Obsah (6)

§ 431§ 428§ 430§ 432§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-122501 Tsiviilasi A, B hagi Y

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse,

§ 431lg 1.

2.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

1. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
2. Kohus selgitab, et alates 01.04.2025 on elatise miinimum 301,71 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,40 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur). 2
3. Hagejad paluvad elatise välja mõista kuni hagejate täisealiseks või 21-aasta vanuseks saamiseni. Kohus selgitab, et vanemad peavad ülal pidama oma last kuni tema täisealiseks (18-aastaseks) saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid (põhi-, kesk-, kõrgharidus või kutseõpe) ja ei ole suuteline end ise ülal pidama, on tal õigus elatisele kuni 21-aastaseks saamiseni. Pärast
4. eluaastat ei saa vanem enam lapse nimel elatist nõuda – täisealine laps peab ise esitama elatisenõude. Täisealise lapse puhul miinimumelatise määr seadusest ei kohaldu, sest elatis määratakse vastavalt täisealise lapse vajadustele ja vanema võimalustele. Kui laps jätkab õpinguid peale 18-aastaseks saamist, siis võib kostja vabatahtlikult ilma kohtumääruseta jätkata elatise tasumist. Kui kostja vabatahtlikult elatist ei tasu, siis täisealine laps peab ise pöörduma kohtu poole elatise hagiga.
5. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 8.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. 9.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Elatis tuleb tasuda X SEB pangakontole XXXXXX, selgitusega “Elatis menetlus nr 2-25-122501”. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3