Obsah (8)

§ 430§ 4842§ 428§ 173§ 168§ 174§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-109271 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3/6

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Pooled on 10.03.2026 sõlminud uue kompromissi, mille pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks 12.06.2025 sõlmitud maksegraafiku asemel. Kohus ei kinnita seetõttu poolte vahel 12.06.2025 sõlmitud maksegraafikut kompromissina. Kohus kinnitab poolte vahel 10.03.2026 sõlmitud kompromissi.
2. Kohus on seisukohal, et 10.03.2026 kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
2. VÕS § 421 kohaselt on VÕS
3. peatüki
4. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromissilepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
5. Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
6. Leping on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Seega on kostja avaldus krediidilepingu sõlmimiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis VÕS § 404 lg 1 kohaselt.
7. Lepingu sõlmimise ajal 23.07.2024 oli kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 49,95% (16,65% × 3). Lepingu kohaselt on kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 30,85%. Seega ei ületanud kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ning leping ei ole seega tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
8. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastustundliku laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le
11. Hageja selgituste ja tõendi kohaselt lähtus krediidiandja tarbija sissetuleku ja tarbija kohustuste suuruse osas tarbija poolt krediiditaotluses esitatud andmetest. 4/6
12. Krediidiandja ei ole kontrollinud, kas tarbija poolt krediiditaotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi.
13. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja tarbija teised varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes.
14. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele.
15. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda krediiditaotlusest ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet tarbija sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
16. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
17. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi, mis lähtub hageja 14.11.2025 nõude ümberarvestusest vastavalt VÕS § 4034 lg-e
20. Hageja on 14.11.2025 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti määranud, arvestades krediidisumma 1402,99 katteks tehtud tagasimaksed 252,74 eurot 247,77 euro ulatuses põhiosa katteks ja 4,97 euro ulatuses intressi katteks. Kostja krediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse suurus on seega 1155,22 eurot.
21. Nõude ümberarvestuse kohaselt oli kostja ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal osaliselt viivituses 22.09.2024 osamakse tasumisega ja täielikult viivituses 22.10.2024 ja 22.11.2024 osamaksete tasumisega. Seega olid lepingu ülesütlemise hoiatuse esitamise ajal 05.12.2024 ja lepingu ülesütlemisel 27.12.2024 täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimused ning leping on kehtivalt üles öeldud.
22. Lähtudes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast ning arvestades, et krediidileping on 27.12.2024 üles öeldud ja kostja on tasunud intressi katteks 4,97 eurot, on kostjal tasumata intress perioodi 23.08.2024–27.12.2024 eest 12,07 eurot.
23. Krediidilepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 15,9% aastas ja 0,04% päevas. Kompromissi sõlmimise seisuga on kostjal viivisevõlgnevus perioodi 28.12.2024– 10.03.2026 eest 220,41 eurot.
24. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu 10.03.2026 seisuga lepingust tuleneva põhivõla tagastamise ning seadusjärgse intressi ja viivise tasumise nõue 1387,7 euro ulatuses. 5/6
25. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 50 euro ulatuses ning hageja on kandnud menetluskulusid, sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot vastavalt

§ 4842ja riigilõiv 65 eurot.

1. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seega VÕS § 403 4 lg 7 järgsele nõude ümberarvestusele, samuti ei esine asjaolusid, mis annaks alust pidada kompromissi VÕS § 421 alusel tühiseks.
2. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

45. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 46. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 47. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 48.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

49.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaega lühendamises ühe päevani. Kooskõlas

§ 661

lg-ga 4 saab seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 6/6