← Eesti

2-24-12299/16

Obsah (6)§ 432§ 661§ 428§ 430§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-12299 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hag

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 224-12299 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

7. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428. KOHTU SEISUKOHT 3

(5)3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kohus tühistab kohtuotsuse teatavakstegemise aja 10. aprillil 2026. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus selgitas hagejale 12.01.2026, et hagist nähtuvalt andis krediidiandja kostjale 10.06.2023 täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja laenulepingu erakorraliselt üles 25.06.

  1. Kuna kohustuste täitmiseks määratud tähtpäev (24.06.2023) sattus puhkepäevale ja riigipühale, siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt loeti kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks 26.06.
  2. Seega sai kõige varem lepingut üles öelda 27.06.
  3. Krediidiandja ütles lepingu üles 25.06.
  4. Arvestades VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 8 on ülesütlemine tühine. Samuti selgitas kohus, et hageja väljatoodud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kompromissi sõlmimisel on hageja vähendanud oma nõuet, arvestades, et krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale maksti välja 2129 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule maksekorraldused (dtl 129–134). Hageja avaldas, et kostja on tagasimakseid teinud 1168,78 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on summas 960,22 eurot. Seega on hageja arvestanud kostja tasutud 1168,78 eurot põhinõude katteks. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt intressi ega muude tasude tasumist. Hageja nõuab üksnes põhivõla ja viivise tasumist. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 5–7 kompromissi osana ei kinnita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
  5. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel 4

(5)kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 6. Hagilt hinnaga 3215,93 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hageja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 210 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 210 eurot tagastamiseks. 7. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

8. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu ei ole määrus ka selles osas edasikaevatav (

§ 150lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.