingu protokoll (10/150-165);
101. 24.05.2023 Jälitustoimingu protokoll (10/166-167);
102. Artikkel (10/168-178);
103. Tunnistaja M.P sõidupäevik (10/179);
104. Pangapäring ja vastus (10/180-184);
105. Swedbank vastus päringule (10/185-190);
106. PPA vastus järelpärimisele (10/191-192);
107. Tunnistaja N.Mi eeluurimisel antud ütlused (5/136-140);
108. Tunnistaja V.P eeluurimisel antud ütlused (5/136-140);
109. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus koos lisadega (11/1-32);
110. Taotlused menetluskulude hüvitamiseks koos lisadega (11/95-132). Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, asjatundja ja tunnistajad, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära kaitsja ja prokuröri arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele. Prokurör esitas kohtuvaidluste alguses taotluse kohtuasja nr 1-24-4296 kohtuliku uurimise uuendamiseks ning kriminaalasjade nr 1-24-4296 ja nr 1-25-1950 ühendamiseks. Taotluse kohaselt 13 andis kohtuasja arutamisel süüdistatav S.E 10.03.2025, 11.03.2025 ja 17.03.2025 kohtuistungitel Q süüstavaid ütlusi, mistõttu alustati 11.03.2025 Riigiprokuratuuris Q osas kriminaalmenetlust KarS § 389-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtluses. Qle esitati 08.04.2025 süüdistus ning kriminaalasi nr 1-25-1950 on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et S.E ja Q on alust süüdistada kuriteo toimepanemises kaastäideviijatena. Ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes tuleks reeglina vältida ja seda eriti olukorras, kus isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises. Tulenevalt S.E poolt kohtumenetluses antud ütlustest, tuleb kohtul anda käesolevas menetluses hinnang ka Q poolt realiseeritud objektiivsete koosseisutunnuste osas. Ql peab olema reaalselt võimalik esitada tõendeid. Kui kohus küll Q süüküsimust ei lahenda, kuid peab tema faktilisele tegevusele siiski hinnangu andma, rikuks kohus Q kaitseõigusi. Kuivõrd Q andis tunnistajana ütlusi enne S.E ristküsitlust, ei ole teada, kas Q oleks otsustanud ütlusi anda, kui ta teadnuks, et venna ütlused toovad talle kaasa kahtlustuse ja süüdistuse esitamise. Seega võib kriminaalasjade ühendamata jätmisel olla otsene mõju kohtuasja terviklikkusele ja objektiivsusele. Prokuratuuri hinnangul oleks asjade koos menetlemine käesolevas asjas tervikuna isegi ökonoomsem, kuivõrd see välistaks olukorra, kus uus kohtukoosseis peaks hakkama algusest peale samade faktiliste asjaoludega tutvuma. Kuigi kohus jättis prokuratuuri taotluse menetluse uuendamiseks ja kahe menetluse ühendamiseks rahuldamata, kordas prokurör oma taotlus taaskord kohtuvaidluste lõpus. Kaitsja vaidles prokurörile vastu ja on seisukohal, et menetluse uuendamiseks ja ühendamiseks alus puudub. Prokurör ei ole viidanud, mis see uus asjaolu on ja seda ka ei ole. Asjaolu, et Q võis esitada või osales kuidagi maksude deklareerimisel, oli teada prokuratuurile juba süüdistuse alguses, kuna algses süüdistusaktis on Q ka mainitud. S.E ei ole andnud venna suhtes süüstavaid ütlusi, ta ei kinnita kordagi, et tema või vend oleks mingisuguse maksurikkumise toime pannud. Taotluse tegelik põhjus on asjaolu, et prokuratuur ja ka kannatanu jättis menetluses esitamata süüdi tunnistamise absoluutseks eelduseks olevad TSD-d. Taotluse ainukene eesmärk on tekitada olukord, kus uue süüdistusakti kohaselt on need tõendina loetletud. Kriminaalasjade ühendamisel tekiks olukord, kus peab hakkama tõendeid uuesti sisuliselt uurima. Kui prokuratuur teab, et ta esitab süüdistusakti, siis oleks võinud esitada kohtule palve mitte minna kohtuvaidlustesse, aga seda tehti. Uuendamiseks puuduvad KrMS § 307 lg 1 p 1 ja p 2 alused, p 3 ei ole üldse asjakohane. Kohus leiab, et prokuratuuri taotlus kriminaalasja menetluse uuendamiseks ja menetluste ühendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Käesolev kriminaalasi S.E ja F.Z.V süüdistuses on jõudnud lõpplahendini ja kohtuotsus selles kriminaalasjas on 15.09.
111. Kriminaalasi laekus kohtusse 25.07.
112. Maksusüüteoasjas esimese astme kohtlahendini jõudmist natuke rohkem kui aastaga, tuleb pidada mõistlikuks menetlusajaks. Prokuröri poolt vahetult enne kohtuvaidlusi s.o 24.03.2025 süüdistuse muutmine nii, et S.E süüdistatakse koos Qga maksusüüteo toimepanemises oli prokuröri valik. S.El ja F.Z.V on õigus kohtulahendini jõudmiseni mõistliku menetlusaja jooksul. Kohtuliku uurimise uuendamine ja uue, Qga, seotud kriminaalasja liitmine, tähendaks täiemahulist kohtulikku menetlust nullist alates. Ql ja tema kaitsjal on õigus osaleda kõigi tõendite kohtulikul uurimisel ja esitada tõendite lubatavuse kohta vastuväiteid. Seega ei ole asjakohane prokuröri seisukoht, et kriminaalasja ühendamisel ei pea alustama kohtuliku uurimisega algusest peale ja piisab mõne lisatõendi uurimisest. Kohtuliku uurimise uuendamisel ja kahe kriminaalasja ühendamisel ei saaks käesolev kohtukoosseis ühendatud kriminaalasja arutamist alustada juba määratud istungite graafikust tulenevalt mitte enne 2026 aasta sügist ja menetluse senist kiirust ja selleks kuluvat aega arvestades oleks võimalik kohtulahendi aeg alles 2027 sügis. Seega ligi 2 aasta hiljem seni planeeritust. Seega kestaks kriminaalasja arutamine kohtumenetluses S.E ja F.Z.V suhtes rohkem kui kolm aastat ja arvestades süüdistuse mahtu, oleks kolme aastane kohtumenetluse aeg esimeses astmes ilmselt ebamõistlikult pikk ja ei tagaks isikule õigust saata kohtlahend mõistliku aja jooksul. Käesolevas menetluses oli Q tunnistaja ja kohus ei saa anda hinnangut tema süüküsimusele. Q saab esitada kõik oma vastuväited tema suhtes eraldi arutatavas kohtumenetluses, mistõttu ei ole hetkel ette 14 näha, et tema õigusi võidakse rikkuda. Käesolevas kriminaalasjas anti Qle võimalus anda tunnistajana kohtuistungil ütlusi, kuid ta kasutas oma õigust loobuda ütluste andmisest. Asjaolu, et prokuratuur unustas S.E ja F.Z.V kriminaalasjas märkida süüdistusakti osad tõendid (osad maksudeklaratsioonid) ja ei soovinud esialgu nende uurimist (osade TSD esitamisest loobus), kuid hiljem mõtles ringi, ei tähenda, et käesoleva kriminaalasjaga uue isiku kriminaalasja ühendamine peaks andma prokuratuurile võimaluse oma vigu parandada. Prokurör on seisukohal, et kui kohtul tekib nõupidamistoas otsust langetades kahtlus Maksu- ja Tolliameti koostatud maksuarvestuse usaldusväärsuse osas, taotleb prokuratuur, et kohus uuendaks KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel kohtuliku uurimise ja arutaks seda küsimust pooltega, sh kohus kaaluks prokuratuurile ja/või kannatanule KrMS § 297 lg 1 alusel võimalus esitada kohtule maksuarvestuse koostamise aluseks olevad algdokumendid. KrMS § 302 lg 1 näeb ette, et kui kohtuvaidluses on vaja esitada uus tõend, mis võib kriminaalasja lahendamist oluliselt mõjustada, võib kohus poole taotlusel või omal algatusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada. Kohtuvaidlustes ei selgunud, et prokuröril oleks vaja esitada selliseid uusi tõendeid, mida ta juba menetluse käigus ei ole soovinud esitada ja mille lubatavuse kohta ei ole kohus seisukohta võtnud, seega puudub KrMS § 302 tulenev alus kohtuliku uurimise uuendamiseks. Samuti ei tuvastanud kohus nõupidamistoas KrMS § 307 sätestatud aluseid kohtuliku arutamise uuendamiseks. Maksuarvestuse koostamise aluseks olevate algdokumentide uurimist oli prokuratuuril võimalik taotleda juba süüdistusaktis. Tõendite lubatavus Tõendi 17.1.2 (2/10-103) puhul esitas kaitsja vastuväide usaldusväärsuse osas ja leidis, et analoogselt Riigikohtulahendis 3-1-1-15-10 p 9.3 märgituga võib järeldada, et vaatlusega uurimistoimingu kohta protokolli vormistades tuleks selles protokollis eraldi välja tuua nii protokolli koostamise aeg, kui ka vaatluse kui uurimistoimingu tegemise aeg. Vaatlusprotokollist seda ei selgu. Kuna protokolli koostamine ja koostamise aeg on ebaselge, ei ole välistatud, et protokoll võidi koostada hiljem n-ö tagantjärele, mille puhul ei saa enam kindlad olla, kas menetleja mäletas protokolli koostamise kõiki aspekte või mitte. Kohtu hinnangul on 06.10.2023 vaatlusprotokoll lubatav tõend. Pangakontode vaatluse puhul ongi võimalik koostada ja reeglina koostataksegi vaatalusprotokoll vaatlusega samal ajal. Jälitustoimingute puhul see ei ole võimalik, mistõttu jälitustoimingute protokollis erinebki toimingute tegemise ja protokolli koostamise aeg ja need ajad tuleb mõlemad protokolli märkida. Vaatlusprotokolli viiendas punktis on kirjeldatud, kuidas menetleja viis vaatluse läbi. Tunnistaja P.L kinnitas, et just tema teostas sisulise vaatluse ja koostas protokolli. Arvestades andmemahtu, mis tuli läbi töötada on eluliselt usutav, et menetleja alustas 06.10.2023 ja lõpetas 10.10.2023, tehes vahepeal töötamisel seadusest tulenevad puhkepausid (s.h iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev). Kohus kontrollis vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave ei vastaks algdokumentidele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda 06.10.2023 vaatlusprotokolli usaldusväärsuses. Tõendi 7.1.4 (2/107-109) puhul esitas kaitsja vastuväite usaldusväärsuse osas väites, et protokollist ei ole võimalik aru saada, millal see on koostatud. Ei ole ka võimalik aru saada, kes selle vaatluse aluseks oleva analüüsi läbi viis. Läbi viis majanduskuritegevuse büroo eriasjade uurija ja alla on kirjutanud ametnik P.L, kui protokolli koostaja. KrMS § 146 lg 1 ja lg 147 eristab vaatluse läbiviijat ja protokolli koostajat ja hetkel täpselt ei tea, kes tegi mida. Kohtu hinnangul on 04.10.2023 vaatlusprotokoll lubatav tõend. P.L kinnitas, et tema koostas protokolli ja viis läbi vaatluse. Päises ei ole lisaks ametile eraldi nime välja toodud inimliku eksituse tõttu ja see ei sea kahtluse alla protokolli koostaja ja vaatluse läbiviinud isikut. Kohus kontrollis vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave ei vastaks algdokumentidele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda 04.10.2023 vaatlusprotokolli usaldusväärsuses. 15 Tõendi 7.1.13 (4/96-104) puhul esitas kaitsja vastuväite usaldusväärsuse osas, leides, et küsimus on protokolli koostamise ajas, kes selle koostas, segadus koostaja ja allakirjutanud isikuga. Lisaks arvutuslikud probleemid. Protokolli punktis 5.2 toodud tabelis kaks, kui kõik summad kokku lüüa, siis see peaks olema 119 888,
113. Ometi on seal märgitud 120 429,42 ja sellest tulenevalt on ka ebaõige protokolli 5.3 toodud tabel 3 ehk siis see kogusumma 629 992,69 on vale. Tabelis 4 Mile tehtud ülekannete kogusummaks on märgitud 500 563,7 aga punktis 5.1 ning tabelis 3, siis selles lõikes on see hoopis 500 563,
114. Vigade tõttu on küsitav kas vaatlusprotokollis kajastatavaid andmeid saab uskuda. P.L kinnitas, et 4/96-104 on tema koostatud ja tema allkiri. Teostas ka sisulise vaatluse. Protokolli päises on nimi puudu ilmselt inimliku eksituse tõttu. Alusdokumendid olid exeli tabelis ja sealt teostas otsingut. Kasutas filtriotsingut. Kontrollis käsitsi nimed üle. Pangakontod paneb kokku analüütik, et neid saaks vaadelda ühiselt. Tema alusfail on analüütiku kokkupandud alusmaksete tabel ja tunnistaja filterdab välja. Mingil juhul kontrollib pangaexeli alusfaili. Ise ühtegi valemit ei teinud. Ise kontrollib liitmise tulemuse üle. Valem kui on, siis on see enne pandud. Tunnistaja lihtsalt tõmbab summa kokku. Tunnistaja P.L kinnitas, et just tema teostas sisulise vaatluse ja koostas protokolli. Arvestades andmemahtu, mis tuli läbi töötada on eluliselt usutav, et menetleja alustas 29.09.2023 (reede) ja lõpetas 02.10.2023 (esmaspäev), tehes vahepeal töötamisel seadusest tulenevad puhkepausid(s.h iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev). Ka protokollis kajastatud vaatluse käigust nähtub, et pankadest saadud algdokumendi on konverteeritud MS Exelisse ühisesse faili. Kohtule esitatud protokolli lisades nimetatud exeli faili ei ole. Kohus kontrollis vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave lõppjärelduses ei vastaks algdokumentides kajastatud teabele. Puutuvalt N.Mile tehtud ülekannete kogusummasse, siis see on tabelisse 1 ja 3 õigesti märgitud 500 563,27 eurot. Tabelisse 4 on kokku ekslikult märgitud 500 563,7 eurot, kuid kolmanda rea viimases veerus lõppsumma saamisel on arvestatud summaga 500 563,27 eurot. Kohus tuvastas, et V.Ple OÜ-st X laekunud summade hulgas ei ole tabelis 5.2 kannet 03.01.2020 541,20 eurot. Samas on seda summat arvestatud tabelis 5.3 jaanuaris 2020 V.Ple tehtud väljamaksete kogusummas 5422,66 eurot. Sellest tulenevalt on õige lõppjäreldus, et X OÜ kontolt kanti V.P pangakontole perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2023 120 429.42 eurot. Kõnealune vaatlusprotokoll näitab ilmekalt kui oluline on, et kohtu käsutuses on vaatluse aluseks olnud algdokumendid. Ilma pangakonto väljavõtetega tutvumata, oleks kohtul olnud keeruline kui mitte võimatu tuvastada, millest on tekkinud arvutuslikud erinevused. Käesoleval juhul on tegemist süüdistuse seisukohalt olulise faktiga, kuid prokuratuur ei suutnud selgitada, millest on tingitud arvustuslikud erinevused. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuuri süüdistuses valesti märgitud, et F.Z.V pangakontodel teostati M.Mi pangakontodele ülekandeid kokku summas 500 563,7 eurot õige oleks 500 563,27 eurot Kaitsja vaidlustas riigiprokuratuuri määruse alusel toimunud läbiotsimised (tõendid 17.1.28 ja 17.1.30 ja 17.1.31 ja 17.1.32) leides, et läbiotsimiseks oleks pidanud olema kohtu eelnev luba. KrMS § 190 lg 3 kohaselt võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse KrMS § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Vaidlust ei ole selles, et kahtlustus KarS § 289 1 lg 2 järgi kuulub KrMS § 126 2 lõikes 2 loetletud kuritegude hulka. Kõik kaitsja poolt vaidlustatud läbiotsimismäärused on Kohtuinfosüsteemi andmetel esitatud KrMS § 91 lg 6 sätestatud tähtaja jooksul eeluurimiskohtunikule, kes on pealdistega tunnistanud läbiotsimised lubatavaks. Riigiprokurör Vahur Verte läbiotsimismääruses alusel toimetati läbiotsimist muuhulgas sõidukis Audi A8 registrinumber XXX (2/201-224). Kaitsja on seisukohal, et jälitustoimingu protokollist ei tulene, et S.E oleks nimetatud sõidukit Audi kohtueelse menetluse ajal kasutanud. Kuna läbiotsimismääruses ei 16 ole viidatud ühelegi teisele tõendile, mis kinnitaks, et S.E kasutas seda sõidukit väidetava kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, siis ei olnud prokuröril õigust ise nimetatud sõiduki läbiotsimiseks luba anda, vaid seda tulnuks taotleda eeluurimiskohtunikult. Läbiotsimismääruses on kirjas, et 17.05.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt kasutas S.E kohtueelse menetluse ajal sõidukit Audi A8 reg nr XXX. 17.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/123-130) kinnitab, et perioodil 06.-07.09.2022 on S.E kasutanud musta värvi Audi A8, millel Läti Vabariigi reg.märk XXX. Transpordiameti vastuse kohaselt on sõiduki uueks reg.märgiks alates 22.12.2022 XXX. 17.02.2023, 21.02.2023, 22.03.2023 juhtis Audi A8L reg märgiga XXX S.E. Seega on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab kõnealust sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli sõiduki läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid on lubatavad. Kaitsja vastuväite kohaselt on läbiotsimisprotokollis (2/216-224) märgitud, et kell 14.30 saabus xxx aadressile J.M, kellega koos politseiametnikud sisenesid xxx asuvasse majja. On märge, et T.M saabus läbiotsimiskohta alles kell 18.
115. Protokolli koostanud T.M ei viibinud läbiotsimise juures algusest peale. Menetlustoimingu protokolli koostaja peab ise viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil nagu see on protokollis kajastatud. Kuna T.Mt ei viibinud läbiotsimise juures algusest peale, ega tea seetõttu ise vahetu tajumise kaudu kõiki läbiotsimise käigus seonduvaid asjaolusid, siis ei saa läbiotsimisprotokolli pidada usaldusväärseks tõendiks. T.M ütlustest nähtub, et kui saabus protokollijana elukohta, võttis ühendust abikaasaga, kes oli selleks hetkes tutvunud läbi tõlgi nii määruse kui õigustega. Tegi ettepaneku anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Pärast seda alustati läbiotsimist Sealt alates oli läbiotsimise juures, protokollis läbiotsimise käiku ja fikseeris leitud objektid. Läbiotsimisprotokolli pannakse kirja ka muud liikumised. Enne tema saabumist tehtud toimingud pani kirja kolleegide info alusel. Ei mäleta, kes seda nimeliselt ütles. Tavaliselt on see info paberi peal kirjas, paberile pannakse tavaliselt tähtsamad kellaajad kirja. Läbiotsimisprotokollis kajastatud teave kinnitab T.M ütlusi, mille kohaselt läbiotsimisega alustati alles tema saabumisel ja enne seda tegeleti dokumentide tutvustamise ja tõlkimisega ning üldiste piltide tegemisega (2/218). Kohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus oleks rikutud menetlusseadust, mistõttu on kõnealune 13.06.2023 läbiotsimisprotokoll lubatav tõend ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendile 17.1.29 esitas kaitsja vastuväite, kuivõrd läbiotsimisprotokolli (3/1-25) esimesel leheküljel on märgitud, et läbiotsimise teostas PPA KKB majanduskuritegude büroo eriasjade uurija R.H ning uurimistoimingus osalesid PPA ametnikud M.M, P.L, S.M, M.L, R.K ja J.S. Julgestust tagasid kiirreageerijad ning KOVi esindajana osales uurimistoimingus M.P. Protokolli viimasel lehel on aga märgitud järgmiste isikute nimed koos allkirjadega R.H, M.M, P.L, S.M, M.L, D.S ja R.K. Protokollile ei ole alla kirjutanud osalenud J.S ega KOV esindaja M.P, kuid on hoopis D.S allkiri. Läbiotsimisprotokolli punktist 9 nähtub, et M.M, J.S ja KOVi esindaja M.P sisenesid X kontoriruumi juba kell 12.27, misjärel paigaldas J.S kontoriruumis asuvale arvutile selle lukustamist vältida aitava seadme. Ei saa välistada, et tegelikult alustati läbiotsimist ja leiti äravõetud esemed juba enne läbiotsimist protokolli kantud uurimistoimingu algusaega. D.S ütluste kohaselt osales. S.E kontori ja auto läbiotsimisel. Läbiotsimisel oli algusest peale kohal. Kellaaega ei mäleta. Läbiotsimist hakkas teostama kui toodi M kohale. Vahepeal valvasid sündmuskohta ja oli kehtestatud viibimiskeeld. Kontori puhul käis vahepeal ära BMW läbi otsimisel ja siis tuli tagasi kontorisse. J.S ütluste kohaselt kaasati menetlustoimingusse xxx angaaris läbiotsimine. Oli tehtud isiku kinnipidamine. Läksid angaari, arvuti oli sisselülitatud ja ühendasid Mouse chiller seadmega kell 12:
116. Läksid välja ootasid edasisi tegevusi. Läbiotsimine algas õhtul peale seitset. Seni keegi ei sisenenud, oli viibimiskeeld. 17 R.H ütluste kohaselt olid abis läbiotsimisel xxx vanametalliga tegelevas ettevõttes. Otsisid läbi ettevõtte kontori. Alustasid õhtul poole kaheksa paiku. Jõudsid territooriumile veidi pärast keskpäeva. Selgus, et juhatuse liiget ei ole. Olukord külmutati ja kehtestati viibimiskeeld. Digikriminalist ja KOV esindaja sisenesid hoonesse ja digikriminalist pani seadme, et arvuti ei läheks lukku. Tulid hoonest välja. Kui juhatuse liige tuli, oli esimeseks toiminguks tema kasutuse oleva sõiduki läbiotsimine. Väikese vahega hakati kohe hoone läbiotsimisega. Menetleja oli P.L. Protokollil ei ole Pi ja J.S allkirja, kuna need isikud pidid mingitel põhjustel varem lahkuma. Ise KOV esindajaga ja digikriminalistiga hoones ei käinud. Info edastas M.M, kes oli LO grupi juht. M.P ütluste kohaselt kutsuti kui KOV töötajat läbiotsimise juurde. xxx sadama territooriumil. 12.16 jõudis kohale. Algul politseiametnik tutvustas ja paluti oodata. Edasi suundusid hoonesse. Spetsialistid panid arvutile mälupulga. Käis koos politseiga Paagi tn ühel automüügi platsil ja tulid sealt tagasi. Ei mäleta millal kahtlustatav kohale jõudis. Lahkus 21.
117. Kui ära läks, läbiotsimine jätkus. Ei meenu, et oleks protokolli allkirjastanud. Igakord ei ole allkirja küsitud. Tunnistajate ütlused kinnitavad 13.06.2023 läbiotsimisprotokollis kajastatut, et sündmuskohale saabudes, pandi kell 12:27 arvutile USB seade, seejärel kehtestati sisenemiskeeld ja ainult KOV esindajaga koos said kolm töötajat oma riided ära vahetada. Läbiotsimine ise algas kell 19:30, seni oodati. Seega vastab läbiotsimisprotokoll tegelikult toimunud läbiotsimistoimingutele. D.S ütlused kinnitavad, et ta oli tegelikult xxx läbiotsimisel kohapeal ja käis vahepeal BMW läbiotsimisel. Seega on tema poolt protokolli allkirjastamine igati põhjendatud. M.Pi ja protokollija Hi ütlused kinnitavad, et P lahkus varem, mistõttu jäi tal protokoll allkirjastamata. Ka J.S ei allkirjastanud, kuna läbiotsimine kestis kaua. Asjaolu, et läbiotsimisprotokoll ei ole allkirjastatud kõigi seal osalise ajaga osalenud isikute poolt, ei too automaatselt kaasa läbiotsimisprotokolli tunnistamist lubamatuks. Tunnistajad ei kinnitanud ja kohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus oleks rikutud menetlusseadust, mistõttu on kõnealune läbiotsimisprotokoll lubatav tõend ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 7.1.30 (3/29-48) puhul on kaitsja arvates paljasõnaline väide et S.E kasutas BMW reg nr XXX. Ei ole ka ühtegi põhjendust, millest seda järeldatakse. Selle läbiotsimise protokolli esimesel lehel on märgitud, et läbiotsimise teostas R.H ning osalesid M.M, P.L, S.M, M.L ja D.S. Protokolli viimasel lehel on teiste allkirjad aga puudub D.S allkiri. Üks isik, kes on väidetavalt osalenud, pole seda üldse allkirjastanud. 13.06.2023 läbiotsimismääruses (3/29-43) on kirjas, et menetluse raames on tuvastatud, et 13.06.2023 kasutas S.E kinnipidamisele eelnenud ajal sõidukit BMW reg nr XXX. Isik peeti kinni 13.06.2023 kell 12:02 ja prokurör on allkirjastanud läbiotsimismääruse BMW reg nr XXX 13.06.2023 kell 12:
118. Seega oli võimalik veenduda, millist sõidukit kasutas S.E vahetult enne kinnipidamist. 13.06.2023 läbiotsimisprotokoll (3/44-49) BMW XXX nähtub, et S.E andis ise vabatahtlikult sõiduki pagasiruumist portfelli dokumentidega. Kui sõiduk ei oleks olnud eelnevalt S.E kasutuses, ei oleks ta osanud vabatahtlikult dokumente pagasiruumist välja anda. Seega on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 13.06.2023 alust arvata, et kahtlustatav kasutab kõnealust sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli sõiduki läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel D.S selgitas, et sõiduki BMW läbiotsimisprotokolli ei ole allkirjastanud, kuna inimlik eksitus, ju siis ununes. Reeglina allkirjastavad kohapeal. R.H ei mäleta, miks ei ole auto läbiotsimisprotokollil D.S allkirja. Kindlasti ei keeldunud, see võis ununeda. Tunnistajad ei kinnitanud ja kohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus oleks rikutud menetlusseadust, mistõttu on kõnealune läbiotsimisprotokoll lubatav tõend ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendite 17.1.31 17.1.32 (3/50-117) osas esitas kaitsja vastuväite, et ei ole selge, millest tuleneb teave antud sõidukite kasutamise kohta. Määruses on kirjas, et kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et S.E on kohtueelse menetluse vältel kasutanud Tallinnas xxx territooriumit, kus ta on hoiustanud või jätkuvalt hoiustab tema poolt kohtueelse menetluse vältel kasutatud sõidukid Volkswagen Transporter 18 XXX ja BMW X6 XXX. Kuidas või milliste tõenditega on need asjaolud tuvastatud, seda täpsustatud ei ole. 22.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/123-130) kinnitab, et 01.09.2022, 05.09.2022, 06.09.2022, 09.09.2022, 12.09.2022, 21.09.2022, 03.10.2022, 04.10.2022, 13.10.2022, 14.10.2022, 03.11.2022, 10.11.2022, 16.11.2022, 28.11.2022 juhtis VW reg märgiga XXX S.E. 21.04.2023 juhtis BMW X6 reg märgiga XXX S.E. Seega oli menetleja eelnevalt läbi viidud jälitustoimingutega tuvastanud, milliseid sõidukeid kasutas S.E, mistõttu on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab kõnealuseid sõidukeid kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli nende sõidukite läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Ajal kui Q elukohas, tema kasutuse olevas autos ja kontoriruumides toimus läbiotsimine, oli Qle esitatud kahtlustust, seega ta oli kahtlustatava staatuses. 17.1.34 (3/127-146) osas esitas kaitsja vastuväite, et ei ole selge mis asjaoludele ja tõenditele tuginetakse, et Q antud sõidukit kasutab. Läbiotsimismääruses on kirjas, et kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega olla tuvastatud, et M kasutas kohtueelse menetluse ajal sõidukit BMW 635 registreerimisnumber XXX. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Q kasutuses oli sõiduk BMW 635 registreerimisnumber XXX. (10/166-167), mistõttu oli selle sõiduki läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 17.1.35 (3/159-168) osas on kaitsja seisukohal, et väide üüripinna xxx Tallinn kasutamine Q poolt on vaid paljasõnaline. Kohus tuvastas, et läbiotsimise määruses on märgitud, et kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et Q kasutab üürikorterina xxx Tallinn. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/166-167) kinnitab, et 04.11.2022 Q koos J.Mi ja poisslapsega sõitsid xxx maja juurde, kus J ja laps sisenesid xxx kortermajja. Q pangakonto väljavõte (10/180-182) kinnitab, et 18.04.2023 on tehtud ülekanne G.L kontole viitega üür,kom. Kinnistusraamatu väljatrükk (10/73-74) kinnitab, et korteri xxx omanik on G.L. Q Elisa sideteenuste registri väljavõte (10/77-78) kinnitab, et perioodil 02.06.2020-26.09.2020 oli Q nimel sideteenuste leping aadressil xxx Tallinn. Seega on kohtueelse menetluse käigus tuvastatud et xxx asuva maja ehituse ajal elas Q üürikorteris xxx Tallinn. Seega oli menetleja eelnevalt läbi viidud toimingutega tuvastanud, Q võimalikud elukohad, mistõttu on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab xxx elukohana kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli selle korteri läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 17.1.36 (3/146-154) osas leiab kaitsja, et läbiotsimismääruses ei olnud viidatud, et Q kasutab seda kontorit. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/68-72) kinnitab, et Q ütles vestluses S.Ega, et ta on tööl ja E ütleb, et sõidab tema majast mööda ja toob talle dokumendid. Kohtuistungil keegi ei vaidlustanud asjaolu, et Q tõepoolest kasutas xxx kontorit. Seda kinnitab ka läbiotsimisprotokoll ja selle lisaks olev videosalvestus. Seega tol hetkel kahtlustatava staatuses olnud Q kasutas läbiotsitavat kohta kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli selle koha läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 17.1.37 (3/155-158) osas on kaitsja seisukohal, et ei ole tuvastatud, millel tugineb väide, et Q elab xxx. Kohus tuvastas, et läbiotsimise määruses on märgitud, et kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et Q elab xxx. Kinnistusraamatu väljatrükk (10/75-76) kinnitab, et Harjumaa xxx alevikus xxx kinnistu on Q ja J.Mi ühisomandis alates 29.11.
119. Seega on kohtueelse menetluse käigus tuvastatud, et xxx asuv kinnistu kuulus Qle. Seega oli menetleja eelnevalt läbi viidud toimingutega tuvastanud Q võimalikud elukohad, mistõttu on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab xxx 19 elukohana kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli selle maja läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõend 7.1.48-50 (4/19-70) 12.06.2023 läbiotsimismäärus P.Si elukohas xxx ja abi ja kõrvalruumides, sõidukites Porsche Cayenne (XXX) ja VW Bora (XXX). Määruses kirjas, et kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et P.S on seotud järgmistel aadressidel asuvate ruumide ja sõidukitega, kust võib leida kriminaalasja lahendamiseks märgitud olulisi dokumente. P.S elab Tallinnas xxx ja kasutas sõidukeid Porsche Cayenne ja VW Bora (4/19-27). 13.06.2023 läbiotsimismäärus P.Si sõidukis Porsche Cayenne (XXX) (4/48-61). Läbiotsimisprotokollid (4/28-36, 37-47, 62-70). Kaitsja vaidles vastu, et läbiotsimine toimus prokuratuuri määruse alusel, kuna ei ole tuvastatud, et P.S elas xxx Tallinn. 17.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/150-165) kinnitab, et P.S väljus 10.11.2022 kell 15:22, 19.12.2022 kell 17:39, 20.01.2023 kell 17:49 xxx kortermajast, 17.01.2023 kell 15:
120. 24.03.2023 kell 15:20 alustas P.S sõitu xxx kortermaja hoovist. Samast protokollist nähtub ka VW Bora reg .märgiga XXX ja Porsche Cayenne kasutamine P.Si poolt. 17.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/123-131) kinnitab, et P.S kasutas 21.02.2023 ja 22.02.2023 VW Bora reg .märgiga XXX. Lisaks saadi P.Silt endalt ka VW Bora võtmed. Seega oli prokuratuuril 12.06.2023 ja 13.06.2023 läbiotsimismääruseid väljastades jälitustoimingutest kogutud info põhjal teada, et P.Si elukoht on xxx ja ta kasutab sõidukit Porsche Cayenne ja VW Bora. Seega olid KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri läbiotsimismääruse alusel toimunud läbiotsimised lubatavad ja nende läbiotsimiste käigus saadud tõendid lubatavad tõendid. Kaitsja palus kohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälitustoimingute aluseks olevate lubade ja taotluste seaduslikkust. Kaitsja on seisukohal, et kuriteokahtlust ei ole jälitustoimingute taotluses ja lubades piisavalt ja tõendipõhiselt avatud. Kaitsjale nähtavas osas on jälitustoimingu loas põhjendatud kuriteokahtlust järgmiste tõendite pinnalt: Äriregistri ja teatmik.ee X OÜ ning X Invest OÜ kohta, andmed X OÜ kinnisvara kohta, X OÜ pangakontode analüüs. Ei saanud aru, kes need salajased kaastöötajad on. On välja toodud, et äriühingu pangakontolt võetakse välja suures koguses sularaha, kuid ainult see fakt ei saa anda piisavalt alust kuriteokahtlusele. Uurimishüpotees, et läbi X OÜ kihistatakse raha X Invest OÜle ning integreeritakse seejärel kinnisvarasse, ei kinnita ükski tõend. Jälitustoimingu loast ei ole aru saada, kas eelnev tegevus on püstitatud vaid uurimishüpoteesina või räägitakse juba tõendusteabe põhineval kuriteokahtlusest. Maksukohustuse varjamise hüpoteesi on põhjendatud sularaha väljavõtmisega ning seisukohaga, et enamuse äri- ja majandustegevusest on Eestis sularahavaba. Prokuratuuri jälitustoimingu loast ei ilmne miks täpselt ei piisa tõendite kogumisest muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Esitatud protokolli sisust on näha, et kogutud tõendid on midagi sellist, milleks ei oleks jälitustoimingut vaja olnud. Load ja taotlused ei ole piisavalt motiveeritud, on nõuetekohaselt põhistamata. Õigusvastane ning lubamatu on ka selle loa alusel kogutud teabe kohta koostatud jälitustoimingu protokoll. KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on KarS § 389¹ ja ka § 392 nimetatud kuritegudega. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Lubatavas ulatuses on kaitsjale materjale tutvustatud ja täiendavaid vaidlusküsimusi kaitsja pärast tutvumist ei esitanud. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures nii prokuröri kui kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 1262 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Load on antud jälitusprotokollides 20 märgitud sündmuskoha ja isikute varjatud jälgimiseks ja seda paika külastavate isikute suhtes, samuti isikute edastatavate sõnumite või teabe salajaseks pealtkuulamiseks- vaatamiseks jälitusprotokollis toodud ajavahemikuks. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, nii rahapesu kui maksupettuse puhul koostatakse dokumente, mille sisu kohta isikud ise tegelikkusele vastavat teavet ei avalikusta ja seega toimub rahapesu ja ka maksupettuse toimepanemine varjatult. Olles ise teadlikud oma kuritegelikust käitumisest, kasutatakse kuritegelikes skeemides erinevaid dokumente ja isikuid eesmärgiga minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Äriühingu kontodelt suures summas sularaha välja võtmine tänapäeva suhteliselt sularahavabas ühiskonnas koostoimes maksete tegemisega lähedastele isikutele, on nii rahapesu kui maksualaste süütegude puhul esmane ohumärk menetlejale, mis annab alust kahtlustada kuritegude toimepanemist. Kasutati suures summas sularaha ning perekonnaliikmete pangakontosid, kust samuti võeti välja sularaha, mis teeb raha kasutamise järgimise keeruliseks kui mitte võimatuks. Selline konspiratiivsus isikute omavaheline seotus ja huvi oma tegevust varjata ei võimaldanud neid koheselt aga kahtlustatavate või tunnistajatena üle kuulata, sest nad ei oleks olnud huvitatud andma end või oma kaasosalisi süüstavaid tõeseid ütlusi. Nagu hiljem on selgunud ei oleks tunnistajad V.P ja N.Mi osanud ka anda ütlusi oma pangakaartide ja pangakontode kasutamise asjaolude kohta. Samuti keeldus Q ütlusi andmast ja sularaha kasutamise algdokumendid on puudulikud. Jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul tuleb lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil (ex ante-käsitlus), ja kohtule pole võimalik ette heita seda, et ta ei võtnud arvesse asjaolusid, mis ei olnud lahendit tehes teada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
121. detsembri
122. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 24.2). Seega ei saa jälitustoiminguks antud loa ebaseaduslikkust tingida asjaolu, et selle aluseks olev kuriteokahtlus hilisemas menetluses kinnitust ei leia. Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud jälitustoimingu tulemusena saadud tõendite kasutamist ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uue kuriteo tõendamiseks, kui nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ning ka uue kuriteo (n-ö juhuleiu) kohta on tõendite kogumine jälitustoimingutega lubatav. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames ex post kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning ultima ratio-põhimõtte järgimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
123. juuli
124. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Seega asjaolu, et esialgne jälitustoimingute taotlustes ja lubades kajastatud rahapesu kahtlustus ei leidnud kinnitust ja asendus maksukohustuse varjamise kahtlustusega, ei too kaasa jälitustoiminguteks antud lubade ebaseaduslikuks tunnistamist. Jälitustoiminguid võis tõendamisvajadusest lähtudes teha ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb (P.S, Q) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
125. detsembri
126. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 16). Alates
127. jaanuarist 2013 on niisugune võimalus KrMS § 1262 lg-s 4 ka ette nähtud. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu 31.08.2022 määruse nr KM13040/2022 seaduslikkust kontrollitud ka varasemas menetluses ja kohtud on tunnistanud selle määruse ja selle alusel tehtud jälitustoimingud lubatavaks. Kohus nõustub käesoleval juhul varasemates määrustes kajastatud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingute käigus seaduse rikkumisi. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri ja kohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastab kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16). Lubade, mis olid kohtu hinnangul põhjendatud ja mille puhul oli jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid, alusel kogutud tõendid tunnistas kohus lubatavateks tõenditeks ja uuris kohtuliku uurimise käigus. KrMS § 297 alusel jälitustoimingute protokollide vastuvõtmisel ja neile tuginemisel kriminaalmenetlusõigust ei rikutud, sest uute tõendite esitamine oli õigustatav seoses kaitsja poolt 21 prokuratuuri määruse alusel toimunud läbiotsimiste lubatavuse vaidlustamisega. Uute tõenditega võimaldati teisel kohtumenetluse poolel tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada. Kohtuotsuses käsitletakse süüdistavate ja tunnistajate ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid üksnes ulatuses, milles kohus pidas neid kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluliseks. Ütlusi, mida kohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud või millele viidanud, ei pidanud kohus asja lahendamise seisukohalt vajalikuks ja ei ole kajastamata osas nende usaldusväärsuse kohta seisukohta võtnud. Süüdistus KarS § 3891 lg 2 järgi sularaha väljavõtmine pangakontodelt Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on leidnud tõendamist, et süüdistuses toodud perioodil jaanuar 2020 kuni S.E kinnipidamiseni 13.06.2023 oli F.Z.V (edaspidi ka OÜ X) juhatuse liige S.E. Nimetatud asjaolu kinnitab nii S.E ise kui ka äriregistri väljavõte, mille andmetel tegutses äriühing 23.03.201028.07.2023 OÜ X nime all ja juhatuse liikmeks oli 23.08.2010-28.06.2023 S.E. Alates 28.07.2023 on äriühingu nimeks F.Z.V ja juhatuse liikmeks alates 28.06.2023 K.Y. Äriühingu registrijärgseks aadressiks on olnud xxx. AS Merit Tarkvara 13.06.2023 vastuse kohaselt on X OÜ andmebaasi peakasutaja xxx, piiratud õigustega kasutajad xxx (aktiveerimata), xxx (2/134-136). Asjaolu, et S.E konto on aktiveerimata kinnitab, S.E ütlusi, et tema raamatupidamisprogrammis midagi ei teinud. Tunnistaja P.Si ütluste kohaselt oli 2020-2023 X raamatupidaja Q, kes käis laoplatsil harva. Objektidel töötanud füüsilised isikud vormistas Q lühiajaliselt tööle. Pärast K.Yi tulekut aitas Q raamatupidamist teha. K.Y edastas Qle infot. Ülekandeid tegi X kontolt E, ei tea kellel ta veel lubas teha. E oli X peremees ja juhtis. Q oli raamatupidaja. Sularahas arveldas alati E. Pärast objekti lõpetamist andis andmed aja ja metalli kogu koguse kohta, mis arveid esitada. Q esitas selle alusel firmadele arveid. Tunnistaja P.Si ütlustega haakuvad ka S.E ütlused, mille kohaselt tegeles raamatupidamisega Q, kes esitas maksudeklaratsioone. Ise ei ole deklaratsiooni kordagi esitanud, ega ei ole neid kunagi näinud. Kui kasutas sularaha, siis esitas pidevalt aruande, mida ja millise hinnaga. Ql oli ülevaade, mida ja millal osteti. Arvestades, et suur osa OÜ X raamatupidamisega seotud dokumente leiti ja võeti ära Q kasutuses olnud kontori läbiotsimisel, on eluliselt usutav, et OÜ X raamatupidamisega tegeles just Q ja seda fakti ei ole vaidlustatud. F.Z.V (X) kontoväljavõtete vaatlusprotokoll koos kontoväljavõtetega ( 2/ 10-103) kinnitab, et perioodil 01.01.2020 – 31.05.2022 äriühingu kontodelt nr XXXXXXX (Swedbank), XXXXXXXX (SEB pank) on välja võetud sularaha kokku summas 2 688 245 eurot. Kuigi süüdistuse kohaselt on sularaha välja võetud ka LHV kontolt XXXXXXX, ei kinnita pangakonto väljavõte seda süüdistuse väidet. Ka vaatlusprotokollis toodud järeldus ei kinnita seda süüdistuse väidet (2/102). Kriminaalasjas puudub vaidlus asjaolus, et iga sularahatehingu kohta ei ole esitada nõuetekohast raamatupidamise algdokumenti (leping või muu dokument, millelt saab tuvastada summa), mistõttu saab sularaha äriühingu huvides kasutamise OÜ-s X tuvastada vaid hinnanguliselt (3-1-1-47-07 p 2123). Äriühingu väljamakselt tulumaksukohustuse tekkimise ja ulatuse kindlakstegemiseks peab arvestama, et väljamakse kohta käiva kuludokumendi puudumine ei välista selle tuvastamist, et kulu oli ettevõtlusega seotud ja tulumaksukohustust ei tekkinud. Ka juhul kui maksustamise seisukohalt olulised dokumendid ei ole säilinud või maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, ei saa ilma asjaolusid täiendavalt uurimata otsustada, et maksustamise seisukohast olulise tähendusega väidetavaid tehinguid pole toimunud. Erinevalt käibemaksukohustusest on tulumaksukohustust võimalik põhimõtteliselt kindlaks määrata MKS § 94 alusel ka siis kui raamatupidamise algdokument ei ole säilinud (RKHK 3-3-1-51-04). Kui kuludokumendid puuduvad, on põhimõtteliselt võimalik tõendada, et nõuetekohase algdokumendita toimunud väljamaksed on tehtud ettevõtluse tarbeks ja seda raha kasutati ettevõtluse huvides. Selline tõendamine eeldab isiku enda poolset aktiivset kaasabi ja kontrollimiseks reaalsete võimaluste loomist. Maksuõigus nõuab tehingute kohta käivate raamatupidamise algdokumentide säilitamist. Säilitamiskohustust rikkunud 22 süüdistatav, kes väidab, et tehingud on vaatamata dokumentide puudumisele aset leidnud, ei saa maksusüüteo menetlemisel nõuda väidetavate tehingute arvestamist ilma, et ta looks menetlejale võimaluse kontrollida tehingute toimumist. Riigikohus on märkinud, et iseenesest on õige, et kui juriidilise isiku pangakontolt nõuetekohaste kuludokumentideta välja võetud või edasi kantud raha jõuab süüdistuses märgitud maksustamisperioodil sularahana äriühingu kassasse, pole ettevõtlusega mitteseotud kulu tekkinud. Samas peab selliste väljamaksete jõudmine äriühingu kassasse olema tõendatud. Kooskõlas eelnevalt viidatud kohtupraktikaga peab seda asjaolu tõendama või vähemalt oma väidete kontrollimiseks reaalse võimaluse looma süüdistatav. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
128. jaanuari
129. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p-d 22–23). Käesolevas kriminaalasjas on S.E loonud menetlejatele reaalset võimalust kontrollida oma kaitseväidet, et kulutusi osaühingu X panga kontole laekunud raha teenimiseks tehti just samalt kontolt võetud rahast. Paraku ei ole prokurör vaevunud isegi kontrollima, millest on tingitud arvutuslikud vead vaatlusprotokollis. Tunnistajate S, M, B, R, S. ja G.V, E.M. S.T ja ka S.E enda ütlused kinnitavad, et sularaha kasutati F.Z.V äritegevuses kordades rohkem kui süüdistuses nimetatud 46 262 euro ulatuses. Kohtus uuritud pangakontode väljavõtetest nähtub, et 31.01.2020- 10.06.2023 on OÜ X SEB arvelduskontole laekunud: Refondast 1 327 919,75 eurot, erinevatelt Cronimeti kontserni kuuluvatelt äriühingutelt 5985861,5 + 285556,7 kokku 6 271 418,2 eurot, Metrunalt 68639,33 eurot, Kuusakoskilt 665578,95 eurot ja paar väiksemat summat Grandmetilt. OÜ X Swedbank arvelduskontole on laekunud: Refondast 146 827,5 eurot ning väiksemad summad Cronimetilt, Kuusakoskilt ja Grandmetilt. OÜ X LHV pank arvelduskontole on laekunud: Grandmet 1 752 162,9 eurot ja Kuusakoskilt 335 026,1 eurot. Kõik välja toodud summad kokku on üle 10 567 572 euro, lisaks oli veel laekumisi teistelt metalli kokkuostuga tegelevatelt äriühingutelt. Seega laekus süüdistuses toodud perioodil OÜ X pangakontodele metalli kokkuostjatelt üle 10,5 miljoni euro. On ilmselge, et selleks, et sellise summa eest saaks OÜ X metalli edasi müüa, pidi ta selle ka ise kokku ostma. Ainuüksi nendest metalli ostu tehingutest, mille eest OÜ X tasus isikutele ülekandega (nähtav pangakontodelt), ei oleks piisanud metalli edasimüügiks sellises väärtuses. On eluliselt usutav, et selleks, et sularaha eest autosid osta, pidi S.E selle summa sularahas pangakontolt välja võtma. Sealjuures tekkis ringlus, mille käigus S.E võttis raha OÜ X pangakontolt välja, seejärel maksis väljavõetud rahast auto müüjale (kokkuostjale) ja müüs ise kokku pressitud auto metallina suurematele metalli käitlejatele. Edasi laekus raha OÜ X pangakontole ja uute autode sularahas ostmiseks pidi OÜ X uuesti pangakontolt sularaha välja võtma. S.R ütluste kohaselt 5/135 on tema poolt allkirjastatud. Müüs sõiduki kere MB, mootor oli maha võetud koos karbiga. Esimesed pidurikettad olid maha võetud, tagumiste kohta ei mäleta. Seal oli kere ilma ratasteta. Sumbuti kohta ei mäleta. Neil mudelitel katalüsaatorit üldse ei ole. Asus kuskil Koplis, sadam kuskil kõrval. OÜ X nimi ei ole tuttav. Lepingus täitis oma nime müüja andmed, auto mudel, kuupäev, kere nr, registreerimismärk ja allkiri. Ostja lahtri täitis keegi teine ja täideti tema juuresolekul. Ei mäleta, kes täitis. See oli seal samas metallikokkuostu punktis. B.G ja V.I haakuvad ütlused kinnitavad, et I kasutas Saab 93 XXX 2019-
130. Kirjutas auto B.G nimele. Auto ostis 1100 euro eest. Pani Marketplace kuulutuse. Leppisid kokku kohtuda järgmisel hommikul ja ostja andis teada, et on huvitatud katalüsaatori mitte auto ostmisest. Viis auto puksiiriga, auto registreerimistunnistust kohe ei andnud. Teine kord kohtusid Lasnamäel ja andis registreerimistunnistuse. Müügilepingu võis sõlmida aga ei mäleta. Sõiduki müüs 750-800 euro eest sularahas. Esimesel kohtumisel ronis autosse, et kas katalüsaator on olemas. Teisel kohtumisel ütles, et katalüsaatorit ei ole. Võis olla 150, ei mäleta. Ei pidanud hinda õiglaseks. B.B ütlused kinnitavad, et 2020-2023 ostis FB-st isikutelt autosid ja müüs Ele. Ostis 2-4 autot nädalas. Hind sõltus autost, enamasti oli katalüsaatori jaht. Ostis autosid hinnaga 500-1500 eurot. Oli neid, mis olid katki kui neid, mis sõitsid. Viis Ele autosid ja autost sõltuvalt kujundas E hinna. Autosid ostes sõlmisid müügilepingu. Tavaliselt võttis müüja andmed. Täitis lepingus müüja andmed ja ostja andmeid ei täitnud. Edasi müües andis müügilepingu, milles oli täidetud müüja koht. Ennast 23 lepingusse ei vormistanud. Tegelik müüja ja ostja omavahel ei näinud. Maksti sularahas nii ostes kui müües. Xs töötades võttis metalli vastu, ostis klientidelt metalli. Tegi arve. Sularahas ei maksnud neile. Ei näinud, et kellelegi oleks sularahas makstud. Koolitati välja, et metalli toonud klient saab raha arve alusel ülekandega. Autot tohib sularaha eest müüa. Tavaliselt ostis autod kokku ja müüs edasi 2-3 päevaga. S.V ütluste kohaselt viis vanade autode varuosad ja autod ise Ele. Viis Ele kuus 2-3 autot, võib-olla rohkem. Varuosasid viis 1-5 korda kuus mõni kuu üldse mitte. Kui auto ostis, siis võttis müüjalt müügilepingu, ise lepingut ei allkirjastanud. Ele andis registreerimistunnistuse ja müügilepingu. E tunnistaja juuresolekul lepingut ei allkirjastanud. Autode eest sai sularahas, aga metalli eest arvete alusel. Kui autodel olid valuveljed ja katalüsaatorid, siis olid kallimad. E näitas palju turul pakutakse katalüsaatori eest. Võis 600-800 maksta, auto ise oli 200 pluss asjad, mis juures olid. Automüüja teadis ka palju maksab auto ja palju katalüsaator. Autosid viis ainult Ele. Autod võeti arvelt maha, selline oli alati kokkulepe. Xsse on viinud autosid 5 aastat või veidi rohkem. On viinud ka Tolmeti. Autode puhul maksis E alati paremat hinda. Kui auto maksab 800, siis ostab ise 700ga endale jääb kuskil 50-70 eurot vahenduse eest. Autode eest sai sularaha, kuna ka müüjad tahtsid saada sularaha. E ütles, et metalli eest sularaha ei saa, ainult arvega. Auto eest sai raha ja muud mitte midagi, vanametalli eest sai paberi, kus kirjas grammid. Pangakontolt näeks palju raha tulnud on. Suhtles Ega, kes ütles palju saab maksta, hinna küsis juba enne kui müüjalt ära ostis. Kui üleantud autol oli ka katalüsaator sai selle eest raha. Kui hiljem selgus, et katalüsaatoorit ei ole, siis jäi miinus Ele. E.Mi ütluste kohaselt müüs Ele autosid ja katalüsaatoreid, kas eraldi või koos autoga. Kuus müüs Ele 5-10 autot. Autod ostis neti müügikuulutuste põhjal. Autosid viis ainult Ele. Ostes vormistas ostumüügi lepingu, sai ka siis autodokumendid ja võtmed. Ise allkirjastas ostulepingu harva. Jättis tühja koha ja müüs edasi. Ele andis dokumendid edasi. Vastu Elt dokumente ei saanud. Autod kustutati registrist. Auto eest maksis sularahas. Autod maksid kuni 1000 harvadel juhtudel
131. Hinda mõjutas katalüsaator, valuveljed, akud, neis metallides on mingi väärtus. Metalli eest on Xlt ülekandega raha saanud. Auto eest on saanud ainult sularaha. Elt võlgu saanud ei ole. Mäluga on probleeme kuupäevad ja arvud ei jää meelde. G.V ütluste kohaselt ostis E metalli, autosid, katalüsaatorid. E pakkus parimat hinda ja hakkas talle tooma. On Ele müünud autosid, eraldi arvestuses katalüsaatoreid, eraldi arvestusse läksid autorattad. On viinud ka ainult katalüsaatoreid. Kuus müüs Ele 5-7 autot. Xle müües kujunes hind pluss katalüsaator, mille hind kõikus. Katalüsaatori hind võis olla suurem kui auto enda, olid eraldi akud ja veljed. Oli olemas kataloog, kust sai hindu vaadata, kui katalüsaator oli maha võetud sai seda kontrollida analüsaatoriga. Autode eest tasuti sularahas. Ostis autosid ka eraisikute käest, kellele maksis sularahas. 500 -1200 eurot auto eest ostis autosid. Katalüsaatorita oli kõige madalam hind. Sai registreerimistunnistuse ja ostumüügi lepingu, mille andis Ele. Registrist kustutamisega tegeles E. Omanikult võttis lepingu koos müüja andmetega, ostja kohale võis tulla kohe firma, kellele müüs või jäi tühjaks. Andis lepingu otse Ele. Ei tea kas E või X töötajad täitsid lepingud. Võis vormistada vahepeal ostjaks enda, kui oli juba Ega kokkulepe, siis andis lepingu Ele. Lepingus ei olnud ostuhind alati kirjas. Võis märkida kokkuleppel. Kui auto üle andis märkisid hinna ja E andis raha. E andis sularaha taskust või autost. Põhiliselt arveldas Ega, töötajatele andis auto üle, arveldas Ega. Kui ostis omanikult enda nimele, siis müüs ise enda nimelt edasi. E tunnistaja klientidega kokku ei puutunud. Auto pealt teenis 100-200 eurot. Sõltus transpordikulust. Ülekandega tasuti akude eest. Autod tõi koos katalüsaatori ja velgedega, siis sai tervikuna sularahas. Andis Ele lepingu ja registreerimistunnistuse. S.T ütluste kohaselt töötas Xs 2017-
132. Oli autojuht, aga sorteeris metalli, pakendas, saatis metalli välja, tegeles autodega. Oli palju erakliente, kes tõid metalli. Toodi metallina ja toodi ka sõidukeid. Metalli üleandmise kohta vormistasid akti, kus oli kogus ja summa. Sõiduauto võis tuua inimene tänavalt. Võtsid sellel vastu tonni hinna alusel, vormistasid akti ja maksid kontole 100-300 eurot. Tonni hind oli üle 100 sel ajal. Teine variant oli kui auto tõi keegi kokkuostjatest, siis suunas E juurde. Kokkuostjad olid A.S paar Alekseid, G.V. Hinna pakkus kokkuostjatele E. Neile maksti sularahas. Kui toodi paberid, sai selle auto vastu võtta ja E otsustas pärast edasi. Vajaduse korral vormistas E palvel X nimel ja kirjutas ise alla. Lepingus märkis kokkuostjaks firma. Lepingus oli müüja märgitud ja ise pani ostjaks X. Müügihind oli vahel märgitud kokkuleppel. See ei puudutanud tunnistajat. Kui E palus, 24 märkis hinna lepingusse. Kui tunnistaja täitis lepingu, siis E sinna ise midagi ei lisanud. Kui ostuhinda ei märgitud, siis midagi ikka tasuti. Tasuta autosid ei toodud. Sularaha maksis E. Ise ostjatele ei ole sularaha maksnud. On näinud kui E sularahas tasus. 15 % olid inimesed tänavalt ja 85 % autosid tõid kokkuostjad. Auto toodi platsile, eemaldati väärtuslikud osad, salongi radiaator alumiiniumist messingust, elektrimootor, mis soojendab salongi, katalüsaator, vaske sisaldavad juhtmed, aku, vedelikud. Kõige väärtuslikum oli katalüsaator, seal on erinevat väärismetallid sees. Katalüsaator võis maksta keskmiselt alates 500st. E kokkulepitud autosid ei kaalutud. Kui inimene nõudis kõrgemat hinda, suunas E juurde. Kokkuostjatele maksti autode eest rohkem kui tonni hinnaga oleks tulnud. Üksikjuhtudel on ka ise müünud Xle autosid. S oli kokkuostja ja tal oli oma blankett. Kui isikute andmetes oli mingi viga ja ei saanud autot registrist maha võtta, võttis kokkuostjaga ühendust ja selgitasid välja. V.R ütluste kohaselt läks X OÜ-sse tööle
133. Oli autojuht vedas metalli, autosid, võttis autosid lahti, sorteeris metalli. Sõitis Volvo ja Scaniaga. Sõitis ka puksiiriga. Tõi autosid, tõi metalli. Autod toodi metalliks. Autod võttis vastu E, P ja S. Nägi, et maksti sularahas ja E maksis. Raha võttis taskust. Autod võeti lahti, valati välja õli, võeti välja akud, katalüsaator, käigukast, mootor, rattad pandi erinevatesse konteineritesse. Kere lammutati ja eraldi konteinerisse. Konteinerid viidi mööda organisatsiooni laiali Kuusakoski, Refonda, Metruna. Katalüsaatorid pandi eraldi konteinerisse. Katalüsaatoreid ei ole vedanud, sellega tegeles ainult E. Katalüsaatoreid hoiti hoones sees kotis või konteineris. On mõned korrad Kernus käinud. Tõi sealt vanu autosid. Nägi seal konteinereid, ei näinud, mis neis konteinerites hoiti. Kernu midagi viinud ei ole. Xsse tõid autosid S, B, R, A, A. Nädalas käis järgi 3-4 autol. Talvel vähem, suvel rohkem. Kokkuostjate kontakt Xs oli E. S on võtnud autosid vastu ka kokkuostjatelt. Nägi kuidas S võttis dokumendid ja vormistas. S võttis neid arvelt maha. Kokkuostjatelt võttis autosid pigem E vastu. Tänavalt tulnud inimestelt võtsid autosid vastu ja S Kui S läks ära, tegeles E edasi koos Pga. On kuulnud katalüsaatorite vargusest. E.M ütluste kohaselt tuli S.E kuulutuse peale ja tahtis autot osta. Sai aru, et ostab autosid kokku ja peale seda hakkas talle autosid pakkuma. Nädalas 3-5 autot. Vormistas ostu-müügi lepingud, oli ka registreerimistunnistus. Lepingu täitis omanik ise ja andis selle edasi peale auto müüki. Vahel oli omanikuks teegi teine. Ennast sageli ostjana lepingusse ei märkinud. Ostja koht jäi tühjaks, kui müüs kohe edasi. Autod ostis sularaha eest 200-500 eurot auto. E vaatas kas küljes on katalüsaator, veljed. Andis Ele omanikult saadud dokumendid. Ei tea mis dokumentidega edasi sai. Hind sõltus sellest, kas oli autol katalüsaator, veljed ja millised. maksis autod eest sularahas, ka teistes punktides maksti soovi korral sularahas. Teenis vahelt 100-150 eurot. E püüdis alati pakkuda paremat hinda. Ei pidanud kõikide autode kohta arvestust. Muud sissetulekut sel perioodil ei olnud. Autosid ostis eraisikuna. P.S ütluste kohaselt töötas OÜ-s X 2016/17-
134. Cronimet, endine Refonda praegu Metruna, Kuusakoski, Tolmets ostsid Xlt metalli. Metalli kokkuostupunkti xxx tõid eraisikud ja erinevad firmad igapäevaselt metalli. See võis olla sõiduauto või veoauto. Kliendid tõid ka autokeresid. Kliendi toodud auto kaaluti, oli eelnev ülevaatus ja tehti hinnapakkumine. Küsisid auto registreerimistunnistuse ja omaniku dokumendid. Siis leppisid hinnas kokku ja vormistasid müügilepingu. Pärast auto kontrolli võeti auto varuosadeks. Eraldati väärtuslik katalüsaator, alumiiniumist veljed, roostevaba metall. Edasi saadeti masin suurtele partneritele, kes võtsid selle plekina vastu. Autokerede müügi suurkliendid olid autode kokkuostjad, eraisikud. A.S müüs kuus umbes 30-40 autokeret Xle. Eraisikutelt osteti peamiselt sularahas. Punktid ise tasusid ülekandega. Kokkuostjatega tegeles M ja maksis eraisikutele ise kokkuleppel. 2020-23 osteti X poolt umbes aastas 700-1000 autot. Enamus linna kokkuostjad andsid autod Xle, kuna maksid turul autode eest kõige rohkem. Kokkuostja sai hinna selle järgi, mis oli sõidukis olemas, palju alumiiniumi, roostevaba metall, katalüsaator, mootor. Töötaja esitas sisendandmeid, hinna arutas kliendiga M. Peamiselt said inimesed ostuhinna sularahas. E otsustas, et X maksab inimestele sularahas. Soovi korral sai ka ülekandega raha. Suuremad kokkuostjad said sularahas. Ei tea kust tuli raha klientidele sularaha maksmiseks. Kontoris ei ole sularaha näinud. Sularahas arveldas alati E. Tööalaselt ei ole Elt sularaha saanud. Aga eraelus on palunud raha võlgu. Tsiteeritud tunnistajate B.B, E.M. S.V, G.V ja E.M ütlused kinnitavad, et nemad müüsid OÜ-le X nii metalli kui sõiduautosid. Sõiduautode eest tasus neile isiklikult S.E sularahas. Metalli eest tasuti 25 ülekandega. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei oma tähtsust, kas tunnistajad soovisid autode eest sularaha selleks, et nende rahade liikumised pangakontodel ei kajastuks või muul põhjusel. Oluline on hinnata fakti, kas S.E tasus OÜ X poolt ostetud autode eest sularahas. P.Si, V.Ri ja S.T ütlused kinnitavad S.E ütlusi, et kokkuostjatele maksis sõiduautode eest S.E isiklikult sularahas. Ostetud sõiduautod lammutati ja müüdi metallina edasi teistele kokkuostjatele. Metalli edasi müüki kinnitavad ka OÜ X pangakontode väljavõtted. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate ja S.E kokkulangevates ütlustes, mille kohaselt sõidukite eest maksis E OÜ X nimel sularahas. Kokkuostjatest tunnistajad selgitasid, et nad maksid ise isikutele, kellelt nad autod ostsid, sularahas (kinnitavad ka D.I ütlused), mistõttu on usutav, et nad soovisid ka ise saada autode eest sularaha. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et OÜ X ostis kokku sõiduautosid sularaha eest. Seda kinnitavad nii autode kokkuostjad ehk OÜ-le X autosid müünud isikud, kui OÜ X töötajad. Fakti, et autod OÜ Xle müüdi kinnitab ka asjaolu, et OÜ X poolt on kõnealused autod registrist kustutatud. Transpordiameti andmetel on kustutatud süüdistuse perioodil 2517 autot S.T. Q või S.E poolt. P.Si ütluste kohaselt ostis X OÜ sõidukeid aastas kokku keskmiselt 700–1000, mis on kooskõlas Transpordiameti väljavõttest nähtuva registrist kustutatud sõidukite arvuga. Kohtu arvates kinnitab Transpordiameti teave, et 01.01.2000-10.06.2023 ostis OÜ X kokku vähemalt 2517 mootorsõidukit, mis lammutati ja kustutati registrist. S.E ütluste kohaselt võttis ise harva registrist autosid maha, kuid tema nime alt võis Q maha võtta. Q saatis Smart ID ja E ise allkirjastas. Kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal ei saa väita, et kõigi OÜ X poolt registrist kustutatud sõidukite eest tasuti sularahas, samuti ei ole kohtus uuritud tõendite põhjal võimalik väita, milline oli see täpne summa, mis OÜ X poolt maksti müüjatele nende 2517 mootorsõiduki eest kokku. Eluliselt ei ole usutav, et OÜ X kustutas Transpordiameti registrist sõiduki, mida ta eelnevalt ei olnud omandanud. Transpordiameti andmetel OÜ X töötajate poolt registrist kustutatud sõidukite loetelus on toodud kõik sõidukitega seotud andmed. Kui prokuratuur oli seisukohal, et OÜ X nimel ei olnud neid sõidukeid eelnevalt ostetud, oleks selle kinnitamiseks võinud küsitleda nimekirjas olnud sõidukite varasemaid omanikke. Muude tõendite puudumisel jääb prokuröri selline seisukoht paljasõnaliseks ja seda ei kinnita muud kogutud tõendid. Kohtus uuritud OÜ X pangakontode väljavõtetest nähtub, et süüdistuses toodud perioodil on OÜ X SEB pangakontolt tehtud väljamakseid: V.Rile 15225 eurot, B.Ble 31264,88 eurot, E.Mile 177370,20 eurot, S.Vle 34837,52 eurot, A.Sile 134031,7 eurot, E.Mle 144760 eurot OÜ X LHV pangakontolt tehtud väljamakseid V.Rle 5750 eurot, B.Ble 6806,6 eurot, E.Mle 40819 eurot, S.Vle 9270,25 eurot, A.Sle 33307,87 eurot, E.Mle 35486,97 eurot. OÜ X Swedpanga kontolt tehtud väljamakseid S.Vle 892,18 eurot. Kokku on nimetatud isikutele ülekandega makstud 669822,17 eurot. Summadest on näha, et osad täpsed täisarvulised summad vastavad tunnistajate poolt räägitud autode eest makstud summadele, kuid osad summad on sentidega, mis viitab, et kõnealusel juhul on tunnistajate poolt müüdud metalli või ka autoromusid kaalu alusel. B, V ja Mi ütlused kinnitavad, et nad müüsid metalli nii ülekande eest kui ka autosid sularaha eest. Arvestades nn kokkuostjatele pangakontodele makstud summade suurust ja metalli edasimüügil pangakontole laekunud summade suurust, on usutav, et suure osa autosid ostis X OÜ sularaha eest ja tunnistajate ütlused on selles osas usaldusväärsed. Arvestades kuidas olid vormistatud OÜ X raamatupidamises sularahas toimunud tehingud, on eluliselt usutav, et iga sularahas ostetud auto kohta eraldi raamatupidamiskannet ei koostatud ja mingite perioodide järgi tehti üks koondkanne kõigi sularahas ostetud autode kohta kokku. Kriminaalasja kohtuliku uurimisel ei ole tuvastatud, kas Q mõtles koondkande summa välja, et raamatupidamine klapiks või oli tal selleks olemas vastav alginfo. (E ütluste kohaselt edastas ta iga sularahas müüdud auto kohta vastava teabe telefoni teel Qle). S.E telefoni sisu ei ole säilinud. Väidetavalt kustutati telefoni sisu Q poolt kaugsüsteemi vahendusel ajal, mil S.E oli kinnipeetud ja telefon oli menetleja valduses. Ka prokuratuur ei välistanud võimalust, et kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefoni 26 sisu võib tõesti olla kustunud. Kriminaalasjas pole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber S.E vastavat väidet. Kuna kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, siis ei saa kohus välistada võimalust, et S.E tõepoolest edastas Qle telefoni teel ülevaate sularaha eest ostetud autodest ja väljamakstud summadest. Asjaolu, et see teave kustutati E kinnipidamisel, mil oli teada, et esitati kahtlustus KarS § 3891 järgi seose väidetava maksude mittetasumisega, viitab sellele, et sellest teabest ei pruukinud piisata kõigi OÜ X pangkontolt väljavõetud sularaha summade põhjendamiseks. Vastupidisel juhul ei näe kohus põhjust, miks oli vaja kustutada võimalikus edasises menetluses kasuks tulev teave. S.T ütluste kohaselt on ARK-is auto maha võtmiseks vaja müügilepingut. Tal oli õigus auto registrist maha võtta, oli juurdepääs ARK-ile. Päevas võis kustutada 5-15 autot. Autot saab maha võtta ainult siis kui müüja on viimane omanik. Sisestas isikukoodi, kontrollis andmeid. Süsteemi müügilepingut üles laadima ei pidanud. Üldreeglina nägi, kes auto tõi ja kontrollis isikut dokumendi põhjal. Kui keegi teine esitas auto, oli volikiri, olid vahepealsed müügilepingud kui oli edasimüüdud. Tema allkiri on lepingul kui auto vastuvõtja, ostja on E. E oli mujal kui tunnistaja on allkirjastanud. E korjas müügilepingud kokku, selleks oli riiul, kust E need võttis. Ei tea mida E lepingutega edasi tegi. Talle näidatud lepingutel on ta alla kirjutanud, kuid käsitsi märgitud hind ei ole tema poolt kirjutatud Kui isikute andmetes oli mingi viga ja ei saanud autot registrist maha võtta, võttis kokkuostjaga ühendust ja selgitasid välja. Auto oli vallasasi ja seetõttu sai neid osta sularaha eest. S.E ütluste kohaselt oli auto registrist maha võtmiseks vaja registreerimistunnistust ja müügilepingut, kus oli isikukood ees ja perekonnanimi ja aadress. Ilma müügilepinguta autot ei saanud kustutada. Oli võimalik kui oli isikukood ja registreerimistunnistus. Keskmiselt toodi 3-8 sõidukit päevas. Seega kinnitavad S.T ja S.E kokkulangevad ütlused, et sõiduki registrist kustutamiseks oli vaja sõiduki registreerimistunnistust ja omaniku isikukoodi, mis tavaliselt saadi ostu-müügilepingust. Transpordiameti andmebaasi ostu-müügilepingut sõiduki registrist kustutamisel lisada ei olnud vaja. Kokkuostajatest tunnistajate ütlused kinnitavad, et vahel oli ostu-müügilepingus märgitud müüjaks keegi teine kui kokkuostja ehk kokkuostja tuli sõiduki omaniku andmetega eeltäidetud lepinguga. Siis märgiti ostjaks otse OÜ X, keda esindas või E. 14.08.2023 vaatlusprotokolli (4/75-95) lisadeks on väljavõtted OÜ X raamatupidamisprogrammist: order 3334 31.12.2020 ostuarve nr romu2020 -1329143,
135. Arve saaja X OÜ Arve eraisikult sõiduauto metalliks-varuosadeks. 1343643,82 – 14500 ´= 1329143,82; KVM Order 3329 31.01.2020 ostuarve nr still -
136. Eraisik Arve saaja X OÜ Arve Still R70 14150; KVM Order 3005 02.09.2021 ostuarve nr 09inve -2600 Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 2600; KVM Order 3004 26.07.2021 ostuarve nr 07inve -7500 Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 3500+4000=7500; KVM Order 3331 31.12.2021 ostuarve nr romu12/2021 -1089351,35; KVM Order 3336 31.12.2021 ostuarve nr romu12/2021 -65000; KVM Order 3337 31.12.2021 ostuarve nr romu12/2021 -1800 Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 1089351,35+6500+1800 1156151,35; KVM Order 3339 31.08.2022 ostuarve nr romu 08/2022 351215,5, KVM Order 3340 31.08.2022 ostuarve nr romu 08/2022
137. Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 351215,5 +40000=391215,
138. Tsiteeritud kannetest võib järeldada, et tegemist on koondarvete ja -kannetega, mis vormistati mitmete sularaha eest ostetud mootorsõiduki eest koondina. Raamatupidamisseadus ei keela koonddokumendi/ kirje tegemist tingimusel, et aluseks olev teave on arusaadav. Paraku ei ole tagantjärele võimalik üheselt tuvastada, millised olid need konkreetsed sularaha eest ostetud sõidukid ja kas see sularaha arve hõlmas üksnes ostetud sõidukeid või pandi sinna koondkande alla ka muid sularaha väljamakseid. S.E selle kohta ütlusi anda ei osanud, kuivõrd kõigega mis puutus raamatupidamisse tegeles Q. Kriminaalasjas puuduvad ka tõendid, mis selle väite ümber lükkaks. Pigem vastupidi P.Si ütlused kinnitavad E ütlusi, mille kohaselt Q koostas kõik raamatupidamisega seotud dokumendid. G ja S.V ütlustest nähtub, et auto hinna kujunemisel oli määravaks nii auto kui metalli hind ja ka asjaolu, kas autol oli katalüsaator peal või mitte ja kui väärtuslikud konkreetse margi katalüsaatorid 27 olid. S.T ütluste kohaselt oli X OÜ romusõiduki tonnihind keskmiselt 150–200 eurot, kuid kokkuostjatele maksis S.E paremat hinda kui tänavalt tulnud inimestele. Katalüsaatorite hinnad algasid 500st keskmiselt. Et nn püsiklientidele makstakse paremat hinda kui juhuslikele, kinnitab ka näiteks 14.08.2023 vaatlusprotokolli lisaks olev OÜ Kuusakoski hinnakiri (4/75-95). X hinnakirjade (10/114116) kohaselt maksis X OÜ 2020-2023 (115+210+300): 3 s.o keskmiselt 208 eurot tonn juhuslikele klientidele. Seega oli kokkuostjatele makstud summa tonni kohta kindlasti rohkem kui 210 eurot. S.T ütluste kohaselt osteti 85% sõidukitest kokkuostjatelt ja siis kasutati sularaha. Seega osteti lammutatud 2517 sõidukist ca 2139 kokkuostjatelt. Kas kõigil juhtudel maksti sularahas, selles osas ei ole kohus arvestades samadele isikutele tehtud pangaülekandeid kindel. Transpordiameti väljavõtte kohaselt oli X OÜ poolt registrist kustutatud sõidukite tühimass registri andmetel kokku 3434,384 (9/1-129). 85% 3434,384 tonnist on 2919,2264 tonni. Kui võtta, et kokkuostjatele maksis S.E sõiduki tonni eest 250 eurot, teeb see kokkuostjatele üksnes sõidukite tonnihinna alusel makstud summaks ligikaudu 729750 eurot ning ühe sõiduki keskmiseks maksumuseks ligikaudu 341 eurot, millele lisandus katalüsaatori maksumus, mis oli ka ajas muutuv suurus. Kokkuostjatest tunnistajate ütluste kohaselt võis auto hinna määramisel olla katalüsaatori osa hinnas suurem kui auto ise. Kuigi tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha kui paljudel OÜ X poolt 01.01-2020-31.05.2023 lammutatud autodel oli olemas ostmise hetkel katalüsaatort, saab kohus olemas oleva info põhjal anda autode ostuhinna hinnangulise keskmise. On igati usutav, et kokkuostjad soovisid sõidukite edasimüümisest teenida tulu, mistõttu võib järeldada, et isegi kui mõne kokkuostja algses lepingus on ostuhinnana märgitud see summa, mida kokkuostja maksis sõiduki esialgsele müüjale ja X OÜ ostulepingus hind puudub, ei olnud X OÜ poolt sõiduki ostuhind sellest summast väiksem. Seetõttu on kokkuostjate poolt sõlmitud ostulepingutes märgitud ostuhinnaga lepingute puhul põhjendatud arvestada X OÜ ostuhindadeks vähemalt neid summasid, mis on esmastes lepingutes fikseeritud. 14.08.2023 vaatlusprotokolli punktis 6.2 tabelis 5 (4/87-91) on toodud menetleja isiklik arvamus, et sõidukid, mille puhul ei ole hinda lepingus märgitud, müüdi vanametalli hinna eest keskmiselt 169 eurot auto. Menetleja selline järeldus ei haaku kokkuostjatest tunnistajate ütlustega ega teiste kogutud tõenditega. Taaskord ei saa autode võimaliku hinna arvestamisel unustada ka summasid, mis metalli edasimüüjate poolt on kantud OÜ X pangakontodele. Selleks, et selliste summades eest kaupa müüa, tuli seda kaupa ka osta. I ja B.Gi ütlused selle kohta, mis hinnaga nende kasutuse olnud sõiduk kokkuostjale müüdi, ei tähenda, et OÜ X kokkuostjalt selle sõiduki ka sama hinnaga ostis. Lisaks ei mäletanud I esialgu palju ta auto eest sai, alles kirjavahetuse avaldamisel möönis, et võis ka selline hind olla. Ri auto hinna kujunemisel tuleb arvestada, et tegemist oli kerega, millel puudusid rattad, mootor, katalüsaator ja pidurikettad, seega kõik, mis oli väärtuslikumast metallist oli juba eelnevalt eemaldatud. Kui võrrelda prokuratuuri ja kaitsja poolt esitatud lepingute koondtabelisse kantud sõidukeid ja nende registreerimisnumbreid Transpordiameti väljavõttega X OÜ poolt registrist kustutatud sõidukite kohta, nähtub, et suur osa tabelisse kantud ostu-müügilepingute ja registreerimistunnistustega seonduvaid sõidukeid on X OÜ registrist kustutanud, sh ka sellised sõidukid, mille ostu-müügilepingus ei ole X OÜ-d sõiduki ostjaks märgitud. Tunnistajad S.V, S.T, V.R ja G.V kinnitasid S.E ütlusi, et F.Z.V ostis kasutatud sõidukeid mitte sõidukorras sõidukitena edasimüümiseks vaid sisuliselt romusõidukitena ehk metallijäätmetena. Samas kinnitavad nii uuritud lepingud kui tunnistajate ütlused, et kokkuostjate poolt toodud autode ost-müük vormistati auto ostu-müügina ja mitte romusõiduki ostu-müügina just sel eesmärgil, et saaks sularahas autode eest tasuda, kuivõrd sularahast olid huvitatud nii kokkuostjad kui autode esialgsed omanikud. Seda, et tavalise sõidukina ostetud sõidukid hiljem lammutati, kinnitavad nii Transpordiameti andmed kui uuritud lepingud. Kuid sularaha eest ostetud sõidukite hilisem lammutamine ei too kaasa seda, et nende eest tasuti ülekandega pangakontole. Kohus järeldas 28 pangakontode väljavõttetest, et kokku on OÜ X tunnistajatest kokkuostjatele ülekandega makstud ca 669822,17 eurot, millest osa on kindlasti makstud metalli eest tonnihinna alusel (tunnistajad kinnitasid, et müüsid eraldi ka metalli, mille eest tasuti kontole) . Nii tunnistajate (ka X töötaja S.T) kui S.E enda ütlused kinnitavad, et suur osa autosid on teadlikult ostetud siiski sularaha eest. Kohus möönab, et OÜ X (F.Z.V) läbiotsimisel ei leitud kõiki ostu-müügi lepinguid. Osad lepingud esitati hiljem kaitsja poolt. Läbiotsimise kohta tehtud videosalvestuselt on näha, kuidas olid raamatupidamisdokumendid hoitud raamatupidaja Q kontoris. Kontoris näha olnud süsteemitust arvestades, ei saa välistada, et osad lepingud jäid läbiotsimisel ka leidmata. Ka tunnistajate R.H ja D.S ütlused kinnitavad, et X OÜ platsil kontoriruumina kasutatud merekonteiner oli põhimõtteliselt maast laeni asju täis, seal oli suures koguses dokumente ning kõiki neid kaasa ei võetud. Seega ei saa väita, et läbiotsimiste käigus võeti kaasa kõik kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised dokumendid. Kohus möönab, et kogu sularaha eest, mis äriühingu kontodelt välja võeti ei pruugitud osta autosid sularahas, kuid kohtul ei ole täpset summat käesoleval juhul võimalik kindlaks teha ja kõik kohtu poolt tehtavad järeldused saavad olla hinnangulised. Prokuröri järeldus, et tunnistaja B.B ütluste põhjal tehtud arvestusest nähtub otsekui ta ostis viie aastaga kokku kuni ca miljoni euro väärtuses eraisikutelt sularahas autosid, mida ta müüs seejärel F.Z.Vle sularahas edasi, ei ole korrektne. Kokkuostjatest tunnistajad selgitasid, et nende vaheltkasu auto kohta võis olla 50-200 eurot. Nad ei ostnud korraga suure summa eest autosid. Osteti ja müüdi nädalas mõned autod, mille eest tasus kokkuostja ise kõigepealt esialgsele müüjale ja kui olid auto eest ise raha Mlt kätte saanud, ostsid järgmise auto. Sama algkapital käis ringi ja vaheltkasust elasid. Sega ei ole võimalik väita, et kokkuostjatel olid korraga suured summad sularaha kasutada. Samas kinnitavad OÜ X pangakontode väljavõtted, et B.Bõhhovetsile on tehtud ka raha ülekandeid. Sama skeem toimus ka E.Mi puhul, kes oma sõnade kohaselt müüs S.Ele igakuiselt 5-10 autot. Kokku müüs ta sel viisil enda sõnul alates 2020 kuni 2025 kokku 300-600 sõidukit. Kokku võis see summa tulla ca 300 000 kuni 600 000 euro väärtuses. Taaskord toimus aastate jooksul uue auto soetamine edasimüügiks peale seda kui oli eelmise eest raha saadud ja sellise suure kapitali vajalikkus on prokuröri ekslik arvamus. Asjaolu, kas tunnistaja ostis autosid võimaliku varastatud esemete müügist saadud raha eest või mitte, ei muuda fakti, et S.E tasus talle autode eest sularahas. Sellise taustaga isik võibki eelistada pigem sularaha kui ülekandega raha saamist. Samas kinnitavad OÜ X pangakontode väljavõtted, et E.Mle on tehtud märkimisväärses ulatuses ka raha ülekandeid. Sama on olnud ka E.M puhul. See, kas kokkuostjad ostetud ja müüdud autode üle arvestust pidasid ja tulu deklareerisid, on neile etteheidetav, mitte aga OÜ-le X. Ka A.Mle on OÜ X pangakontode väljavõtete kohaselt tehtud märkimisväärses ulatuses raha ülekandeid. Neid asjaolusid arvestades on kohtu arvates usutav, et kokkuostjatest tunnistajad tõid OÜ-le X autosid nii sularaha eest kui ka said raha metalli müügi eest ülekandega. S.E ütluste kohaselt võis keskmine ostetud sõiduki hind olla umbes 750 eurot ning kalleim hind võis küündida 5000 euroni. Kokkuostjatest tunnistajate ütluste ja fikseeritud hinnaga ostu-müügilepingute alusel ei saa välistada, et S.E võib mäletada sõidukite keskmist hinda valesti. Tunnistajate ütluste kohaselt ostis B.B X OÜ-le müüdud sõidukeid kokku ligikaudu 500–1500 euroga. E.M ostis sõidukeid üldjuhul hinnaga kuni 1000, aga harvematel juhtudel ka 1500 euroga. G.V ostis erineva hinnaga sõidukeid vahemikus 500–1200 eurot, S.V ostis hinnaga 600-800 eurot. E.M ostis 200- 500 eurot maksvaid sõidukeid. Ühe suurima kokkuostja Si ostuhinna kohta andmed puuduvad. OÜ-le X müües lisasid kokkuostjad ka oma kasumi, ehk siis S.E poolt kokkuostjatele makstud hind oli kindlasti kõrgem kui see hind, millega kokkuostjad autod ise omandasid. G.V ütluste kohaselt teenis auto pealt 100-200 eurot, S.V teenis 50-70 eurot ja M teenis 100-150 eurot. Need on summad, mis jäid vahendajale peale transpordi jms kulusid. Neid suurusjärke arvestades ei ole välistatud, et OÜ X ostis autosid keskmiselt hinnaga ca 1000 eurot. 29 14.08.2023 vaatlusprotokolli (4/75-95) punktist 6 nähtub, et 2020- mai 2023 eraisikutelt sularahas sõidukite ostmise kohta leitud müügilepingute kohaselt, milles hind oli märgitud oli F.Z.V sel perioodil ostnud eraisikutelt kokku 30 sõidukit kogusummas 32 810,00 eurot. Seega oli nende andmete põhjal keskmine sõiduki ostuhind ca 1094 eurot. Kaitsja arvestuste kohaselt ostu-müügilepingute järgi, kus X OÜ on märgitud sõiduki ostjana ja fikseeritud on ka sõiduki ostuhind, ostis X OÜ sõidukeid 52 710 euro eest (6/11-268). Registrist kustutamise aja järgi saab määratleda ligikaudse ostu-müügitehingu tegemise aja. Kahe sõiduki puhul on ostuhind tuvastatav tunnistajate ütlustega. V.I e-kirja kohaselt müüs ta sõiduki Saab 901 maha 150 euroga, mille sai sularahas. S.R müüs sõiduki Mercedes-Benz Sprinter CDI reg-nr XXX maha ligikaudu 100 euroga, mille sai sularahas. Seetõttu võib eelviidatud 52 710 eurole lisada veel 250 eurot s.o kokku
139. Kõnesolevate tehingute järgi oli X OÜ poolt ostetud sõidukite keskmine ostuhind ligikaudu ca 1230 eurot. Kohus kontrollis kaitsja poolt toodud arvestus