Obsah (8)

§ 113§ 1§ 416§ 406§ 4034§ 4062§ 403§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-21415 Tsiviilasi Aktiva

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1378 eurot.

1. Jätta hagi rahuldamata intressi 109 euro 7 sendi, viivise 69 euro 49 sendi, lepingutasu 15 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro, s.o kokku 243 euro 56 sendi osas.
2. Jätta menetluskulud 84% ulatuses H.G kanda ja 16% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3. Mõista H.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 462 eurot.
4. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb H.G-l Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
4. detsembril 2025 hagiavalduse H.G (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1378 eurot, intressi 130 eurot 51 senti, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 209 eurot 60 senti ja viivise alates
5. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja
6. augustil 2024 järelmaksulepingu nr L89017322530, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga ja kohustus kauba eest tasuma 48 kuu jooksul osamaksetena. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1378 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, st hageja ei ole teinud mitte ühtegi makset.
7. detsembril 2024 saatis krediidiandja kostjale hoiatuse lepingu lõpetamise kohta ning ütles lepingu üles
8. detsembril
9. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale
10. detsembril
11. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus krediidiandja ennekõike laenutaotlusel esitatud andmetest ja maksehäireregistri väljavõttest. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja võttis arvesse kostja sissetulekut 900 eurot kuus ning kohustusi 0 eurot kuus. Lepinguga lisandus kostjale rahaline kohustus summas 47 eurot 72 senti. Kostjale jäi kätte ca 95% tema sissetulekust, seega oli kostja krediidivõimeline. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Krediidiandjal ei olnud kohustust küsida kostjalt konto väljavõtteid. Krediidiandjal oli olemas piisav teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane.
12. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse
13. detsembril
14. a määrusega. Kostja edastas kohtule
15. jaanuaril 2026 e-posti aadressilt xxx teate, milles kinnitab kirja kätte saamist, kuid ei saa dokumente avada. Kohus edastas dokumendid kostjale
16. jaanuaril 2026 PDF-dokumendina. Ühtlasi hoiatas kohus, et loeb dokumendid TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Eeltoodust tulenevalt loeti dokumendid kätte toimetatuks
17. jaanuaril 2026 ning hagile vastamise tähtaeg oli
18. jaanuar
19. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
21. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (kostja ei ole teinud nõude katteks mitte ühtegi makset) (

§ 416lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 27.

detsembril 2024 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta. 5. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.1. Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 31,13%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,65%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu. 5.2. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette

§ 4034

ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on selgitanud, et krediidiandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu. Krediidiandja on esitanud päringu maksehäireregistrisse, samuti on lähtunud kostja poolt laenu taotlusel edastatud infost. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot, lähtudes kostja enda avaldatud andmetest. Hageja on teinud päringu ka maksehäireregistrisse, mille kohaselt krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034 lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohus leiab, et kuivõrd krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja kohustuste tegelikku suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidiandjal on kohustus teostada laenuvõtja krediidivõimelisuse kontroll ka siis, kui tegemist on väikese laenusummaga, sh tasumisele kuuluva osamakse suurus on väike. Kohtu hinnangul ei saa igal juhul pidada eluliselt usutavaks, et kostja igakuised kohustused olid 0 eurot.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt nõude ümberarvestust nõuda, kuivõrd kostja ei ole teinud kohustuse katteks ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt on leping kehtivalt üles öeldud. Kostja on soetanud järelmaksuga kauba maksumusega 1378 eurot. Kostja ei ole sõlmitud järelmaksulepingu katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1378 eurot. Intressi tulnuks lepingu korrektsel täitmisel maksta alates lepingu sõlmimisest
2. augustil 2024 kuni ülesütlemiseni
3. detsembril
4. Seadusjärgne intressimäär oli perioodil
5. august 2024 –
6. detsember 2024 4,25% aastas, seega mõistab kohus kostjalt välja intressivõlgnevuse summas 21 eurot 44 senti. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude lepingutasu 15 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 7.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja on jäänud täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (s.o alates 1. osamaksest). Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingute ülesütlemine ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ning hageja viivise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o

§ 113lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1378 eurot alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 28. detsember 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 9. detsembril 2025

§ 113

lg 1 teises lauses märgitud määras ehk summas 140 eurot 11 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 1378 eurot alates 10. detsembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 8. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 84% ulatuses, siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. 9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 688 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 350 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 tundi hinnaga 169 eurot tund, käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (350 eurot). Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (2 x 100, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 550 eurot (350 + 200, käibemaksuta). Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (84%), tuleb menetluskulud jätta 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 462 eurot (550*84%) Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga

2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik