← Eesti

2-24-8295/67

Obsah (12)§ 285§ 296§ 271§ 309§ 310§ 312§ 292§ 113§ 3§ 6§ 197§ 286

2-24-8295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-8295 Tsiviilasi OÜ Luige Maja

§ 285

lg 1 ja § 286 lg 1 alusel on üürnikul õigus teha üüritud asjale parendusi ja muudatusi ning nõuda kulutuste või mõistlikku hüvitist. Muude (nt avariide) kulutuste hüvitamist saab üürnik nõuda käsundita asjaajamise sätete alusel.

§ 296

lg 1 järgi ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 2-24-8295 12. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. 13.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 05.12.2018 tähtajalise äriruumi üürilepingu, mille alusel kostja üüris lepingus kokkulepitud ruume aadressil Rüütli 37, Pärnu (dtl 3 – 5). Üürileping pidi kehtima 1 aasta. Kostja pidi tasuma üüri 350 eurot (lisandub käibemaks) kuus. Vastavalt lepingu p-le 2.1.1 kohustus kostja tasuma tagatisraha, mille suurus võrdus ühe kuu üüriga, millele lisandus käibemaks. Lisaks eeltoodule kohustus kostja tasuma kõrvalkulusid: tarbitud elektri, vee, kanalisatsiooni ja prügiveo eest. Kõrvalkulude suurus arvestatakse mõõdikute näitude või nende puudumisel proportsionaalselt kasutatava üüripinna kulusuuruse osale kogu maja kuludest. 14.

§ 309

lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.

§ 310

lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Pooled ei vaidle selle üle, et üürileping muutus tähtajatuks, kuna üürnik jätkas ruumide kasutamist pärast lepingu tähtaja möödumist. 15.

§ 312

lg 1 sätestab, et kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ütles üürilepingu üles 01.02.2024 ülesütlemise avaldusega, milles teatas üürilepingu lõppemisest 30.04.2024 (dtl 45). Seega lõppes üürileping 30.04.2024. 16.

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Kohus loeb tõendatuks, et vastavalt lepingu ple 2.2.1 pidi kostja tasuma üüri 350 eurot (lisandub käibemaks) kuus. Vastavalt lepingu p-le 2.1.2 kohustus kostja tasuma kõrvalkulusid: tarbitud elektri, vee, kanalisatsiooni ja prügiveo eest. Kõrvalkulude suurus arvestatakse mõõdikute näitude või nende puudumisel proportsionaalselt kasutatava üüripinna kulusuuruse osale kogu maja kuludest. Vastavalt lepingu p-le 2.1.1 kohustus kostja tasuma tagatisraha, mille suurus võrdus ühe kuu üüriga, millele lisandus käibemaks.

  1. Kohus loeb tõendatuks, et kostja rikkus üürilepingut, jättes maksmata üüri- ja kõrvalkulude arved nr 1086, 1110, 1134, 1310, 1318, 1465, 1730, 1750, 1769, 1785, 1795, 1804, 1814, 1826, 1832, 1840, 1851, 1856, 1873, 1868, 1885, 1889, 1902, 1911, 1919, 1928,1936, 1945, 1954, 1963, 1971, 1976, 1992 ja kreeditarve 2002 (dtl 7 – 40). Arved on väljastatud perioodil 4 2-24-8295 märts 2020 - mai
  2. Nimetatud perioodil on üüriarveid esitatud 6088 eurot (sh käibemaks). Arvetelt nähtub tasumine kokku summas 801,18 eurot. Hageja on väljastanud kõrvalkulude arveid kokku summas 2355,43 eurot (sh käibemaks). Arvetelt nähtub tasumine 8,81 eurot. Hageja on 06.05.2024 väljastanud kreeditarve nr 2002, millega on tasaarvestatud tagatisraha summas 420 eurot. Seega on hagejal kostja vastu põhinõue 7213,44 eurot. Hageja vähendas oma põhinõude suurust 2020 väljastatud arvetel kajastatud nõuete võrra summas 336,84 eurot, arvestades kostja aegumise vastuväidet. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on poolel õigus oma nõuet vähendada. Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 1 ei loeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist hagi muutmiseks. Võttes arvesse eeltoodut on hageja põhinõude suurus 6876,60 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses ei ole hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja põhinõuded kokku summas 6876,60 eurot sisaldavad üüri- ja kõrvalnõudeid perioodil 2021 –
  3. 2021 arvete aegumistähtaeg algas 31.12.
  4. Hagi esitati 24.05.
  5. 18.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus loeb pooltevahelise lepingu alusel tõendatuks, et pooled leppisid viivise määraks kokku 0,5% päevas. Hageja on hagis vähendanud viivise määra 0,1%-ni päevas, mis on kohtu hinnangul lubatud (TsMS § 206 lg 1). Hageja on arvestanud viivist iga arve sissenõutavaks muutumise päevast kuni hagi esitamiseni 24.05.2024 kokku summas 1973,01 eurot. Kostja ei ole viivisearvestuse õigsuse osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja viivisearvestus õige. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on perioodi 25.05.2024 – 27.02.2026 eest lisandunud viivis summas 4407,90 eurot: Kokku on viivisenõue seega 4428,53+1973,01=6401,54 eurot. Viivisenõue ei ületa käesoleval ajal põhinõude suurust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka edasiulatuva viivise, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude suurus. 19. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et viivisenõue ei ole sissenõutavaks muutunud põhjusel, et hageja ei ole viivisearveid esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et pooled leppisid lepingu p-s 2.3.8 kokku, et viiviste maksmine toimub hageja poolt vastava arve esitamisel, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et arve esitamata jätmisel ei ole viivisenõue sissenõutavaks muutunud. Ainuüksi arve esitamine ei tekita õigusi ega kohustusi (

§ 3

). Arve esitamise eesmärk on 5 2-24-8295 vastavalt RPS § 7 lg-le 1 tõendada raamatupidamise algdokumendina kompetentsele ja sõltumatule osapoolele majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 on õigus viivist nõuda alates päevast, mil põhinõue muutub sissenõutavaks kuni kohase täitmiseni. Kohus on tuvastanud, et põhinõue on sissenõutavaks muutunud täies ulatuses. 20. Kohtu hinnangul ei ole viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 6

). Riigikohus on oma 15.01.2010 otsuses nr 3-2-1-132-09 asunud seisukohale, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (p 12). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mille alusel järeldada, et viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole sellistele erandlikele asjaoludele viidanud (viidatud on vaid sellele, et hageja ei ole viivist enne kohtumenetlust nõudnud). 21. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse summas 5000 eurot.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). 22.

§ 285

lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.

§ 286

lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid tõendanud, mis puudutavad pooltevahelise kokkuleppe olemasolu, kokkuleppe sisu ja selle realiseerimist. Tunnistaja XX andis ütlusi, et ta tegi üüritud pinnal pisiremonditöid, mis jäid pooleli. XX ei osanud täpselt öelda, millises summas soetati materjale remondi tegemiseks ega milliseid kulusid kostja seoses remondiga kandis. Kohus teostas 06.11.2025 üüritud pinnal paikvaatluse. Kohtu hinnangul on üüritud ruumides tehtud mõningaid värvitöid (eemaldatud on põrandaliistud, kardinapuud ja ripplagi), kuid mitte selliseid remonditöid, mida kostja väitis (mh ei ole ruumides vahetatud aknaid). Paikvaatlusel nähtut kinnitavad hageja esitatud fotod (dtl 259 – 275). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Kostja ei ole tõendanud endal hageja vastu nõude olemasolu ega selle ulatust.

  1. Kostja esitas 02.08.2024 menetlusdokumendis taotluse enda seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Kohus arutas pooltega taotlust 16.10.2024 kohtuistungil. Kohus kohustas kostja juhatuse liiget 05.12.2024 määrusega ilmuma isiklikult kohtuistungile, et otsustada poole vande all ülekuulamine TsMS § 2681 alusel. Kuna kohus ei ole selgesõnaliselt poole taotlust lahendanud (16.10.2024 protokollis ei nähtu vastavat otsustust) ja kostja seaduslik esindaja ei ilmunud kohtuistungitele, siis jätab kohus rahuldamata kostja taotluse XX (isikukood XXX) vande all ülekuulamiseks TsMS § 268 eelduse täitmata jätmisel (teine pool ei ole nõusolekut andnud poole vande all ülekuulamiseks). Samuti ei pea kohus vajalikuks XX ülekuulamist vande all omal algatusel. 6 2-24-8295
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja on tasunud riigilõivu summas 840 eurot. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mille kandmine on hagi esitamise eelduseks. Hageja kulu õigusabile on kokku summas 3575 eurot (kokku 29,50 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja alates 01.01.2026 on tunnihind 130 eurot tunnis), millele lisandub käibemaks). Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kuluarved on esitatud (dtl 230 – 234, 326 – 328). Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Vastav kohtunõue on kostjale edastatud 16.02.2026 (dtl 335). Kohtu hinnangul on hageja kulud lepingulisele esindajale põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind vastab turuhinnale. Teenuse maht arvestab asja keerukust ja mahukust, mh asjaolu, et kohtuistungit tuli korduvalt edasi lükata kostja seaduslikust esindajast tulenevate asjaolude tõttu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 4415 eurot.
  3. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.