KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-
§ 101
lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär tõuseb kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud elatise summast kõrgemaks, siis vastab kostjale makstav elatis
§ 101
lõikes 1 sätestatud miinimummäärale, s.t poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.
aasta
- jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
- aasta
- jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal on kohustus alates
- aasta
- jaanuarist tasuda elatist 292 eurot kuus.
- Hageja tugineb sellele, et ta täitis lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Laps viibis ajavahemikul 07.06.2024–22.06.2024 vanavanemate juures, 22.06.2024–20.08.2024 isa juures ning 20.08.2024–23.08.2024 taas vanavanemate juures. Kogu nimetatud perioodi vältel ei viibinud laps ema juures ega olnud ema ülalpidamisel. Hageja kattis suvekuudel kostja sidekulud ja kulud eluasemele, toidule, transpordile, riietele ning hügieenitarvete.
§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19).
§ 100
lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
§ 101
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja esitas kohtule tõendina väljavõtted teostatud elatise maksetest (dtl 82 jj). Väljavõtetest nähtub, et hageja tegi makseid järgmiselt: - 29.12.2023 290 eurot; - 01.02.2024 290 eurot; - 29.02.2024 290 eurot; - 28.03.2024 290 eurot; - 30.04.2024 290 eurot; - 31.05.2024 290 eurot; - 01.07.2024 290 eurot; - 30.08.2024 300 eurot. Hageja selgitas hagis, et poolte varasema maksepraktika järgi tasus ta elatise kas jooksva kuu lõpus või vahetult järgmise kuu alguses. Seega saab lugeda hageja maksepraktika järgi, et hageja teostas makseid järgmiste kuude katteks: - 29.12.2023 – 2023. aasta detsembri eest; - 01.02.2024 – 2024. aasta jaanuari eest; - 29.02.2024 – 2024. aasta veebruari eest; 3
(4)- 28.03.2024 –
- aasta märtsi eest; 30.04.2024 –
- aasta aprilli eest; 31.05.2024 –
- aasta mai eest; 01.07.2024 –
- aasta juuni eest; 30.08.2024 –
- aasta juuli eest. Kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 05.09.
- Selleks ajaks olid kostjal tasumata
- aasta augusti- ja septembrikuu elatise maksed. Eeltoodut arvestades tuvastab kohus, et hageja jättis tasumata elatise maksed
- aasta augustikuu eest 292 eurot ja septembrikuu eest 292 eurot. Hageja väidab, et ta ei pidanud
- aasta juuli- ja augustikuu eest elatist tasuma, sest hageja viibis tema juures. Hageja väitis, et 30.08.2024 tehtud makse oli ettemaks
- aasta septembrikuu eest. Kohus märgib, et elatise tasumata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et laps viibib lahuselava vanema juures suvekuudel pikema perioodi vältel. Elatise tasumata jätmiseks võib anda aluse vanematevaheline kokkulepe. Elatise vähem tasumiseks võib anda aluse ka asjaolu, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Sel juhul vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus määras hagejale 20.11.2025 tähtaja teatamaks ja tõendamaks, kas vanematel on kokkulepe, kui palju laps hageja juures ühes kuus viibib või on välja kujunenud vastav elukorraldus. Samuti tuli hagejal välja tuua ja tõendada seda, mitu ööpäeva kuus on laps hageja juures viibinud alates 01.03.2024 kuni käesoleva ajani (dtl 289). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendanud, et vanematel oli kokkulepe selle kohta, et
- aasta juuni ja augusti eest ei pidanud ta elatist tasuma. Samuti ei ole hageja välja toonud asjaolusid ega tõendanud, mitu ööpäeva kuus keskmisel aasta jooksul kostja hageja juures viibib. Isegi, kui arvestada seda, et laps viibis hageja juures ajavahemikul 07.06.2024–23.08.2024, siis jääb see alla
§ 101lg 6 alampiiri (alla 7 ööpäeva kuus aasta jooksul).
Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja rikkus ülalpidamiskohustust, kui jättis
- aasta augustikuu eest tasumata elatise 292 eurot ja septembrikuu eest tasumata elatise 292 eurot. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
(4)