← Eesti

2-24-18438/19

Obsah (9)§ 19§ 54§ 21§ 26§ 18§ 20§ 55§ 53§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11. märts 2025. a. Kuressaare Tsiviilasi X.B maksejõuetusavaldus võlg

§ 19

lõige 1 sätestab, et: Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Käesoleval ei ole täidetud

§ 19

lõikes 1 sätestatud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ettenähtud tingimused, kuna võlgnik on pikaajaliselt püsivalt maksejõuetu. Võlgnik soovis maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Ta on selgitanud, et soovib kohustuste vähendamist. Kava tähtaega ei oska ta märkida. Ta on teatanud, et hetkel suudaks ta igakuiselt teostada kava makseid 100-200 € ulatuses ja töökoha leidmisel suuremas määras. Võlgade ümberkujundamise menetlust soovib ta seetõttu, et ei realiseeritaks talle kuuluvat AAAA asuvat elamuga hoonestatud kinnistut, kuna seal elab tema venna pere, sh XXXXXXX last. Võlgnik ise seda elamut oma eluasemena ei kasuta. Usaldusisiku senise praktika kohaselt on võlausaldajad üldreeglina nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega selliselt, et põhiosa nõuded tasutakse täies ulatuses maksimaalselt 72 kuu jooksul igakuiste maksetega. Juhul, kui kavas soovitakse ka põhiosa nõudeid vähendada, siis üldreeglina vähemalt pooled võlausaldajad sellega ei nõustu ning kava kinnitamine jääb kohtu otsustada. Võlgade ümberkujundamise menetluse eelduseks peab aga võlgnikul kindlasti olema püsiv ja regulaarne 6

(18)sissetulek ja/või nähakse kavas ette võlgnikule kuuluva vara realiseerimine. Lisaks peab võlgnik olema enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võimeline tasuma võlgade ümberkujundamisega seotud menetluskulud, sh kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku tasu

§ 54

lg 2 alusel (koos käibemaksuga 2220,40€ ) ning võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel vastavalt

§ 54

lg 3 alusel, mis tuleb aga

§ 19

lg 2 alusel tasuda kohtu deposiidi enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on taotlenud deposiidi summaks 1500,00 eurot. X.B´a menetluses tuleb arvestada sellega, et: 1) XXXXXXXX OÜ nõude puhul on

§ 21lg 2 p 2 alusel võimalik kasutada vaid tähtaja pikendamist ja osadena täitmist.

St nõuet vähendada ei ole lubatud. 2)

§ 26

lg 6 sätestab, et „Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, …“. Tavapärane on see, et pandipidajad nõuete ümberkujundamisega ei nõustu. See tähendab, et võlgnik peab lisaks kava maksetele tasuma ka igakuiseid makseid Fresh Finance OÜ-le ja Renovum OÜ-le. Sedagi vaid juhul, kui mõlemad võlausaldajad on nõus praeguseks juba võlgnevuses olevaid lepinguid muutma ja sõlmima uue, pikema tähtajaga ( nt 10 aastat) graafiku. 3) Baltasar Liising OÜ nõue on tagatud sellega, et liisitud vara kuulub võlausaldajale. Sellistel puhkudel sõiduki omanik võõrandab sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt rahuldamata. 4) Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune püsiv ja regulaarne sissetulek, mille arvelt tasuda kavakohaseid makseid ning menetluskulusid. Saadav töövõimetushüvitis ei ole regulaarselt ja igakuiselt laekuv hüvitis, vaid seda makstakse sõltuvalt lapse tervislikust seisundist. Samuti ei ole alust lugeda võlgniku sissetulekuks perehüvitist, kuna tegemist on lastele mõeldud toetusega et tagada laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Sellele järeldusele on jõudnud ka võlgnikuga seotud ts asjas nr 2-22-XXXXX Lisaks tuleb arvestada, et hiljemalt 2026 kevadel võlgniku peretoetus väheneb oluliselt ( praeguses arvestuses 710-lt eurolt 180 eurole, kuna vanem, praegu juba täiskasvanud, laps lõpetab kutsehariduse omandamise ja seega enam tema arvelt peretoetust ei maksta. 5) Võlgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti, sealjuures on töötasu jäänud alla 1000€/kuus. Ta ei ole tööturul suure konkurentsivõimega, kuna peab tihti olema lapsega haiguslehel. 6) Võlausaldaja GRIFF Õigusbüroo OÜ on oma vastuses muu hulgas ka märkinud, et X.B on teinud tahtlikult tehinguid oma vara raiskamiseks, mille eest on talle muuhulgas määratud kriminaalkaristus ja mis on seega kahtluseta võlausaldajaid kahjustavad. Sellest tulenevalt esineb alus jätta menetluses võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 7) Üldprintsiibi kohaselt ei saa kinnisasja müügi vältimine eluaseme säilitamise eesmärgil olla ainsaks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise põhjuseks. Käesoleval juhul ei ole aga võlgnikule kuuluv AAAAA kinnisasi tema eluasemeks, vaid see on tasuta võlgniku venna pere kasutuses, mistõttu käesoleval juhul ei saa kinnisasja müügi vältimine ühelgi põhjusel olla võlgade ümberkujundamise menetluse alustamise aluseks. Usaldusisik on projekteerinud võimalikud võlgade ümberkujundamise graafikud tingimustel, millel võiks kava kinnitamine olla perspektiivne. Alljärgnevas tabelis on välja jäetud Baltasar Liising OÜ, Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ pandiga tagatud nõuded. Selgub, et kui kinnitada 72 kuu pikkune kava, kus tasutakse kõik põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Juhul, kui vähendada põhiosa nõudeid ja tasuda need 75% ulatuses ( v.a. WWWW OÜ nõue, mis vastavalt seadusele tuleb tasuda 100% ulatuses) , oleks igakuine makse 477,11 eurot. Lisaks tuleks saavutada kokkulepped Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ lepingute muutmiseks ja näiteks 10-aastase graafikute puhul tuleks neile tasuda igakuiselt kokku vähemalt ca 200 €. Tegemist on hüpoteetiliste arvutustega, mis näitavad, et võlgade ümberkujundamise menetluses peaks võlgnik kõigepealt saavutama kokkuleppe Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ-ga võlgnevuste/kohustuste ajatamiseks ning seejärel olema suuteline tasuma igakuiselt makseid vähemalt 700 € ulatuses. Kuna võlgnikul sellise summa tasumiseks sissetulek puudub, siis ei ole võlgade ümberkujundamine võimalik.

§ 26

lg 4 kohaselt hindab kohus võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja 7

(18)makstava summaga. Käesolevas asjas võib eeldada, et osa võlausaldajaid esitavad võimalikule kavale vastuväited (nt GRIFF Õigusbüroo OÜ on sellest juba teatanud). Arvestades, et võlgnikule kuulub kinnisasi, mille võõrandamist ta üritab läbi võlgade ümberkujundamise menetluse vältida, siis on selge, et X.B maksejõuetusmenetluses oleksid võlausaldajate huvid pankrotimenetluses oluliselt paremini kaitstud, kui võlgade ümberkujundamise menetluses, sest: 1) Pankrotimenetluses müüdaks võlgnikule kuuluv kinnisasi, teadaoleva väärtusega 64 000€, millest rahuldatakse pandipidajate Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõuded (praegu teadaolevalt kokku 31 356,53€) vähemalt 90 % ulatuses (PankrS § 153 lg 2), st summas ca 28 229€ ja ca 35 771 jääks menetluskulude tasumiseks ja pandiga tagamata nõuete rahuldamiseks. 2) Võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole võlgnikul praegu sissetuleku puudumise tõttu võimalik võlausaldajatele makseid teostada. Kokkuvõttes ei ole usaldusisiku hinnangul X.B võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik ning tuleks algatada võlgniku pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul, kui võlgnik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ei nõustu, jätkuvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused ning kas juba avatud täitetoimikute või hüpoteegipidajate avalduse alusel avatavate uute täitetoimikute alusel müüakse võlgnikule kuuluv kinnisasi. Kinnisasja müügisumma arvelt täitmata jäävate kohustuste osas jätkatakse täitemenetlusi kuni nõuete rahuldamiseni või aegumiseni 10 aasta pärast. Võimaliku pankrotimenetluse käigus müüakse kinnisvara samuti, kuid menetluses tasumata jäävatest kohustustest on võlgnikul võimalik 3 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluses vabaneda, va WWWW OÜ nõue, kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, millest vabaneda ei saa. Juhul, kui kohus leiab, et on põhjendatud X.B´a suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, siis peab võlgnik olema võimeline eelnevalt tasuma sellega seotud menetluskulud, sh 1)

§ 54

lg 2 alusel kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku tasu summas 1820,00€, millele lisandub käibemaks 400,40€ (kokku 2220,40€) ning 2)

§ 54

lg 3 alusel tasu võlgade ümberkujundamise menetluse alustamisest kuni kava kinnitamiseni, mis tuleb

§ 19

lg 2 alusel tasuda kohtu deposiidi enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on taotlenud deposiidi summaks 1500,00 eurot. Juhul, kui

  1. a)menetluskulude tasumine ei ole jõukohane, või
  2. b)võlausaldajad ei ole nõus ja kohus ei kinnita võlgade ümberkujundamisekava, siis tuleks võlgnikul esitada kohtule avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuna seeläbi võimaldatakse võlgnikule mõistliku tähtaja jooksul võlgadest ( v.a. WWWW OÜ nõue) vabanemine. 4. Võlgnik esitas 13.01.2025 kohtule täiendava selgituse. Esitatud seisukoha kujundamisel on olnud abiks võlanõustaja RK (R.K. Õigusbüroo). Võlgnik leiab, et Renovumi (Renovum OÜ) esindaja on usaldusisikut oluliselt mõjutanud. Renovumi esindaja Hr. PR on ladusa ja veenva jutuga. Hr. PR on ka tegelikult Giff Õigusbüroo esindaja, kontaktid on leitavad riiklikest registritest. Antud esindaja on aastate jooksul palju võlgnikku mõjutanud, mitte maksma oma võlgnevusi teistele ettevõtetele tasuma, vaid ainult Renovumile. Sama esindaja soovitas makseid mitte teostada Fresh Finance'ile, et oleks võimalik minna kohtusse sundtäitmise kehtetuks tunnistamisega. Saada oluliselt vähemaks Fresh Finance'i nõuet. Kohtus esindas ainult Hr. PR poolt jurist ja kohtuistungil kohal oli samuti Renovumi esindaja ise. Ühel hetkel saatis jurist arve, arve oli väga suur ning võlgniku päringu peale ütles Renovumi esindaja Hr. PR, et ma ei muretseks, kohtutasud maksab Fresh Finance. Siiski ühel hetkel tegi Griff Õigusbüroo maksekäsu. Päringu peale ütles taas Hr. PR, et ei ole vaja muretseda, sellega on kõik korras. Siinkohal toob võlgnik välja, et Hr. PR ei suhtle e-posti teel, vaid alati soovib helistada. Nt maksekäsu kohta on võlgnikul viitav e-kiri. Siiski tegi võlgnik makseid ka teistele ettevõtetele edasi, nt Julianus Inkasso, OK Incure OÜ. Tehtavatest maksetest oli võlgnikul võimalus vabaneda mitmetest võlgnevustest. Samuti on seisnud maksegraafikus GS Core OÜga, kellega tänaseks on sõlminud notariaalse kokkuleppe ning vastutasuks kustutati võlgnevus maksehäirekeskusest, graafikus on püsinud ning võlgnevus tähtajaliselt maksegraafikule täitnud. GS Core OÜ oli esimene, kes soovitas Hr. PR tausta uurida Googlest. Ettevõte viitas, et 8

(18)võlgnik jääb oma kinnistust nii või naa ilma ja selle võtab lihtsalt lõpuks nn väga väikese summa eest ära Renovumi esindaja. Täna saab võlgnik aru, et Griff Õigusbüroo OÜ küll esindas ja Hr. PR ütles, et muretsemiseks ei ole põhjust, kulud katab kõik vastaspool, siis tõesti kohtus määrati kulud vastaspoolt välja, kuid võlgnikule esitatud arved ei esitatud kohtule, vaid need jäid võlgnikule kanda. Renovum/Griff Õigusbüroo esitas kohtule kaitsekulud, mille kohus omakorda vähendas. Ilmselt seetõttu leidis õigusbüroo, et võimalik on kasu lõigata ning need kulud lisaks ka võlgnikult välja nõuda. Võlgniu teadmatuse ja usalduse tõttu ei osanud vastuväidet maksekäsule teha ning täna on olukord nii. Lisaks Griffi nõuete makseid on teinud Renovumi arvele, millest on teadlik ka kohtutäitur. Võlgniku hinnangul on tegemist skeemiga, mida on hea temasuguse võlgniku puhul skeemitada, selleks, et midagi vaidlustada ju raha nagunii ei ole. Renovum OÜ nõudega võlgnik ei nõustu. Hr. PR võttis mõned kuud tagasi kontakti võlgniku õe ja vennaga, et nemad võtaks Renovumi kohustuse üle. Õe kohustuste piir on täitunud ning vend soovis Renovumi esindajalt dokumente, mis on summa, palju makstud, eelkõige lepingut jne. Paraku seda Hr. PR ei esitanud, väitega, et ettevõte kolib. Kõnes, milles esitleti vennale summa 16 tuhat, võlgnikule on esindaja öelnud (mitte kirjalikult) 15 tuhat. Täna loeb võlgnik. et esitatud nõue 18 tuhat. Millest tuleb antud summa, usaldusisik ei seleta, vaid liidab ja lahutab juba makstud, kõrvalnõuded. Selgitab vaid, et nõude peab üle vaatama, ka ei saa ma alusdokumente, mille on esitanud Renovum usaldusisikule. Renovum võttis nõude üle Kreditexilt 16.07.2021 (üleandmise kiri AB Kreditex AS) summas 14 048,33. Renovum mitmete päringute peale kirjalikult ei ole esitanud ühtki graafikut, dokumenti, et see nõue on üle läinud ühelt ettevõttelt teisele. Siiski on telefonikõned Hr. PRga, sai kokkulepitud, et võlgnik peab midagi maksma. Nii ongi maksnud 3550 eurot. Natuke uurides (nt Pealtnägija) siis AB Kreditex AS on seotud Hr. PRga, on väide, et ühine kontoriruum (tutvumiseks lisab: https://latipac.eu/uudised/vastutustundlik-laenamine-eesti-moodi-volaorjusest-kuuse-alla) (viide 13.01.25, 18:16). Samal aastal anti ka võlgnikule laenu AB Kreditexist. Seega tugineb võlgnik arvamusele, et ka tema võib olla üks võlglane, kellelt on hea lõpuks skeemitada kinnistu. Kui suudab püsida graafikus, poleks olnud probleemi, aga kahjuks ei suutnud. Fresh Finance'i kohtulahend jõustus jaanuaris 2024, kuigi kohus määras, et ettevõte esitab võlgnikule maksegraafiku. Seda ei ole aasta jooksul tehtud. Samuti on Fresh Finance'iga ühendust võtnud Maksehäirekeskus seoses võlgniku maksehäirega. Maksehäirekeskus ei saanud mitmetele päringutele vastust ning seetõttu kustutati võlgniku maksehäire. Fresh Finance'i keerulisest olukorrast ja võimalikust pankrotist rääkis taas võlgnikule Hr. PR ning tõesti, ettevõte oli seotud Planet24-ga. Tänaseks on infosüsteemides toimunud muutused ja need on üsna värsked. Hr. PR väitele tugines ka . Kas usaldusisik on nüüd tõesti Fresh Finance'iga kontakti saanud? Siis tekib kohe küsimus: millest on tekkinud kõrvalkulud, kui võlgnikuga ei ole aasta jooksul kontakti võetud? Usaldusisik on välja toonud kohustuste tabeli, kus on toodud välja kõik kohustused krediidiasutuste ees. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks hüpoteegi kohustused jäävad hiljem kohustuste tabelist välja, kuigi alguses on need kajastatud. Loomulikult kujuneb ühe kuu summa ebamõistlikult suur, kui arvestada ümberkujundamise summat ning hüpoteegi kohustusi eraldi. Kui kohustused on määratud kõik kokku, siis peaksid need ka ümberkujundamise tabelis kajastuma kõik koos. Lisaks on arusaamatu arvamus, miks hüpoteegi kohustusi ei ole võimalik ümber arvestada ja graafikut uuendada, eriti kuna seni ei ole kumbki pool seda teinud. Oluline on, et kohustus lõpuks täidetakse, ning mõlema ettevõtte vastutulelikkus on antud juhul mõistlik, arvestades, et seaduse järgi ei ole mõlemad ettevõtted tegelikult tegutsenud korrektselt. Fresh Finance ei ole aasta jooksul esitanud maksegraafikut ja Renovum ei ole esitanud mingeid dokumente. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab võlgnik jätkata tavapärast kohustuste täitmist, kui liisinguettevõte võtab ära vajaliku transpordivahendi. Lapsed tuleb viia lasteaeda, võlgnik peab minema kooli, tööle ja lapsega arstileXXXXXXXXXX). Bussiajad ei klapi tihti ja lapse jaoks on ühistransport pärast ravi koormav. Kui lasteaed teavitab lapse terviserikkest, oodatakse kohest vanema reageerimist. Seega on auto olemasolu väga vajalik. Kui liising on kohustuste tabelisse kantud, tuleks seda arvestada ka ümberkujundamisel. Auto endine omanik oli PH, kellelt ostsin auto järelmaksuga, kuna kohest tasumist ei olnud võimalik teha. Seetõttu läks auto liisingusse ja PH sai vajamineva summa kohe kätte. Peres on ainus arvuti, mida kasutab võlgnik ning hetkel ka 9
(18)kooliealine laps. Sügisest hakkab seda kasutama värskelt kooliminev laps näiteks e-kooli jms jaoks. Kinnistu müümine hinnatud väärtusega ehk 64 tuhande euroga on väga ebatõenäoline. Arvestades hetkel turul toimuvat ja kinnistu asukohta, kahtleb võlgnik, kas hüpoteegidki saab kaetud. Seetõttu kinnistu müümine ei aitaks oluliselt võlgasid kustutada, vaid tooks kaasa järgnevad menetlused. Võlgniku eesmärk ei ole kergekäeliselt võlgadest vabaneda pankroti teel, vaid tasuda kohustused ausalt, kuigi pikema ajaga, kui seni võlausaldajad on määratlenud. Hetkel elab kinnistul võlgniku vend perega, kus kasvab XXXX last (noorim mõnekuune, vanim XXXXXXX-aastane). Kuna võlgniku peresuhted on sassis, võib kinnistust saada võlgniku ja laste elamispind. Kinnistu müük pankrotimenetluse käigus võtaks turvatunde nii suurelt perelt kui ka võlgnikult. Venna pere on valmis abistama võlgnikku maksetega kuni 400 eurot kuus. Usaldusisik on välja toonud, et võlgnik vahetab tihti töökohti.
  1. aastal koondati võlgnik töölt kaupluse sulgemise tõttu Saaremaal. Mõne kuu pärast alustas projekti raames (11 kuud) tööd XXXXXXXX . Kuna projekt sai 11 kuu pärast läbi, töötas vabatahtlikuna XX, samal ajal õppides XXXXXX 3,5-aastase põhieriala õppel. Alates
  2. aastast asus tööle ZZZZZZZZZZZZ teenindusjuhi ametikohale.
  3. aastal asus samas ettevõttes tööle toitlustusjuhina (XXXXXXXXXXXXXX 2020 aastat võib lugeda koroona-aastaks ning samal aastal sündis ka XXXXX laps, kelle kõrvalt alustas
  4. aastal nii igavusest kui ka rahalistel kaalutlustel tööd XXXXXXXXXXX vanemteenindajana. Lapse kõrvalt käis pikaajalisel büroojuhi kursusel. Samal ajal kui töötas XXXXXXXX oli lapsehoolduspuhkusel XXXXXXXX. Kui WWWW avas taas Saaremaal kaupluse ja sai sinna tööle, lahkus loomulikult vanemteenindaja ametikohalt. Seoses WWWW juhtumiga ja tegelikult juba enne seda oli plaaninud eraettevõtlust.
  5. aastal alustas tööd enda ettevõttes. Paraku ei läinud kõik plaanipäraselt ning loodetud mõte kiiremini oma võlgnevusi tasuda viis hoopis ettevõtte alustamine võlgniku veel suurematesse võlgnevustesse. Ettevõttel töö alustamine lükkus kuudeviisi võlgnikust sõltumatustel asjaoludel. Ettevõtte alustamise üks olulisemaid põhjuseid oli tütre tervise anomaaliad – oli vaja olla lapsega rohkem koos, kuid samal ajal ka tööd teha. Lisaks õppis 2023–
  6. aastal XXXXXXXXXXX müügispetsialisti erialal juhtimistasandil. Seetõttu ei nõustu usaldusisiku väitega. On aktiivne, koolitab end järjepidevalt ning töökoha vahetus on alati olnud seotud ametikõrgenduse, majandusliku paranemise või olude sunnil (nt kaupluse sulgemine, projekti lõppemine). Täna töötab XXXXXXXXX AS-is, kuid otsib aktiivselt kõrgema palgaga ja paremate töötingimustega tööd, arvestades lapse tervislikku olukorda, mis eeldab kodust töötamise võimalust ja vajadust last hooldada. Kodust töötamise võimalusega töökohad on tänapäeval täiesti aktuaalne teema, näiteks kontorikulude kokkuhoiu eesmärgil. Tööturul ei saa võlgnikku passiivseks lugeda, kuna on end ajakohaselt koolitanud (hetkel õpib XXXXXXXXX) ja on kogenud töötaja. Peres on tõesti üks raskelt haige laps, kes vajab rohkem tähelepanu, kuid vajadusel on olemas tugivõrgustik. Laps vajab tõesti 24/7 järelevalvet, kuid tugivõrgustik on vajadusel olemas. Usaldusisik on märkinud, et võlgniku kuumaksete suuruseks olen hinnanud 100–200 eurot kuus. Paraku ei selgitanud usaldusisik, milliseid kuumakseid ta silmas pidas. Eeldas, et see viitab usaldusisiku tasule. Tugines teadmisele, mille leidis internetist, erinevate ettevõtete lehtedelt ja Riigi Teatajast: tasu määrab kohus ja on võimalik tasuda kuni 1 aasta jooksul. Eeldas, et usaldusisiku tasu jääb 1500 euro juurde, nagu esmases kohtu kirjas oli välja toodud. Hetkel loeb, et usaldusisiku tasu küündib pea 4000 euroni ning tuleb tasuda kolmes osas. Võlgniku jaoks on selline tasu ebamõistlikult kõrge ning sellist teadmist tal ei olnud, kui kohtule usaldusisiku kinnitas. Lisaks on võlgnikule ebaselge, kuidas sellist tasu on võimalik tasuda, kui arestitud kontod ei lase selliseid makseid teha ega laekuda. Kontod, hooldustasud jne va. töötasu on kohtutäituri poolt arestitud va. elatusmiinimum. Kuid nt hooldustasu saamiseks Tervisekassast peab esitama kontoväljavõtte ja avalduse. Kui arvestada usaldusisiku arvestust ümberkujundamisel, on summad endiselt kõrged. Kui liita kokku teise tabeli summa, hüpoteegid, liising ei jää praktiliselt toiduraha, lastele vajalikud riided, esmatarbed, trennid ja ravi. Usaldusisik on märkinud, et peab õigeks „mitte pead liiva alla peita“, vaid kuulutada välja pankrot, realiseerida vara ning lasta võlad aeguda. Võlgniku arvates on pankrotimenetlus „pea liiva alla peitmine“. Reaalselt tasuda võlgnevused võlausaldajatele oleks õiglasem, kuna pankrotiga jääksid nad rahadest ilma. Tagades eluaseme vajadusel iseendale kui ka venna suurperele, vastuseks väitele: 10
(18)XXXXXXXXXXXX). Lisaks võlgnikule vajavad turvatunnet ka nemad, eriti lapsed, kes on harjunud oma koduse keskkonnaga. Võlgnikul on teadmine, et vajadusel on võimalik kohe olemas koht, kuhu minna koos lastega. Kõige selle pinnal jääb võlgade ümberkujundamise vajaduse juurde ning loodab, et kohus teeb õiglase otsuse ja aitab võlgnikul lõpuks kõik võlgnevused õiglaselt ning skeemivabalt klaarida. On võlgnevustega tõesti pikalt tegelenud ja uskunud, et saab nendega ise hakkama. Sellest arusaamine ja abi palumine on juba edusamm – oluline on probleemiga tegeleda ja täna võlgnik tegeleb. On suutnud tasuda mitmeid inkasso nõudeid väljaspool refinantseerimist. Nüüd vajab abi, et viimased võlgnevused saaksid tasutud. Palub arvestada ka minu püüdlusi – võlgade ümberkujundamise menetlus ongi selliste olukordade lahendamiseks loodud. Tõsi, on võlglane, on seadusvastase rikkumise teinud. Tunnistab seda ja kahetseb siiralt. On teinud oma järeldused ja õppinud sellest. Ka minusugune vajab võimalust ja abi, et see võimalus saavutada, mitte täielikku mahakandmist. On ühiskondlikult aktiivne, hooliv ema, lojaalne töötaja ja seaduskuulelik kodanik (v.a. üks juhtum, mida kahetseb ning mille eest on saanud karistuse). 5. Kohus 06.03.2024 kohtuistungil kuulas ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et soovib võlgade ümberkujundamist, et tal oleks parem võimalus oma võlgnevustega toime tulemiseks ning seeläbi aidata orienteeruda kas võlausaldajad on tegutsenud seaduspäraselt. On nõus jõustunud kohtulahendiga (Fresh Finance OÜ nõudega seoses – kohtu täpsustus), kuid ettevõte ei ole temaga aasta jooksul ühendust võtnud, vastanud, Maksehäirekeskusele ka ei vastatud. Tekib kahtlus, kas Fresh Finance OÜ üldse toimib. Renovum OÜ on teine teema. Võlgniku sõnul on tema olukord läinud paremaks. On jätkuvalt maksnud võlgnevusi, ei näe, et oleks pahatahtlikult midagi valesti teinud. Et ree peale tagasi saada ja oma võlgnevused tasuda, selleks võlanõustajaga konsulteerides kohtusse tuli. Maksegraafiku soovidega olen alustanud, vastaspool ei ole huvi tundud, et saaks maksegraafiku paberile. Räägin Fresh Finance OÜ-st ja Renovum OÜ-st. Võlgniku sõnul 72 000 on osaliselt tasutud. Tasuda suudab tööd tehes ja sissetulekust. Täna on Töötukassas arvel, sealt on tähtajalise lepingu hüvitis. Eralapsehoidu on väga vaja, on pedagoogiline haridus. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu. On kaks peret, kellel on aastased lapsed, nendelt raha võtta ei saa, teeb seda õppe eesmärgil. Sealt tööd tehes see tuleb. On proovinud kas suudab pedagoogilist haridust rakendada lastehoiul, mida täna on väga vaja. Lastehoid on nõutud eriala. Läbib koolituse ja siis on õigus raha võtta. Sissetulekud on olemas, käin koolis ära ja on olemas. Veebruaris oli sissetulek üle 1700 euro, sest käis tööl. Märtsis hetkel ei saa tööl käia, on Töötukassas arvel. Ei jää töötuks, on alati pürginud edasi kui vaadata CV-d. Võlgnik avaldas, et temale ei ole selgitatud võlgade ümberkujundamise menetluse tingimusi. Ei lugenud välja, et peab olema sissetulek. Kui summa väheneks oleks võimalus lihtsamalt üle käia, et kinnistu säiliks. Hinnatud on kinnistu väärtuseks 68 000 aga ilmselt läheks müügiks 30 000-ga. See ei anna võlgnevuste lahendamist, tulemuseks on see, et ikkagi on võlgnevused ja võlgnik on ikka samas seisus. Usaldusisik jäi aruandes toodud seisukohtade juurde, on tutvunud võlgniku poolt kohtule saadetud kirjaga ning ei leia, et seal oleks midagi väga sisulist peale paljasõnaliste väidete, et ühel või kahe võlausaldaja nõuded on kahtlased. Need vaadatakse ikkagi üle menetluse käigus. Usaldusisik ega kohus ei saa kahtlustada, et jõustunud kohtulahend on valesti tehtud. Võlgnikul on avalduse esitamisel üle 72 000 euro võlgasid, kui räägime kahest võlgnevusest, siis see ei tee võlgniku maksejõuliseks, võlgnik on olnud maksejõuetu 10 aastat. Praktika ei kinnita, et maksejõuetule isikule saaks algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, võlgnikul on pankrotiseis ammu välja kujunenud. Kinnistu väärtuse on usaldusisikule andnud võlgnik. Positiivne rahavoog võlgniku puhul puudub, see välistab võlgniku puhul võlgade ümberkujundamise menetluse. Tartu Ringkonnakohtu lahendis on öeldud, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk ei saa olla kodu või maja või korteri säilitamine. Täna on võlgnik töötu, ma ei näe ühtegi võimalust, et võlgade ümberkujundamise menetlus saaks positiivselt lõppeda. Usaldusisik jääb arvamuse juurde, et X.B suhtes võlgade ümberkujundamise menetlust ei saa algatada. 11
(18)Kohtumääruse põhjendused Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise otsustamine
  1. Võlgnik on maksejõuetusavalduses avaldanud, et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Seda soovi on võlgnik korranud kohtule 13.01.2025 esitatud seletuses ja 06.03.2025 ärakuulamisel.
  2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti.

§-st 10 lähtuvalt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 8.

§ 18

lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui

-is ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. 9.

§ 19

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 10. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku aruande, kogutud materjalid, tõendid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Täidetud ei ole

§ 19

lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu.

  1. Võlgnik on 05.12.2024 esitatud maksejõuetusavalduses välja toonud, et finantsraskused tekkisid
  2. aasta oktoobris, kui kaotas koondamise tõttu töö. Leidis mõne kuu möödudes uue töö, kuid selleks ajaks olid esimesed kiirlaenud võetud. Uus töö oli projektipõhine ega toonud püsivat sissetulekut, samal ajal võttis vanade laenude tasumiseks ja elustandardi hoidmiseks uusi laene. 2016 aasta oktoobris leidis püsiva töö teenindusjuhina, kuid selleks ajaks oli võlgade ringlus, mis algas kiirlaenudest, muutunud üle jõu käivaks. Proovis võlgadega toime tulla nii uutest laenudest kui ka palga abil.
  3. aasta jaanuaris võttis hüpoteeklaenu, mille abil tasus olemasolevaid võlgasid, kuid summad suurenesid ajaga veelgi. Lapse tervisprobleemid ajendasid võlgnikku pöörduma XXXXXXXXXXXXXXX 2024 aastal proovis enda majandusliku osa ettevõtlusega tegeleda, kuid ei saanud ettevõtet tööle, jõudis järeldusele, et ettevõtlus ei ole tema jaoks ja loobus ettevõttest.
  4. Seega on võlgnik olnud rahalistes raskustes alates 2013 aasta lõpust, nö võlaorjusesse oli võlgnik jõudnud 2016 aasta lõpuks ning ei ole käesolevani suutnud tekkinud nõiaringist välja murda.
  5. Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on peretoetus, mis koosneb lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, kokku summas 710 eurot. tulenevalt ühe lapse tervislikust seisundist saab võlgnik töövõimetushüvitist 300-600 eurot kuus, 06.03.2024 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et saab tähtajalise lepingu hüvitist. Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud 12

(18)kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Võlgnik ei täpsustanud mis summas talle nimetatud hüvitist makstakse.
  1. Maksejõuetusavalduses toodud andmete kohaselt on võlgniku igakuised sissetulekud 1150 eurot, Võlgniku väitel oli tema veebruarikuu sissetulek 1700 eurot, kuna käis tööl, kuid tööleping oli tähtajaline ning käesolevaks on lepingu tähtaeg saabunud ja isik on arvel Eesti Töötukassas. Töötamise registri andmestikust nähtuvalt registris 07.03.2025 seisuga aktiivsed kanded puuduvad, viimati on töösuhe lõppenud 28.02.
  2. Igakuiste püsikulude suuruseks on võlgnik märkinud 1140 eurot.
  3. Arvestades võlgniku sissetulekuid (peretoetus ja töötuskindlustushüvitis), ei ole kohtul, ka täpset töötuskindlustuse hüvitise suurust teadmata, kahtlust, et võlgniku sissetulek käesoleval hetkel on piisav avalduses toodud võlgniku igakuiste püsikulude katmiseks, kuid võlausaldajatele maksete tegemiseks üle jääv summa on marginaalne. Ka on töötuskindlustuse hüvitis ajutise iseloomuga sissetulek. Võlgnik ei ole võimeline enda sissetulekutest teenindama enda laenukohustusi, mida kinnitab ka asjaolu, et kaks võlausaldajat on võlgniku suhtes andnud nõuded 2024 aastal kohtutäituritele täitmiseks ning täitemenetluste registrist nähtuvalt on enne menetluste peatamist kohtumääruse alusel osaliselt täidetud ühe kohtutäituri alustamise tasu nõue u 15 euro ulatuses.
  4. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks teatatud kokku 79 539,32 eurot, sissenõutavaks on muutunud nõuded 57 323,51 euro ulatuses. Võlgnik teeb ponnistusi leidmaks tasuvamat tööd ja on seda teinud aastaid, kuid võlgniku pingutuste tulemusena suurenenud sissetuleku kasv ei ole olnud piisav, et võlgnik suudaks täita enda kohustusi. Ka ei saa jätta märkimata, et vähemalt WWWW OÜ puhul tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu võlgniku tahtlikust tegevusest. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgnik paralleelselt enda sissetulekute suurendamise pingutustega suurendanud ka endal lasuvaid kohustusi.
  5. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mille väärtuseks on usaldusisik 13.12.2023 Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangule tuginedes hinnanud 64 000 eurot. 13.01.2025 seletuses on võlgnik leidnud, et kinnistu müümisel eksperthinnangus märgitud hinnaga on ebatõenäoline, 06.03.2025 kohtuistungil leidis võlgnik, et ilmselt läheks kinnistu müügiks 30 000 euroga.
  6. Võlgniku selgitusel on kinnistu tema venna pere kasutuses ning võlgnik on läbivalt avaldanud, et soovib kinnisvara säilitada, mh selleks, kui peab keerulistest peresuhetest tulenevalt oma praegusest elukohast lahkuma. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara eeldatavat väärtust, kuid selle võõrandamisest laekuvad vahendid vähendaksid võlgniku võlakoormust. Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsisissetulekuid ja kinnisasja müümisest laekuvate võimalike vahendite suurust, ei tagaks kinnisvara realiseerimine, et võlgnik on seejärel võimeline täitmata jäänud kohustuse pinnalt koostatud võlgade ümberkujundamiskava täitma kuna võlgniku sissetuleku osa, mida võlgnik saab peale enda püsikulude katmist kasutada võlausaldajatele osamaksete tegemiseks, on marginaalne, nagu kohus on eelpool välja toonud.
  7. Arvestades ülalpool välja toodud asjaolusid, ei ole kohtul kahtlust, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi arvestades võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu 2016 aastast, samale seisukohale on asunud oma aruandes ka usaldusisik. Seega ei ole täidetud

§ 19

lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu ja välistatud on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. 20. Maksejõuetusavalduse kohaselt õpib võlgnik XXXXXXXXXXX ärikorraldust. Ärakuulamisel avaldas võlgnik plaani hakata pakkuma lapsehoiuteenust, mille tarvis on tal vaja läbida koolitus ja siis saabki raha võtta. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu.. Kohtu hinnangul on võlgniku lähenemine enda sissetulekute suurendamise võimalikkuse väljavaadetele lihtsustatud ja ebarealistlik. 13

(18)
  1. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise tulemusena esitab usaldusisik kohtule võlgade ümberkujundamise kava, mille alusel peab võlgnik kavas ettenähtud makseid tegema alates kohtu määratud tähtpäevast ning maksed tuleb teha kavas kindlaks määratud summades ettenähtud tähtaegadel. Igakuise osamakse suuruse määramisel võetakse aluseks võlgniku sissetulekud ja igakuised püsikulud. Võlgade ümberkujundamiskava osamakse suuruse määramisel lähtutakse sellest, et see peab olema võlgnikule jõukohane tasuda pikema aja (s.o aastate) jooksul. Seega saab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise lähtuda vaid võlgniku reaalsetest sissetulekutest või realistlikest sissetulekute suurendamise võimalustest. Kohus on ülalpool analüüsinud võlgniku reaalsete sissetulekute ja igakuiste püsikohustuste omavahelist suhet ning jõudnud järeldusele, et hetke sissetulekust saab võlgnik teha võlausaldajatele osamakseid marginaalses summas.
  2. Kohus ei saa pidada hetkel realistlikuks sissetulekute suurendamise väljavaateks võlgniku ideed, mille realiseerumine eeldab teadmata ajal algava ja teadmata kestusega koolituse läbimist. Eriti, kui teada ei ole, kas võlgnik läbib edukalt koolitusel osalemiseks vajaliku konkursi (on tavapärane tasuta pakutavate koolituste puhul) või kas koolitusel osalemine toob võlgnikule kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi.
  3. Võlgnik on ka läbivalt rõhutanud, et tema lapsel on tervislikud erivajadused, millest tulenevalt on vaja lapsega käia palju XXXXXXXXXX mis on muutnud võlgnikul töökoha leidmise keeruliseks – võlgniku hinnangul tingivad lapse erivajadused, et ta saab töötada kas osaliselt või täielikult kodukontoris töötamist võimaldaval ametikohal. Võlgniku väited seoses tugisüsteemi olemasoluga on olnud vastuolulised: ühest küljest kinnitab võlgnik, et tugivõrgustik on olemas (13.01.2025 seletus ja 06.03.2025 ärakuulamine), teisest küljest aga on usaldusisikule avaldanud (10.01.2025 aruanne), et temapoolsest suguvõsast ei ela kedagi läheduses ning varasemalt tugivõrgustikuks olnud vanaema (mehe poolt suguvõsast) enam ei suhtle ning abi osas tugineb suuresti vanimale lapsele, kes aga võlgniku poolt avaldatu põhjal samuti õpib. Eeltoodust tulenevalt on kohtu jaoks küsitav võlgniku võimekus pakkuda teenust, mis eeldab igapäevast kohalolu.
  4. Võlgnik on avaldanud kahtlusi seoses Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõuete õiguspärasusega ning sellega seoses tõstatanud kahtlusi usaldusisiku usaldusväärsuse osas.
  5. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-XXXXXXXX on rahuldatud võlgniku hagi Fresh Finance OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2022/
  6. Kohus on lahendis tuvastanud põhinõude suuruse (12 278,07 eurot) ning leidnud, et kostjal tuleb määrata tagasimaksed uuesti. Seega on kohus andnud hinnangu Fresh Finance OÜ nõudele ja selle õiguspärasusele. Võlausaldaja nõude olemasolu ei sea kahtluse alla asjaolud, et võlgniku väitel ei ole võlausaldaja temaga aasta jooksul peale otsust ühendust võtnud või võlgniku järelepärimistele vastanud.
  7. 13.12.2024 määruse alusel on usaldusisik kogunud kokku võlgniku varalist seisundit kajastavad andmed, sh võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Usaldusisik on esitanud kohtule võlausaldajate nõudeavaldused, sh Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõudeavalduse ja juhtinud tähelepanu sellel et Renovum OÜ nõude suurus vajab edasises menetluses täpsustamist.
  8. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel võlgnikule usaldusisiku määramise ja tema poolt aruande esitamise eesmärk on saada ülevaade võlgniku varalisest olukorrast, et kohus saaks menetlusosalistega arutada ja otsustada, kas ja milline menetlus oleks võlgniku huvides. Praeguses menetluse etapis (maksejõuetusavalduse läbi vaatamine) ei hinnata nõudeid sisuliselt. Seda, kas üldse ja millises ulatuses on võlausaldajate nõudeavaldused põhjendatud ning kas neid tuleb tunnustada hinnatakse pärast seda, kui kohus on otsustanud maksejõuetusavalduse rahuldada ja alustab ühe

§ 18lg 2 p 1-3 toodud menetlustest.

Võlgade ümberkujundamise menetluses näiteks usaldusisik

§ 20lg 3 kohaselt hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust 14

(18)ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.
  1. Kohtu hinnangul on usaldusisik oma töös olnud põhjalik ning puudub alust arvata, et ta oleks eelistanud võlausaldaja huvisid võlgniku huvidele.
  2. Kohtule jäävad arusaamatuks võlgniku etteheited justkui oleks usaldusisik kohustuste tabelist hiljem hüpoteegi kohustused välja jätnud. Usaldusisiku aruande punktis 5.1 toodud tabelites on võlausaldajate arv sama. Kohtu hinnangul saavad võlgniku etteheited olla seotud usaldusisiku aruande p 6.5 toodud võimaliku perspektiivse võlgade ümberkujundamise kava puudutava tabeliga. Kohus selgitab, et usaldusisik on tabeli koostamisel ja nõuete väljajätmisel (nn hüpoteegiga tagatud nõuded) või teistest erinevalt kohtlemisel (WWWW OÜ ja Baltasar Liising OÜ nõuded) lähtunud

3 ptk

  1. jaos sätestatust ja on aruandes selgitanud, et pandiga tagatud nõuete kõrvale jätmine tuleneb usaldusisiku praktilistest kogemustest ning samuti tuleneb praktilistest usaldusisiku kogemustest teadmine, et reeglina sõiduki omanik võõrandab sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt rahuldamata ja õigusvastaselt tekitatud kahju nõude teiste võlausaldajate nõuetest erinevalt kohtlemine tuleb seadusest (aruande 6.5).
  2. Usaldusisiku aruande p 6.5 toodud tabel ise on aga näitlik ja koostatud vastavalt usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskavade koostamise praktika käigus teada olevatele asjaoludele tuginedes (nt kui pikaks ajaks võiks olla kava koostatud, kui suures ulatuses põhiosa nõuete vähendamisega võivad võlausaldajad eelduslikult nõus olla, jne). Koostatud kava eesmärk on muuhulgas näitlikustada ka võlgnikule, et võlgniku võlgade ümberkujundamine ei ole, arvestades võlgniku sissetulekuid ja soovi endale kuuluv kinnisvara säilitada, võimalik. Usaldusisiku poolt esitatud aruandest nähtuvalt võiks võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine olla perspektiivne, kui erikokkulepped sõlmitakse Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜga ja Baltasar Liising OÜ nõue on võimalik rahuldada liisingueseme müügist laekuva arvelt ning kava oleks 72 kuu pikkune. Sellistel tingimustel ja kui tasutakse kõik põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Kui põhiosade nõudeid vähendada ja tasuda need 75% ulatuses, siis oleks igakuine makse 477,11 eurot, sealjuures tuleb WWWW OÜ nõue seadusest tulenevalt tasuda endiselt 100% ulatuses. Mõlemal juhul tuleks võlgnikul tasuda lisaks kavast tulenevale osamaksele igakuiselt kavaväliseid osamakseid Fresh Finance OÜle ja Renovum OÜ-le. Haldur on samas rõhutanud, et tegemist on hüpoteetiliste arvutustega.
  3. Kohtu hinnangul on ainetu võlgniku etteheide usaldusisikule seoses võlgniku töökohavahetuste osas märgituga, et võlgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti. Arvestades, et võlgnikul on alates 2022 jaanuarist kuni maksejõuetusavalduse esitamiseni neli tööandjat, saab jõuda järeldusele, et võlgnik on nimetatud perioodil korduvalt vahetanud töökohti. Tegemist ei ole võlgnikku halvustava hinnanguga, vaid varasemalt esile toodud faktilistel asjaoludel tugineva järeldusega.
  4. On üldteada, et lapsevanem, kes peab sagedasti viibima lapsega haiguslehel on tööandja jaoks vähem atraktiivne kui töötaja, kellel kas pole lapsi või kelle lastel ei ole terviseprobleeme. Seega on usaldusisik andnud hinnangu võlgniku isikust tulenevate asjaolude pinnalt võlgniku konkurentsivõimele võrrelduna võimalike tööturul leiduvate konkurentidega, kelle puhul analoogseid asjaolusid ei esine.
  5. Kohtu hinnangul ei väära võlgniku antud selgitused ja vastuväited, mida kohus on ka ülal käsitlenud, järeldust, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on aga võimalik vaid siis, kui võlgnik ei ole veel püsivalt maksejõuetu.
  6. Kohtu õigused maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva menetlusliigi valikul sätestab

§ 18lg 2.

Samas peab kohus menetlusliigi valikul arvestama seaduses ettenähtud ulatuses ka võlgniku arvamusega. Kohus ei saa otsustada

§ 18

lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti välja kuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel (

§ 18lg 3). 15

(18)35. Võlgnik on läbivalt kohtult taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, muud menetluse liigid on võlgnik välistanud. Kuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eeldused ei ole täidetud ja võlgnik ei ole nõus muude menetluste algatamisega, tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta rahuldamata. 36.

§ 55

lg 1 p 2 ütleb, et maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmisel kohus vabastab usaldusisiku. Kohus vabastab F.C X.B usaldusisiku kohustusest. Usaldusisiku tasutaotluse lahendamine 37.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt ning kohus määrab usaldusisikule tasu

§ 18

lg 2 nimetatud otsuse tegemisel (

§ 54lg 2). 38. Pankr

S § 23 ütleb, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (hetkel 177,20 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. 39. 10.01.2025 kohtule esitatud usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisik

§ 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmisele kulutanud 14 tundi, teostades järgmised toimingud: tutvus maksejõuetusavalduse ja lisadega – 30 min; koostas võlgnikule päringuid, sh korduvpäringud, selgitas talle menetlusega seotud asjaolusid, edastas talle vara- ja võlanimekirja – 1 tund; koostas ja edastas päringud registritesse jm asutustele – 30 min; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, sh lepinguid – 2 tundi; tutvus otse registrites võlgnikuga seotud andmetega – 30 min; tutvus ja analüüsis andmed võlgniku 3 aasta sissetulekute kohta- 30 min; tutvus ja analüüsis võlgniku 3 aasta pangakontode väljavõtted – 30 min; tutvus ja analüüsis võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid- 1,5 tundi; analüüsis andmeid kogumis, ja koostas võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja –7 tundi. 40. X.B suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). Kuna käesolevas asjas leiab usaldusisik, et X.B võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole võimalik ja käesoleva aruande esitamise ajaks ei ole X.B esitanud taotlust menetlusliigi muutmiseks ning tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis taotleb usaldusisik PankrS § 23 lõigete 4 ja 41 ning TsMS § 183 lg 2 alusel selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Lähtuvalt eeltoodust palub usaldusisik kohtu poolt

§ 18

lg 2 punktides 4 või 5 sätestatud lahendi tegemisel kinnitada usaldusisiku tasu summas 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot), millest 886,00 eurot ja lisanduv käibemaks 194,92 eurot (kokku 1080,92 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning 934,00 eurot ja lisanduv käibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48 eurot) mõista välja võlgnikult. Usaldusisiku tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, konto nr. EE311010902001686003 SEB Pank AS-is. 16

(18)
  1. Võlgnik 13.01.2025 seletuses märgib, et tema jaoks on usaldusisiku tasu ebamõistlikult kõrge ning sellist teadmist tal ei olnud, kui kohtule usaldusisiku kinnitas.
  2. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. 10.01.2025 aruande koostamine on olnud keskmisest keerukam ning koostatud aruande maht ületab keskmise analoogse aruande mahtu. Usaldusisiku aruanne on põhjalik, sellest nähtub, et usaldusisiku on küsinud võlgnikult täiendavat informatsiooni, analüüsinud nii võlgnikult saadud informatsiooni kui võlausaldajate nõudeavaldusi. Ka on usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivikuse hindamise huvides koostanud kaks teoreetilistel arvutustel põhinevat võimalikku võlgade ümberkujundamise kava. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu (130 eurot/tunnis) on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära (177,20 eurot/tunnis). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). 43.

§ 4

lg 1 ütleb, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

ei reguleeri menetluskulude kandja kindlaks määramist olukorras, kus kohus jätab maksejõuetusavalduse rahuldamata. Seega tuleb menetluskulude kandja määrata TsMS hagita menetlust reguleerivate sätete alusel.

  1. TsMS § 172 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (TsMS § 172 lg 2). Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
  2. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest ja taotleb, et riigi vahenditest hüvitataks tasu ühe kuutasu alammäära ulatuses. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 5 välistab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
  3. Kohus on ülalpool tuvastanud, et võlgniku ülalpidamisel on XXXXXX last (XXXXXXXXXa). Tema sissetulek koosneb peretoetustest kogusummas 710 eurot ja töötuskindlustuse hüvitisest, mis hetkel on 60% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Seega ei ole maksejõuetusavalduse menetluskulusid võimalik täies ulatuses katta võlgniku 17

(18)sissetulekust. Samuti ei ole kohus määranud summat, mis tuleks maksejõuetusavalduse menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasuda.
  1. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. Kohus annab X.B-le riigipoolset menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks TsMS § 183 lg 2 sätestatud maksimaalses määras ehk ühe kuutasu alammäära 886,00 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.
  2. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt. Võlgniku avalduse menetlemisel on tekkinud usaldusisiku tööga seotud kulud. Maksejõuetusmenetluse läbiviimine ei ole võlgnikule tasuta menetlus ning kohus on võlgniku majanduslikku olukorda arvestades andnud talle menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses määras. Usaldusisiku tasu, mis ületab võlgnikule antud menetlusabi tuleb võlgnikult välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu usaldusisik F.C tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik Märkus: Pärnu Maakohtu
  3. märtsi 2025 määrus jõustus 13.04.2026 Riigikohtu määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2025 määruse resolutsioon:
  4. Pärnu Maakohtu
  5. märtsi 2025 määrus jätta muutmata.
  6. X.B määruskaebus jätta rahuldamata.
  7. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X.B kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Riigikohtu 13.04.2026 määruse resolutsioon:
  8. Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
  9. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
  10. Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
  11. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695). 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.