Obsah (4)

§ 205§ 199§ 2§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2026. a, Tartu Väärteoasja number 4-26-173 (278025017931) Kohtunik Kristiina Laas Kohtuistungi sekretär Marg

) § 83 p-st 2 ning § 107 lg 1 p-st 1, kohus otsustab: 1. Süüdi tunnistada Veiko Villonen LS § 201 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 14 päeva aresti. 2.

§ 205

lg 2 alusel kohustada Veiko Villoneni ilmuma aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn)

1. aprillil
2. a kell 10.
3. Kui süüdlane ei ilmu määratud tähtajal karistust kandma, on tulenevalt

§ 205lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

3.

§ 199lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

4.

§ 2ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 306 lg 5 alusel parandada 11.03.

1. a lõpposana kuulutatud kohtuotsuse sissejuhatavas osas ekslikult märgitud väärteoasja number ning lugeda 4-25-4064 (2780,25,017931) asemel õigeks numbriks 4-26-173 (2780,25,017931). 1
2. Edastada kohtuotsus Veiko Villonenile, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele avalikus e-toimikus või kohtus tutvumiseks kättesaadav. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
3. 26.12.
4. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Veiko Villonen juhtis 26.12.
5. a kell 21.59 Elva linnas Pargi 2b juures mootorsõidukit, ehkki tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega rikkus Veiko Villonen LS § 90 lg 1 p 1, 3 ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. 16.01.
7. a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoasja materjalid

§ 71lg 1 alusel kohtule palvega otsustada Veiko Villonenile aresti mõistmine.

1. Tartu Maakohtu 23.02.
2. a määrusega võeti väärteoasi menetlusse ja määrati arutamisele kohtuistungil 11.03.
3. a.
4. Veiko Villonen kohtuistungile ei ilmunud, ehkki ta oli kutse kätte saanud ning tal võimaldati istungil osaleda videosilla vahendusel. Kuna Veiko Villonen ei vastanud ka kohtu korduvatele telefonikõnedele ega olnud eelnevalt taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, arutati väärteoasja ilma tema osavõtuta. Kohtu seisukoht
5. Kohus, uurinud kohtuvälise menetleja esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Veiko Villonen tuleb talle etteheidetavas rikkumises süüdi tunnistada.
6. LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt LS § 90 lg 1 p-le 3 ei tohi mootorsõidukit juhtida ka isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 alusel. LS § 91 lg 2 p-st 3 nähtub, et kui juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kõrvaldatakse ta sõiduki juhtimiselt. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. LS § 201 lg 2 sätestab väärteokaristuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt eelnevalt kõrvaldatud.
7. 26.12.
8. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 26.12.
9. a kell 21.59 Elva linnas Pargi 2b juures peatas patrullipolitseinik J.K liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki Audi A4 Avant registreerimisnumbriga XXX XXX, mida juhtis Veiko Villonen. Viimast asjaolu kinnitab ka 26.12.
10. a isikusamasuse tuvastamise protokoll. Liiklusregistri päringu väljatrüki kohaselt pole Veiko Villonenil mootorsõiduki juhtimise 2 õigust, ning 26.12.
11. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et seetõttu kõrvaldati Veiko Villonen mootorsõiduki juhtimiselt. Teisest, s.o 08.10.
12. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Veiko Villoneni oli juba varemgi samadel põhjustel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Siis kõrvaldati Veiko Villonen mootorsõiduki Hyundai Getz registrinumbriga XXX XXX juhtimiselt.
13. Veiko Villonenile anti väärteoprotokolli koostamisel võimalus rikkumise kohta ütlusi anda. Veiko Villonen seda teha ei soovinud, kuid ühtki vastuväidet ta samuti ei esitanud.
14. Seega loeb kohus väärteoprotokollis kirjeldatud süüteoasjaolud tuvastatuks.
15. LS § 91 lg-st 1 tuleneb, et sõiduki juhtimine on isikul keelatud niikaua, kuni on ära langenud juhtimiselt kõrvaldamise alus. Veiko Villoneni puhul oli vastavaks aluseks juhtimisõiguse puudumine ja seega poleks ta tohtinud sõiduki rooli asuda senikaua, kuni talle on juhtimisõigus antud. Kuna süüks arvatava väärteo toimepanemise ajal Veiko Villonenil juhtimisõigust endiselt polnud, ei olnud ära langenud ka 08.10.
16. a juhtimiselt kõrvaldamise alus ning ta oli mootorsõiduki juhtimiselt jätkuvalt kõrvaldatud. Järelikult on Veiko Villoneni tegevuses tõendamist leidnud LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.
17. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka karistusseadustiku (KarS) § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Ilmselgelt teadis Veiko Villonen, et sõidab mootorsõidukiga, mille jaoks on vaja omada juhtimisõigust, kuid temal seda pole. Kahtlusteta teadis Veiko Villonen sedagi, et teda on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning et vastav alus, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine, pole ära langenud. Seega kui Veiko Villonen sellele vaatamata asus uuesti sõidukirooli, siis subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.
18. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Veiko Villoneni tuleb toimepandu eest karistada.
19. LS § 201 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
21. KarS § 57 järgseid karistust kergendavaid ega KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid praeguses asjas ei ole.
22. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, et Veiko Villoneni juhtimisõigust pole peatatud või ära võetud, vaid talle pole seda kunagi antudki. Seega pole ta läbinud mootorsõidukijuhi teoreetilist ja praktilist ettevalmistust, esmaabikoolitust ega sooritanud eksamit, kus oleks tema teadmisi ja oskusi kontrollitud ning hinnatud. Samuti pole ta läbinud tervisekontrolli, mistõttu on teadmata, kas tema terviseseisund üldse vastab juhile kehtestatud tervisenõuetele. Järelikult kujutab Veiko Villonen mootorsõidukit juhtides liikluses suurt ohtu. Arvestades, et etteheidetava süüteo raames juhtis Veiko Villonen 3 mootorsõidukit Elva linnas, s.o tiheasustusalas, oli ka õnnetusse sattumise oht seetõttu tavapärasest suurem. Samas vähendab Veiko Villoneni teo ohtlikkust mõnevõrra see, et rikkumine leidis aset teisel jõulupühal hilisõhtusel ajal, mil suure tõenäosusega Elva tänavatel väga palju liiklejaid polnud. Seega tuleb Veiko Villoneni süü lugeda keskmiseks.
23. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et käsitletav rikkumine pole Veiko Villonenil kaugeltki esmakordne. Alles 08.10.
24. a karistas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur teda LS § 201 lg 2 järgi 1200 euro suuruse rahatrahviga. Trahv seejuures on seni tasumata.
25. Veiko Villoneni on kaugemaski minevikus korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimiselt ning selle eest karistatud. 22.07.
26. a karistas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Veiko Villoneni 02.07.
27. a toime pandud rikkumise eest LS § 201 lg 2 järgi 1020 euro suuruse rahatrahviga. Tartu Maakohtu 16.02.
28. a otsusega väärteoasjas nr 423-289 karistati Veiko Villoneni taas LS § 201 lg 2 järgi. 24.12.
29. a toime pandud rikkumise eest mõistis kohus talle 20 päeva aresti, mille asendas KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel 20 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. See Veiko Villoneni ei heidutanud. Ta jätkas samal viisil ning rikkus 02.07.
30. a uuesti LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatut. Tartu Maakohtu 13.12.
31. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6056 karistati teda nüüd juba KarS § 4231 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Veiko Villonen ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Veiko Villonenil sai karistus kantud 13.12.
32. a.
33. Eelnev näitab, et senised karistused süütegude ärahoidvat mõju Veiko Villonenile avaldanud pole. Seda arvestades puudub kindlus, et Veiko Villonen ei asu ka edaspidi sõidukit juhtima, kusjuures teadmata on, kas ka siis päädib olukord üksnes ülemäärase ohu tekitamisega või toob endaga kaasa juba reaalsed rasked tagajärjed.
34. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtimine selleks luba omamata on raske liiklusalane rikkumine, seda ka juhul, kui sellest lähtuv oht lõplikult ei realiseeru ja keegi kahjustada ei saa. Seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita.
35. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et Veiko Villonenile tuleb LS § 201 lg-s 2 toodud karistusalternatiividest valida raskeim, s.o arest. Süü suurusest ning preventiivsetest kaalutlustest tulenevalt mõistab kohus aresti pikkuseks 14 päeva. 22.

§ 205

lg 2 alusel tuleb Veiko Villonenil ilmuda aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) 30.04.

1. a kell 10.
2. Kui Veiko Villonen ei ilmu määratud tähtajal karistust kandma, on tulenevalt

§ 205lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

23.

§ 199lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

1. Kohus tuvastas tervikotsust koostades, et 11.03.
2. a lõpposana kuulutatud kohtuotsuse sissejuhatavas osas on ekslikult märgitud väärteoasja numbriks 4-25-4064 (2780,25,017931). Tegelik number on 4-26-173 (2780,25,017931).

§ 2ja Kr

MS § 4 306 lg 5 alusel võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel määrusega parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohtu hinnangul on vale väärteoasja number ilmselge ebatäpsus, mis otsuse sisu ei mõjuta, ja seega on õigus seda parandada. KrMS § 306 lg 5 viitab küll määrusele, kuid kohus leiab, et praegusel juhul võib lõpposana kuulutatud kohtuotsuses oleva ebatäpsuse parandada ka tervikotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5