← Eesti

2-22-16512/26

Obsah (6)§ 436§ 230§ 231§ 173§ 178§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2024, Rapla Tsiviilasja number 2-22-16512 Tsiviilasi H.P hagi V.T vastu elatise väljamõistm

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses kohustada menetlusosalist

§ 230lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. 4

(8)Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks:      Hageja on Z.X ja kostja ühine alaealine laps, kes on hetkel 5-aastane (sündinud 16.04.2019; vt sünnitõend dtl 2). Kostja tasub alates 01.01.2022 hagejale vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus,

  1. a novembris tasus 180 eurot (maksekorralduse selgitus: Elatisraha H.P-le + kokkulepitud pool jope rahast, dtl 136) ning veedab hagejaga igakuiselt aega. Koos viibitud aeg on kuude lõikes erinenud. Tsiviilasjas nr 2-23-2188 on Pärnu Maakohtu
  2. septembri 2023 määrusega kinnitatud kostja ja hageja suhtluskord (dtl 74-78). Suhtluskorra järgi laps viibib vaheldumisi isa juures 3 päeva ja ema juures 13 päeva; jõulude ajal lepitakse kokku, millal laps on 23-
  3. detsember kummagi vanema juures, kui kokkuleppele ei saada, siis laps viibib paaritul aastal emaga 23-
  4. detsember ja isaga
  5. detsember ning paarisaastal vastupidi; laps viibib aastavahetusel isa ja ema juures vaheldumisi – paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga. Kostjal sündis
  6. juunil 2023 uus laps (vt sünnitõend dtl 72). Hageja seaduslikul esindajal sündis samuti menetluse ajal uus laps.
  7. Hageja on kogu menetluse läbivalt tuginenud sellele, et kostja makstav igakuine elatis 150 eurot ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Hageja arvates ei ole põhjendatud miinimummääras elatise vähendamine. Elatisenõue on esitatud tagasiulatuvana perioodi 01.01.2022 – 01.11.2022 eest summas, milleks on miinimummäära ja igakuiselt tasutud 150 euro vahe, ning alates hagi esitamisest 02.11.2022 muutuva suurusena miinimummääras. Kostja leiab, et ta ei ole võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks rohkem kui 150 eurot kuus põhjusel, et tal on sündinud uus laps, ta peab uue lapse sünni tõttu ka abikaasat ülal, ta veedab lapsega koos vähemalt u 7 ööpäeva kuus, tema vastu on üle 50 000 euro ulatuses nõudeid täitemenetluses täitmisel.
  8. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on oma isalt õigustatud saama alates 01.01.2022 elatist seaduses sätestatud miinimummääras või on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla selle.
  9. Kohus selgitab, et 01.01.2022 jõustunud PKS-i muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. Alates 01.01.2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust kõikidele lastele ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev sõltudes mh sellest, kas tema ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5), kui palju laps veedab aega vanemaga (PKS § 101 lg 6), milline on elatist saavate laste arv samas peres (PKS § 101 lg 7). 5

(8)PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid). Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  1. Vaidlus puudub selles, et hageja ema perre sündis menetluse kestel teine laps, mis ei anna alust lasterikka pere toetuse saamiseks, kuid hageja puhul saab elatise arvutamisel arvesse võtta lastetoetust (PKS § 101 lg 5). Kohus leiab, et praegusel juhul puudub alus arvestada elatise arvutamisel PKS § 101 lg-s 6 sätestatud võimalusega vähendada elatist kohustatud vanemaga koosviibitud aja arvelt, kuna Pärnu Maakohtu 12.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2188 kinnitatud hageja ja kostja suhtluskord selleks alust ei anna. Suhtluskorra järgi on laps vaheldumisi isa ja ema juures – isa juures 3 päeva ja ema juures 13 päeva – ning viibib vaheldumisi kummagi vanema juures mõned päevad jõulude ja aastavahetuse ajal. Kuigi kostja on väitnud, et laps hakkab alates
  2. a suvest eelduslikult viibima igal suvekuul vähemalt kaks nädalat kostjaga, siis sellist kokkulepet vanematel ilmselt ei olnud. Vähemalt ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendatud. Hageja ema ja kostja on mõlemad kinnitanud seda, et kokkulepitud suhtluskorra ajal oli juttu sellest, et hageja veedab kostjaga kaks nädalat suveperioodil (kõiki kolme suvekuu peale), kui lasteaias on kollektiivpuhkus (dtl 80, 504). Samuti ei ole hageja puhul põhjust vähendada elatist mastaabisäästu tõttu PKS § 101 lg 7 alusel. Eelnev tähendab, et hageja saab nõuda elatist PKS § 101 alusel perioodi 01.01.2022 31.03.2022 eest 213,44 eurot kuus, perioodi 01.04.2022 - 31.01.2023 eest 225,64 eurot kuus, perioodi 01.02.2023 - 31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus, perioodi 01.04.2023 - 31.03.2024 eest 260,33 eurot kuus ning 01.04.2024 alates 287,72 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 150 eurot iga kuu (
  3. a novembris 180 eurot), saab hageja nõuda PKS § 108 alusel perioodi 01.01.2022 - 01.11.2022 eest elatist 721,32 eurot ((213,44x3)(150x3)) + ((225,64x7)-(150x7)) + (225,64/30)-(180/30)).
  4. Kuna kostja vaidleb vastu hageja nõudele saada ülalpidamist PKS § 101 järgi minimaalses võimalikus määras, siis saab kostja nõuda elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuva põhjuse olemasolul.
  5. Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja varalist seisu ja võimekust elatist tasuda, et kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi vähendada ei esine. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 6
(8)Kostja on esitanud tõendid enda sissetulekute ja kulutuste kohta alates 01.01.2022 (dtl 94431). Samuti selgitused varalise seisu kohta (dtl 433-434) ning kokkuvõtvad aruanded kostja sissetulekute ja kulude kohta kuude kaupa (dtl 436-483). Esitatust nähtub, et kostja sissetulek oli
  1. a jaanuaris 932,54 eurot, veebruaris 1010,24 eurot, märtsis 832,96 eurot, aprillis 912,82 eurot, mais 844,14 eurot, juunis 1265,76 eurot, juulis 1278,70 eurot, augustis 3080,40 eurot, septembris 1043,60 eurot, oktoobris 766,76 eurot, novembris 898,31 eurot ja detsembris 901,32 eurot ning
  2. a jaanuaris 717 eurot, veebruaris 996,15 eurot, märtsis 980,62 eurot, aprillis 999,05 eurot, mais 1005,16 eurot, juunis 998,84 eurot, juulis 1396,42 eurot, augustis 1197,34 eurot, septembris 1451,98 eurot, oktoobris 1025,31 eurot, novembris 1142,13 eurot ja detsembris 1004,76 eurot. Samas suurusjärgus kui sissetulek on kostja igakuine väljaminek, mis hõlmab kulutusi hagejale elatiseks, kohtutäiturile täitemenetluses, autole, eluasemele (sh Kaiu korter), toidule, sidevahenditele, hügieenitarvetele, riietele, enda koolile, hagejale ja uuele lapsele, hambaarstile, prillidele, pulmadeks, advokaaditasudeks jne. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Kostja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal kohtu arvates teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on olukorras, kus kostja lapse isana leiab, et ta saab oma poja ülalpidamiseks tasuda üksnes 150 eurot kuus, kuid külastada peaaegu igal kuul nt juuksuri u 26-32 eurot eest (vt dtl 122, 125, 146, 156, 170, 190, 208, 222, 275, 296, 335, 362, 392, 420, 426), tasuda 1,5 a jooksul advokaadile u 1500 eurot (sh nt
  3. a juulis on elatist tasutud 150 eurot, advokaadile tasutud 200 eurot) ning kulutada autode ülalpidamiseks märkimisväärseid summasid, on kostja enda eluvalikud tinginud suures osas tema igakuise kulu suuruse. Samuti on kostja enda tegevus toonud kaasa tema suhtes algatatud täitemenetlused. Asjaolu, et kostjal sündis
  4. juunil 2023 teine laps ja kostja peab seetõttu last ja abikaasat ülal pidama, pole samuti praegusel juhul põhjus hagejale makstavat miinimummääras elatist vähendada alates
  5. juunist
  6. Vaidlus puudub, et ka hageja emal sündis teine laps, mistõttu ei saa hageja emalt nagu kostja abikaasaltki ilmselt koheselt eeldada tööl käimist ja sissetulekute teenimist. Samas toetatakse laste sündi riigi poolt erinevate toetustega, mis peaksid vastsündinuga kodusviibitud aega rahaliselt toetama. Seejuures saab kostja lapse ülalpidamiseks kasutada eeldatavasti ka lasterikka pere toetust.
  7. Eelneva põhjal pole põhjendatud vähendada hagejale makstavat elatist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.01.2022 - 01.11.2022 eest elatist 721,32 eurot ning alates hagi esitamisest 02.11.2022 elatis muutuvas suuruses, mis käesoleval hetkel on 287,72 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 164lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 7

(8)(allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.