Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 22. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-25-16976 Tsiviilasja hind 2715,66 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nen

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 5. Hageja sünnitõendi ja Rahvastikuregistrist nähtuvate andmete põhjal loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostja laps. Vaidlus puudub, et hageja elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

1. Hageja nõue on esitatud seaduses ettenähtud elatise alammääras. Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimummääras elatise nõudmise korral vaja tõendada kulutuste kandmist.
2. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 alusel vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 sätestatud määra. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja ei ole vaidlustanud hagis nõutud elatise suurust ja perioodi. Kostja vastuväited tuginevad sellel, et tal ei ole kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ajutiselt võimalik ülalpidamist anda. Kostja on taotlenud elatise maksmise kohustuse edasilükkamist ning võtta elatise väljamõistmisel arvesse, et varasemalt ei andnud hageja isa hagejale ülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole taolised vastuväited elatise nõudele põhjendatud. Kohus ei saa alaealise lapse vanemat elatise tasumisest vabastada, samuti puudub seaduses võimalust lükata ülalpidamise kohustuse täitmist edasi mingi tingimuse saabumiseni. Kuna võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, ei arvesta kohus asja lahendamisel ka kostja tasaarvestusavaldusega.
2. Kohus saab üksnes vähendada elatist alla seadusjärgse miinimummäära, kui esineb mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul taolise mõjuva põhjuse olemasolu põhistatud ega tõendatud. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja kinnipidamisasutuses viibimist ja sissetuleku puudumist. Lapsevanemal on aktiivne kohustus leida endale sissetulek, et lapsele ülalpidamist anda (

102 lg 2 esimene lause). Senise kohtupraktika kohaselt ei vabasta kohustatud isikut elatise maksmisest see, et ta on vangistuses, samuti ei ole see aluseks elatise vähendamiseks alla seadusjärgset miinimummäära. Taolisele kohtupraktikale viitab näiteks kohaselt TrtRnKo 28.08.2024, 2-23-2186/67 Maakohus märkis õigesti, et asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks ning et ka kinnipidamisasutuses on võimalik töötada. Samas tuleb nõustuda ka apellatsioonkaebuses märgituga, et vanglas viibides on kostja võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Kostja on alates

1. juunist 2024 määratud majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kostja vanglas teenitav sissetulek ei ole elatise maksmiseks piisav, siiski alust elatise suuruse vähendamiseks. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest ning õigusvastasest tegevusest. Arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huve, kes vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Kui kostja ei saa vanglas viibimise ajal oma kohustust täita või ei saa seda teha nõutud ulatuses, tuleb tal seda teha tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud. Kohus nõustub eeltoodud lahendis sisalduva põhjendusega ning leiab, et kinnipidamisasutuses viibimist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks mõjuva põhjuse esinemist ega mõista elatist välja hageja poolt nõutust väiksemas ulatuses.
2. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema käsutuses ei ole muud vara, mille abil ta saaks maksta lapsele elatist, nt kinnisvara, väärtpabereid, väärisesemeid. Kostja on sealjuures jätnud täitmata kohtu nõude esitada teave ja tõendid enda varalise seisu kohta
3. Elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist enne kohtumenetlust ning pole seda asunud tegema ka kohtumenetluse ajal. Seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ja hageja oli õigustatud kohtusse pöörduma. Kuna hageja on nõudnud elatist miinimummääras, siis on põhjendatud taolises igakuises summas elatise väljamõistmine kostjalt.
4. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, s.o ajavahemiku 23.07.202508.10.2025 eest igakuises summas 301,74 eurot.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist viidatud perioodil.

1. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Selguse mõttes arvestab kohus sissenõutavaks muutunud elatise välja kohtuotsuse kuupäeva seisuga. Seega rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 23.07.2025-21.01.2026 eest kogusummas 1800,70 eurot (5 kuud ja 30 päeva, igakuine elatis 301,74 eurot). Samuti mõistab kohus elatise välja alates 22.01.2026 igakuises summas 301,74 eurot, mis muutub iga aasta vastavalt baassumma, keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse suuruse muutumisele.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Enely Sepp