← Eesti

2-21-10546/93

Obsah (10)§ 423§ 383§ 236§ 230§ 5§ 436§ 162§ 177§ 173§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2026, Rapla Tsiviilasja number 2-21-10546 Tsiviilasi XX-i hagi osaühingu Apollona vastu sun

§ 423

lg-st 2, ei ole kohtul menetluslikult võimalik hagi menetleda ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 38. Kostja tugineb hagi läbi vaatamata jätmise taotluse esitamisel

§ 423

lg-le 2.

§ 423

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; p 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. Kohus jättis 25.03.2022 hagi menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.05.2023 määrusega maakohtu määruse määruskaebuse väidetest sõltumata. Ringkonnakohtu seisukoha järgi keeldus kohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning ei ole hinnanud, kas hagi võiks olla võimalik rahuldada TMS § 221 alusel. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  2. Maakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei ole järginud ringkonnakohtu juhiseid ja kontrollinud, kas hagi saab menetlusse võtta ning kuuluda rahuldamisele TMS § 221 alusel. Kohus hindas enne hagi menetlusse võtmise määruse tegemist hagi menetlusse võtmise võimalikkust ning jõudis seisukohale, et hageja nõude aluseks on TMS §
  3. Arvestades, et täitedokumendiks on hagis esile toodud asjaolude kohaselt TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes notariaalakt, saab hageja TMS § 221 ja § 221 lg 1 1 kohaselt esitada vastuväiteid nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohtu kontroll ja seisukoht väljendus sellega, et kohus võttis hagi 25.10.2023 määrusega menetlusse. Kohtu hinnangul võis sellest järeldada, et kohus ei pea võimatuks hagi rahuldada TMS § 221 alusel.
  4. Juhul, kui kostja leiab, et menetlusliku selguse huvides oleks kohus pidanud hagi menetlusse võtmise määruses selgitama, milline on kohtu hinnangul hageja nõude alus ning kuidas kohus jõudis järeldusele, et hagi saab menetlusse võtta, parandab kohus hagi menetlusse võtmise ebaselguse käesolevalt kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamisega.
  5. Kohus leiab, et kohus sai hagi menetlusse võtta, kuivõrd hageja nõude aluseks on TMS § 221 lg 1 ja
  6. Hagiavalduses on esile toodud väited ja põhjendused selle kohta, miks hageja leidis, et sundtäitmine on lubamatu. Hagiavalduse kohaselt on kostja nõue ebaselge ja muutunud ajas liiga suureks, arvestades Overbuni poolt saadud laenu suurust. TMS § 221 lg 2 kohaselt võib selliseid väiteid esile tuua ning kohtul tuleb nõude lahendamisel antud asjaolusid kontrollida. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on hageja peamine viis, mille alusel on tal võimalus esitada kõik vastuväiteid kostja nõudele. Hageja on hagis esile toonud mh TMS § 221 lg 2 asjaolud. Sellel põhjusel leidis kohus, et hageja on toonud hagis esile piisavalt asjaolusid, mis annavad aluse hagi menetlusse võtta.
  7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ning hagi tuleb lahendada sisuliselt.
  8. Seadus ei võimalda hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise peale määruskaebuse esitamist. Kostja taotlus nõuda hagejalt hagi tagamise jätkumiseks tagatist 11

(20)
  1. Kohus jätab kostja 22.07.2021 taotluse ja korduva 28.11.2023 taotluse, milledega ta palub nõuda hagejalt hagi tagamise jätkumiseks tagatist, rahuldamata.
  2. Hageja esitas 03.07.2021 koos hagiga hagi tagamise taotluse. Hageja taotles peatada hagi tagamise abinõuna kohtutäitur Tarvi Söömeri juures algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 133/2021/521 (menetlus 2, dtl 43).
  3. 05.07.2021 rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning peatas täiteasjas nr 133/2021/521 toimuva täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 2-21-10546 tehtava lahendi jõustumiseni. 25.03.2022 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusega määras kohus, et tühistada Pärnu Maakohtu 05.07.2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõu kohtumääruse jõustumisel. 19.05.2023 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 25.03.2022 määruse ja saatis tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Kuivõrd Pärnu Maakohtu 05.07.2021 määrus ei jõustunud, jäi 05.07.2021 määrus ja hagi tagamine jõusse.
  4. Kostja esitas 22.07.2021 (korduv 28.11.2023) taotluse, millega palub teha Pärnu Maakohtu 05.07.2021 määrus sõltuvaks tagatise 14 103,86 euro andmisest kostjale võimaliku kahju hüvitamiseks. Hageja poolt tagatise tähtaegselt mittetasumise korral tühistada 05.07.2021 kohtumäärus.
  5. Kostja taotleb 05.07.2021 hagi tagamise määruse sidumist tagatise määramisega 5% ulatuses täitemenetluses hagejalt nõutavalt summalt ehk 282 077,25 eurolt. 5% viidatud summalt on 14 103,86 eurot. Alternatiivselt palub kostja määrata tagatis kohtu poolt peetud mõistlikus ulatuses.
  6. Kostja leiab, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-9129 on kohus pidanud hagi tagamise tagatise määramist põhjendatuks, peab kohtupraktika olema ühtlane. Kui Pärnu Maakohus pidas vajalikus sarnases tsiviilasjas määrata hagejale hagi tagamiselt tagatist, siis kostja arvates sarnases vaidluses ei või sama maakohus keelduda tagatise määramisest. Kostja leiab, et tagatise määramine ei ole ebaõiglane ning, et hagi tagamisega ja täitemenetluse peatamisega on kostja kaotanud võimaluse kasutada täitemenetluses seaduslikult nõutud summat. Kostja on laenuandmisega tegelev ettevõtte ja tagastatud laenusummad investeeritakse või laenatakse uuesti välja. Arvestades, et kostja laenab raha välja keskmiselt 10% intressiga aastas, siis hetkel hagi tagamise korral jääb kostjal aastas 282 077,25 eurolt saamata 28 207,72 eurot. 51.

§ 383

lg 1 sätestab, et kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

§ 383

lg 12 kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. 52. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 punktis 14 on selgitatud, et kuigi

§ 383

lg 11 annab kohtule õiguse tagada rahalise nõudega hagi üksnes tagatise vastu, võimaldab sama paragrahvi lg 12 jätta tagatise nõudmata, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Tagatise nõudmine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagejale kaasneda võivate raskete tagajärgedega. Asjaolu, et teises tsiviilasjas nõuti hagejalt hagi tagamise tagatist, ei välista tagatise nõudmata jätmist praeguses asjas. 12

(20)
  1. Taotluses on märgitud, et kostjal võib kahju tekkida selle tõttu, et ta ei saa täitemenetluses hagejalt nõutavat raha uuesti investeerida või välja laenata. Sellest võib aru saada, et kostja peab enda võimalikuks kahjuks potentsiaalset intressi, mis ta täitemenetluses nõutava raha investeerimisel või laenamisel võib teenida. Kohtu hinnangul võib intressitulu saamata jäämine olla iseenesest kahju, mis kostjal võib hagi tagamisel tekkida.
  2. Samas leiab kohus, et põhjendatud on kohaldada

§ 383lg 12 ning jätta hagejalt tagatis nõudmata.

Kohtul on võimalik jätta tagatis nõudmata sõltumata sellest, kas hageja on seda tingimata taotlenud (Juuraveeb.ee, tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II. § 383 kommentaarid, p 3.2.

  1. (d)). Kohus leiab, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Hageja ei ole täitemenetluses nõutava võlgnevuse osas põhivõlgnik, vaid tema kinnisasjale on seatud üksnes hüpoteegid, mis tagavad laenulepingu pooleks olnud Overbuni võlgnevust. Hageja vastutab teise isiku võlgnevuse eest enda varaga. Hageja on vaidlustanud kostja nõude olemasolu ja suuruse. Juhul, kui hagejal ei oleks võimalik tagatist maksta, jätkuks hageja suhtes täitemenetlus ja kinnisasja müümisel muutuks hagimenetlus perspektiivituks. Sellisel juhul ei oleks võimalik hagejal saada kohtu kontrolli selle üle, kas täitemenetluse on põhjendatud või mitte. Sel põhjusel peab kohus põhjendatuks jätta hagejalt hagi tagamise tagatis nõudmata.
  2. Seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust juhul, kui kohus jätab kostja taotluse hagi tagamise tagatise küsimiseks rahuldamata. Kostja tõendite kogumise taotlus
  3. Kohus jätab kostja 15.11.2024 ja 18.07.2025 tõendite kogumise taotlused rahuldamata.
  4. 15.11.2024 esitas kostja taotluse, millega palub tsiviilasja nr 2-21-9129 materjalid lisada käesoleva asja juurde. Sama taotluse esitas kostja 18.07.
  6. Taotluse selgituste kohaselt saab kostja pärast taotluse lahendamist asuda seisukohale, milliseid tõendeid tuleb veel juurde lisada. Juhul, kui kohus võtab tsiviilasja nr 2-21-9129 materjalid käesoleva asja juurde, ei pea kostja topelt tõendeid esitama. Tulenevalt asjaolust, et kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-21-9129 on lõppenud jõustunud kohtuotsusega (hageja hagi ei rahuldatud, sundtäitmist lubamatuks ei tunnistatud) ning et käesolev tsiviilasi on alustatud samadel alustel (sama notariaalne 06.08.2018 dokument nr 1627) ja sama laenuleping (08.12.2017 laenuleping nr A71208-1), siis taotleb kostja, et tsiviilasja nr 2-21-9129 materjalid lisataks käesoleva tsiviilasja juurde.
  7. Hageja palub jätta kostja taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamine üksnes suurendaks tarbetult materjalide mahtu, poolte ning kohtu töökoormust. 60.

§ 236

lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.

§ 236

lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. 61.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

62. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Kohus jättis 05.03.2025 määrusega kostja 15.11.2024 taotluse tsiviilasja nr 2-21-9129 käesoleva materjalide juurde võtmiseks käiguta ja andis kostjale tähtaja esitada soovi korral täiendavad tõendid tsiviilasja 13

(20)nr 2-21-9129 materjalide hulgast hiljemalt 21.03.
  1. Seega on kostjale antud võimalus esitada täiendavaid tõendeid, mh tõendeid tsiviilasja nr 2-21-9129 hulgast.
  2. Kostja ei ole esile toonud, miks ta tõendeid ise ei esita.

§ 236

lg 2 näeb ette, et kohus kogub tõendeid üksnes siis, kui menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada. Lisaks ei kogu kohus tõendeid „igaks juhuks“ ning omal algatusel. Menetlusosaline peab ise esile tooma, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendab ning tõendid esitama. Praegusel juhul on kostja soovinud, et kohus võtaks tsiviilasja materjalide juurde sisuliselt põhjusel, et siis ta ei pea tõendeid ise esitama. Kostja ei ole mh esile toonud, et millise konkreetse asjaolu tõendamiseks ta soovib tsiviilasja nr 2-21-9129 materjali käesoleva asja juurde võtmist. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata.

  1. Seadus ei võimalda tõendite määruskaebuse esitamist. kogumise taotluse rahuldamata järgmise korral Taotlus kohtu selgituste saamiseks
  2. Kohus jätab kostja 31.12.2025 taotluse, millega ta palub kohtul anda täiendavaid selgitusi, rahuldamata.
  3. Kohus määras 27.11.2025 määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kostja esitas 31.12.2025 taotlused, millega ta palub: - Taotluse p 5: Seonduvalt määruse p-ga 15 märgib kostja, et ta vajab rohkem kohtu selgitusi selles osas, kas kohus soovib mingite tõendite esitamist, täiendavate arvestuste esitamist (mis kuupäeva seisuga). Kohtu nõue on jäänud kostjale teatud määral selgusetuks. - P 6: Seonduvalt määruse p-ga 16 märgib kostja, et ta vajab rohkem kohtu selgitusi selles osas, kas kohus soovib mingite tõendite esitamist, täiendavate arvestuste esitamist (mis kuupäeva seisuga). Kohtu nõue on jäänud kostjale teatud määral selgusetuks. - P 7.2: Seonduvalt antud määruse osaga märgib kostja, et ta vajab rohkem kohtu selgitusi selles osas, kas kohus soovib mingite tõendite esitamist, täiendavate arvestuste esitamist (mis kuupäeva seisuga). Kohtu nõue on jäänud kostjale teatud määral selgusetuks. - P 7.4: Seonduvalt antud määruse osaga märgib kostja, et ta vajab rohkem kohtu selgitusi selles osas, kas kohus soovib mingite tõendite esitamist, täiendavate arvestuste esitamist (mis kuupäeva seisuga). Kohtu nõue on jäänud kostjale teatud määral selgusetuks (kas kohus pidas silmas lepingu p 7.
  4. märgitut). - Selgitada täiendavalt kostjale, mida ta peaks kohtule esitama: kas vastused (mis osas, kui täpsed), arvestused (mis kuupäeva(de) seisuga, mida arvestused peavad kajastama/sisaldama), tõendid (millised, mille kohta) vms, et kohus loeks, et kostja esitas kohtule ammendavad ja kohtule selged vastused seonduvalt 27.11.2025 määrusega. Peale kohtu täiendava selgituse andmist määrata kostjale täiendav tähtaeg seisukoha ja tõendite esitamiseks.
  5. Hageja vaidles selgituste andmisele vastu ning tõi esile, et kostja küsib kohtult seda, mida ta ise peab esitama. Eeltoodu on vastuolus

§ 5

lg-ga 1 (menetluse toimumine poolte esitatu alusel) ja

§ 230

lg-tes 1 ja 2 toodud põhimõtetega, millistest lähtuvalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostjal on hageja vastu selline nõue, nagu ta väidab, on kostja ülesanne seda ka 14

(20)tõendada. Erinevalt kostjast, on hagejale maakohtu 27.11.2025 määruses toodu täiesti arusaadav ning üheselt arusaadav ka see, mille osas kostja pidi esitama täiendavad tõendid või mida täiendavalt tõendama (osundatud kohtumääruse p-d 9, 12-17). Samuti on kostja 31.12.2025 täiendavas selgituses esitatud menetlustähtaja taotluse näol tegemist korduva menetlustähtaja pikendamise taotlusega. Hageja ei ole tähtaja pikendamisega nõus.
  1. Kohus leiab, et kostja taotlus, millega ta palub kohtul anda täiendavaid selgitusi, ei ole põhjendatud. Kohus tõi 27.11.2025 määruses selgelt välja, mida kostja pidi selgitama ja mille kohta tõendid esitama. Kohus tõi esile, et kostjal tuleb selgitada ja tõendada seda, millest koosneb nõue. Kostja on taotlenud läbivalt menetluse jooksul tähtaja pikendamist pea iga kohtu poolt määratud tähtaja määramise korral. Kohus leiab, et täiendavate selgituste andmine ja uute tähtaegade andmine üksnes venitaks menetlust. Kohtu soovid olid selged ja arusaadavad.
  2. Seadus ei võimalda esitada määruskaebuse esitamist määrusele, millega kohus keeldub andma menetlusosalisele täiendavaid selgitusi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 71.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

  1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Overbun (laenusaaja) on saanud laenu kokku 112 000 eurot. - Esmase, s.o 08.12.2017 sõlmitud laenulepingu nr A71208-1 p-i 2.
  2. kohaselt oli laenusumma 60 000 euro tagastamise lõpptähtaeg 15.12.
  3. Kuupäev 15.12.2018 oli ka teiste, s.o täiendavate lisalaenude tagastamise lõpptähtaeg. - 14.12.2018 sõlmitud laenulepingu nr A71208-1, lisa 10 kohaselt Overbun pikendab laenu tagastamise tähtaega laenusaaja 10.12.2018 taotluse alusel alates 14.12.2018 kuni 15.12.2019, s.o aasta võrra. Lisa 11 (dtl 371) kohaselt tuli edaspidi tasuda laenu lisa 11 märgitud graafiku järgi. Graafikust nähtub, et 15.11.2018 seisuga oli põhivõlgnevuse jääk 112 000 eurot. - Laenusaaja on kostjale tasunud 11 417 eurot (kostja seisukoht dtl 332, hageja seisukoht dtl 413), lepingus kokkulepitud tähtajaks ei ole kogu laenu tagastatud. - Hagejale kuuluvale XX kinnisasjale on seatud 65 000 euro, 65 000 euro, 10 000 euro ja 50 000 euro suurused hüpoteegid kostja kasuks. Hüpoteekidega on tagatud kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ning laenusaaja vahel 08.12.2017 sõlmitud laenulepingust nr A71208-1 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest, samuti kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja hageja vahel 08.12.2017 sõlmitud käenduslepingust ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (lepingud dtl 388, 398). 15

(20)- Vastavalt täitmisteatele realiseeritakse täiteasjas nr 133/2021/521 võlgnevuse 282 077,25 euro rahuldamiseks hüpoteeke 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 eurot (IV jagu, 3,4,5 kanded). - Täitedokumendiks on Tallinna notari Maive Ottase koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 1627 (dtl 221-228). - Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 08.12.2017 käendusleping, mille kohaselt on hageja vastutuse maksimumsumma laenusaaja kohustuste eest 140 000 eurot. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - täiteasjas nr 133/2021/521 nõutud võlgnevuse 282 077,25 euro kujunemine, mh kui suures ulatuses võlgnevus reaalselt esineb; - kas kostja nõuab täiteasjas nr 133/2021/521 sama võlgnevust, mida ta nõudis täiteasjas nr 133/2020/409 ja mille osas on kohus seisukoha kujundanud tsiviilasjas nr 2-21-9129; - kas asjas omab tähendust 08.12.2017 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt on hageja maksimummääraks laenusaaja kohustuste eest 140 000 eurot. Kohus andis menetlusosalistele 27.11.2025 selgituskirjaga (dtl 706-710) võimaluse esitada seisukoht, kas kohus on õigesti aru saanud, mille üle pooled vaidlevad ja mille üle nad ei vaidle. Kumbki pool ei märkinud enda seisukohtades, et kohus oleks vaidluse all olevate ja mitteolevate asjaolude osas poolte seisukohtadest ebaõigesti aru saanud.
  1. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja nõude aluseks on TMS § 221 lg 1 ja 11, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
  2. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
  3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Sellise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus saab tuleneda kohtulahendist, millega tunnustatakse hüpoteegipidaja õigust hüpoteegi realiseerimiseks või nn kohese sundtäitmise kokkuleppest TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile 16
(20)avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p-d 13, 14; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 13).
  1. Täitmisteate (dtl 236) kohaselt on täitedokumendiks täiteasjas nr 133/2021/521 Tallinna notari Maive Ottase 06.08.2018 notariaalne dokument nr 1627 (jõustus 06.08.2018) (dtl 221-228). Antud notariaalakti nr 1627 punktist 4.
  2. nähtub (dtl 224), et omanik ehk hageja seab hüpoteegipidaja ehk kostja kasuks selle lepingu punktis 1.
  3. nimetatud kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 50 000 eurot ja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Vaidlust ei ole, et hageja on kinnisasja registriosa nr 3063937, millele on notariaalakti nr 1627 alusel hüpoteek seatud, omanik (dtl 34). Seega on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes ja hagejal on õigus esitada TMS § 221 lg 1 1 kohaselt vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
  4. Arvestades, et praegusel juhul on täitedokumendiks notariaalakt nr 1627 ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle, tuleb kohtul esmalt kontrollida täiteasjas nr 133/2021/521 täidetavat täitedokumenti. Kohus leiab, et täiteasjas nr 133/2021/521 ei saa täitemenetlust läbi viia notariaalakti nr 1627 alusel.
  5. Kostja on esitanud 25.06.2021 täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks (dtl 535-536). Täitmisavaldusest nähtub, et kostja palub täitmisele pöörata I, II ja III järgu hüpoteegid summas 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 eurot ning nimetatud hüpoteekidega tagatud nõuded (IV jagu, 3, 4 ja 5 kanded). Kostja on täitmisavalduses märkinud, et ei soovi loobuda varasemalt, s.o 14.07.2020 esitatud täitmisavaldusest, vaid soovib alustada eraldi uue täiteasja oma ülejäänud nõuete rahuldamiseks. Täiteasja nr 133/2021/521 täitmisteatest (dtl 236) nähtub, et täidetakse I, II ja III järgu hüpoteeke summas 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 eurot (IV jagu, 3, 4 ja 5 kanded). Täitedokumendiks on notariaalakt nr
  6. Kostja on enda vastustes korduvalt kinnitanud, et täiteasjas nr 133/2021/521 on täitedokumendiks notariaalakt 1627 ja realiseeritakse 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro hüpoteeke (dtl 449, p 3; 450, 701).
  7. Praegusel juhul esineb olukord, kus täiteasjas nr 133/2021/521 realiseeritakse hüpoteeke summas 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 eurot, mis ei ole seatud täitedokumendiks oleva notariaalakti nr 1627 alusel ning millest ei tulene igakordse omaniku kohustust alluda kohesele sundtäitmisele antud hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Täitedokumendist, s.o notariaalaktist nr 1627 tuleneb õigus realiseerida hüpoteek summas 50 000 eurot ja antud hüpoteek on seatud täitedokumendis olevate nõuete tagamiseks. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro suurused hüpoteegid on kantud IV jakku, kande numbrite 3, 4 ja 5 alla (dtl 545-546). Samadele hüpoteekidele on viidanud kostja enda 25.06.2021 täitmisavalduses, mille alusel on algatatud täiteasi nr 133/2021/
  8. Samas asub notariaalakti nr 1627 alusel seatud 50 000 euro suurune hüpoteek IV jao kande nr 6 all. Antud hüpoteegi realiseerimist ei ole kostja enda 25.06.2021 täitmisavalduses nõudnud. Seega ei reguleeri käesoleval juhul täitedokument hüpoteekide realiseerimist, mille osas käesoleval juhul täitemenetlust läbi viiakse.
  9. Kohus leiab, et hüpoteekide summas 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro realiseerimiseks, oleks täitemenetluses pidanud täitedokumendiks olema Tallinna notar Maive Ottase 08.12.2017 koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 2879 (edaspidi notariaalakt nr 2879, dtl 388-397). Antud notariaalakti punktidest 5.2., 6.
  10. ja 7.
  11. nähtub hageja kinnisasjale täitmisel olevate hüpoteekide seadmise kokkulepped ning kinnisasja omaniku 17
(20)sundtäitmisele kohese allumise kokkulepped. Notariaalakti nr 1627 alusel saab täita üksnes antud notariaalaktis reguleeritud 50 000 euro suurust hüpoteeki ja kinnisasja omanikul tuleb taluda täitemenetlust kinnisasja suhtes nimetatud hüpoteegist tulenevalt. Praegusel juhul ei ole realiseeritavatel hüpoteekidel ja täitedokumendil seost ning kinnisasja omanikul ei ole kohustust kinnisasjal lasuvate hüpoteekide summas 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 euro realiseerimist taluda notariaalakti nr 1627 alusel.
  1. Kostja huvi on olnud täiteasjas nr 133/2021/521 hüpoteekide 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro realiseerimine, võttes arvesse, et 50 000 euro hüpoteegi realiseerimise üle oli vaidlus tsiviilasjas nr 2-21-9129 (dtl 611-631). Vastupidisel juhul võib olla kostja poolt pahatahtliku ja seetõttu hea usu põhimõtete vastase käitumisega, esitades avalduse sundtäitmise läbiviimiseks ajal, millal oli kohtus menetlemisel hageja hagi 50 000 euro hüpoteegi realiseerimise osas, täitedokumendina notariaalakti nr 1627 täitmise ja täiteasjas nr 133/2020/409 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas. Kostja on ise läbivalt tuginenud sellele, et täidetakse küll sama täitedokumendi alusel, kuid mitte samu hüpoteeke.
  2. Arvestades, et täitedokument reguleerib üksnes hüpoteegi 50 000 euro realiseerimise võimalust, kuid täitemenetluses realiseeritakse 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro ulatuses hüpoteeke, tekiks täitemenetluse jätkumisel ja kinnisasja müümisel olukord, kus täitemenetluses realiseeritakse hüpoteeke ja täidetakse nõudeid täitedokumendis reguleeritud hüpoteegisummast, s.o 50 000 eurost, suuremas ulatuses kui täitedokument seda võimaldab. Praegusel juhul võimaldaks täitedokument rahuldada nõudeid maksimaalselt 50 000 euro ulatuses, kuid kinnisasja realiseerimisel ja täitemenetlusega jätkamisel rahuldataks sissenõudja võlgnevus 140 000 euro ulatuses. Selline olukord on lubamatu.
  3. Eeltoodule lisaks leiab kohus, et täitedokumendis mittereguleeritud hüpoteekide realiseerimisel tekib mh küsimus tagatiskokkuleppes, mis on sätestatud AÕS § 346 lg-s
  4. AÕS § 346 lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes.
  5. Hüpoteegist tulenevate õiguste teostamisel on oluline tähendus tagatiskokkuleppel, s.o kokkuleppel, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (Juuraveeb.ee. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II. § 325 kommentaarid, p 3.8.1.). Sisuliselt moodustub täitedokument kehtiva hüpoteegi, kohese sundtäitmise kokkuleppe, tagatud sissenõutava nõude ja tagatiskokkuleppe koostoimes (Juuraveeb.ee, Asjaõigusseaduse II kommenteeritud väljaanne II, § 352 kommentaar, p 3.2.3.
  6. (b).) TMS § 2 lg 1 p 19 hõlmab ka tagatiskokkulepet ning täitemenetluse eeldusena on vajalik kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid, kuivõrd hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p-d 10 ja 12; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10). Tagatav nõue peab olema tagatiskokkuleppes määratletud (Juuraveeb.ee, Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II, § 346 kommentaarid, p 3.1.).
  7. Kohus leiab, et täitmisel olevate hüpoteekide tagatiskokkulepped, mis määratlevad millist nõuet võib millise hüpoteegi alusel täita, on reguleeritud notariaalaktis nr 2879, mitte täitmisel olevas notariaalaktis nr
  8. Notariaalakti nr 2879 punktidest 5.3., 6.
  9. ja 7.
  10. nähtub, et 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro hüpoteekidega on tagatud kõik nõuded Overbuni vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ehk kostja ning Overbuni vahel sõlmitud laenulepingust nr A71208-1 ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Samuti on 18
(20)tagatud kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ehk kostja ja hageja vahel 08.12.2017 sõlmitud käenduslepingust ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Muid tagatiskokkuleppeid pole. Seega hüpoteekidega 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro ulatuses on tagatud eeltoodud nõuded ning nimetatud hüpoteekide realiseerimine on võimalik üksnes eeltoodud nõuete täitmiseks.
  1. Samal ajal nähtub täitedokumendiks oleva notariaalakti nr 1627 punktist 4.2., et hüpoteegi 50 000 euro suhtes kehtib oluliselt rohkem tagatiskokkuleppeid võrreldes notariaalaktis nr 2879 sõlmitud tagatiskokkulepetega. Seega praegusel juhul on sisuliselt olukord, kus täitedokumendiks on notariaalakt nr 1627, mis täitmisel olevate hüpoteekide 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro tagatiskokkuleppeid ei reguleeri, kuid reguleerib täitmisel mitteoleva 50 000 euro suuruse hüpoteegiga seotud tagatiskokkulepet. See tähendab, et aluseks on võetud notariaalaktis nr 1627 märgitud tagatiskokkulepped, kuid need ei kehti täitmisel olevate hüpoteekide summas 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 euro suhtes. Kohus leiab, et ei ole võimalik realiseerida notariaalaktist 2879 tulenevaid hüpoteeke, samal ajal kohaldades notariaalaktist nr 1627 sätestatud tagatiskokkuleppeid.
  2. Kohus ei hinda käesolevas lahendis tagatiskokkulepete vastavust hea usu põhimõttele, kuid märgib etteruttavalt, et notariaalakti nr 1627 ja 2879 tagatiskokkuleppeid võrreldes ei saa väita, et need reguleerivad samu nõudeid. Täitmisel olevas notariaalakti nr 1627 tagatiskokkulepped on konkreetsemad ja esile toodud sõlmitud lisade täpsusega. Samal ajal on notariaalaktis nr 2879 sätestatud, et 65 000 euro, 65 000 euro ja 10 000 euro hüpoteegid tagavad kõiki nõudeid, mis tulenevad „laenulepingust nr A71208-1 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest“. Notariaalaktis nr 2879 ei ole tagatiskokkulepped reguleeritud lisade täpsusega. Notariaalaktis nr 2879 tagatavad nõuded ei pruugi olla piisavalt määratletud ja võivad olla seetõttu hea usu põhimõtte vastased. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 punktis 19 selgitanud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratletuse nõuet on Riigikohus rõhutanud ka otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04 (p 21).
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd täitedokumendist ehk notariaalaktist nr 1627 ei tulene kostjale õigust nõuda täiteasjas nr 133/2021/521 65 000 eurot, 65 000 eurot ja 10 000 euro hüpoteekide realiseerimist ning notariaalaktist nr 1627 ei tulene täitmisel olevate hüpoteekide tagatiskokkuleppeid, tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 133/2021/521 tunnistada lubamatuks.
  4. Hageja taotles täitemenetluse lõpetamist, kui kohus tunnistab täiteasjas nr 133/2021/521 sundtäitmise lubamatuks. Kohus ei käsitle antud taotlust hagi esemena, vaid eraldiseisva taotlusena. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse vastavate eelduste olemasolu korral. Kohtul puudub TMS-i alusel pädevus täitemenetluse lõpetamiseks, mistõttu jääb antud taotlus rahuldamata. Hagejal tuleb täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda ise kohtutäituri poole. 90.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 19

(20)91.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 177

lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 92.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.