← Eesti

2-24-2003/17

Obsah (10)§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150§ 147§ 195

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Kohtujurist Claudia Järve Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2003 Tsiviilasi OÜ Ahoi Investments hagi A

§ 661

lg 4 alusel vähendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani alates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

  1. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Ahoi Investments hagi A Bi vastu käenduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes.
  2. Kohus rahuldas 03.03.2026 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 100 000 eurot, intressid 20 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37 061,45 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus mõistis kostjale hageja kasuks välja menetluskulud 11 862,55 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
  3. Pooled esitasid 04.04.2026 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles paluvad tsiviilasja nr 2-24-2003 lõpetamist kompromissiga.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui 6 kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

5. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromissileping on digitaalselt allkirjastatud hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 7.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 8. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja märgib, et on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 2100 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 147lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 3 kohaselt kehtestatakse riigilõiv avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras. RLS § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Seega oli lõivustatud toiminguks hagi tagamise taotluse lahendamine. Harju Maakohus rahuldas 07.02.2024 määrusega hageja hagi tagamise taotluse. Seega on lõivustatud toiming lõpule viidud ning puudub alus hagi tagamise taotluselt riigilõivu tagastamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 2100 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1050 eurot, tagastada hageja märgitud pangakontole. 9. Hageja taotleb ka hagi tagamise taotluse tagatise tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamisel tagatist 7750 eurot.

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi ning kohus lõpetab menetluse, tuleb hagejale tagastada hagi tagamise taotluselt tasutud tagatis 7750 eurot. Tagatis tuleb tagastada hageja märgitud pangakontole. 10.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.