Obsah (9)

§ 113§ 403§ 197§ 402§ 4034§ 4044§ 101§ 127§ 200

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-23-9557 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 16. september 2025, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Coop Finants AS

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud 1

1. Jätta menetluskulud Xi kanda.
2. Välja mõista Xilt OÜ Coop Finants AS kasuks menetluskulud 700 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE
3. Hagiavalduse kohaselt 01.04.2022 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr L404135 laenusummaga 8000 eurot, tagasimakse tähtajaga 10.04.
4. Kostja on nõude aluseks oleva laenulepingu digitaalselt allkirjastanud 01.04.2022 kell 13:46 ning hageja on krediidi väljamakse teostanud 01.04.2022 kostja poolt avaldatud arvelduskontole. Krediidi kulukuse määraks kujunes 16,34% aastas. Hageja andis kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 29.08.2022 lepingu erakorraliselt üles. Hageja ei ole tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas pangakontoris hagejale laenutaotluse, milles soovis laenu 8000 eurot. Oma tööandjaks märkis kostja XXX, igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 0 eurot. Hageja siseeeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi otsustusmootor) kasutades.
5. Päringud tehti ka rahvastikuregistrisse, krediidiinfo andmebaasi, taust.ee andmebaasi, Maksu- ja Tolliameti süsteemi. Riigikohtus otsusest 2-14-21710 p 29.3 selgituste järgi, kui tarbija on esitanud valeandmeid, võib olla välistatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju hüvitamine (ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-20-106661, p 24). Kostja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

§ 403

4 lg 8 eesmärk hüvitada tarbijale krediidist tekkinud negatiivsed tagajärjed, näiteks makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustus, leppetrahvi nõuded ning sissenõudmisel tekkivad sissenõudmiskulud. Kostja ei ole kordagi sisustanud, milles temale tekkinud kahju seisneb ega tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei ole tasunud lepingutasu, ega teostanud ühtegi makset. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 8000 eurot ja viivise põhinõudelt

§ 113lõikes 1 nimetatud määras alates 05.07.2023.

II KOSTJA VASTUS 3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on andnud laenu täiesti vastutustundetult ja on enne krediidi andmist 01.04.2022 jätnud hindamata tarbijast krediididsaaja krediidivõimelisuse ja pole järginud

§ 403⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidi saamise ajal oli kostja ainukeseks sissetulekuks tema töötasu kuni 800.- eurot kuus ja samas oli tema nimel võetud laenukohustusi teistest krediidiasutustest, mille osamakseid tuli tasuda igakuiselt kokku summas 526.29 eurot. Nimetatud osamaksetele lisandus hageja osamakse 192.10 eurot. Peale osamaksete tasumist jääb üle vaid 81.61 eurot. Lisaks laenu osamaksetele tuleb tasuda veel eluasemega seotud kulusid. Hageja vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumise tulemusel on laenusaajal tekkinud kahju. Laenusaaja on õigustatud

§ 197

lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude kostja krediiditagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 8000 eurot tasumist ja viiviseid, siis on kostjal tekkinud kahju vähemalt 8000 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja talle tekkinud kahju tasaarvestada krediidiandja nõudega kattuvas ulatuses. Sellega on hageja nõue laenusaaja, käesoleval juhul kostja vastu lõppenud. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus ts nr 2-19-5865 p.

1. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Poolte vaheline leping on tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Pooled selle üle ka ei vaidle. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja lepingu sõlmis ja raha 8000 eurot sai ning hageja on lepingu üles öelnud. Kostja vastuväiteks on see, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei olnud laenu võtmise ajal võimeline laenumakseid tasuma. Hageja vaidleb selle vastu, leides, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5. Kohus kontrollib, kas laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034lg 1).

Hageja esitatud selgitustest ja tõendite järgi, on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest ning maksehäireregistrist. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Kohus leiab, et piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (TlnRnK 8.11.2021 otsus asjas 220-106661 p 55 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud ei ole. Kohtu hinnangul ei tõenda väidetavalt avalike andmebaaside ning maksehäireregistri kontrollimine vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Asjaolu, et hageja sise eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades, olukorda ei muuda. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et hageja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.
2. Hageja ei ole tõendanud, et ta järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja esitatud andmeid kontrollida. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4044

lg-s 6 sätestatud kohustust.

§ 4034

lg 7 alusel ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen 8000 eurot. 8. Kostja väitel on talle hageja vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumisega tekitatud kahju. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole välja toonud milles väidetav kahju seisneb, ega kahju tõendanud. Pelgalt paljasõnaline väide, et poolele on kahju tekkinud, seda ei näita ja kahjuhüvitise nõuet sellest ei teki. Kostja ei ole selgitanud, milles väidetav kahju 8000 eurot seisneb ja millest koosneb. Asjakohane on ka hageja viide kohtupraktikale, mille kohaselt, kui tarbija on esitanud valeandmeid, võib olla

§ 101

lg 3 alusel välistatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju hüvitamine (Riigikohtus otsus 2-14-21710 p 29.3, Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-20-106661 p 24). Sobimatu on kostja viide Riigikohtu 27.11.2002 otsusele 3-2-1-137-12 p. 25, kuna sealt ei leia kinnitust 3 kostja väitele, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Viidatud lahendis puudub p 25 ning lahend käsitleb vaidlust pankrotimenetluse lõpetamise ja juriidilise isiku registrist kustutamise üle. 9. Õige Riigikohtu lahendi nr on 3-2-1-136-12 p 25, kus on muuhulgas öeldud, et kooskõlas kohustuse eesmärgiga (

§ 127

lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-19-5865 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas 2-19-5865 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) tagas käendaja (kolmanda isiku) kinnistu laenusaaja kohustuse täitmist, mille tõttu tekkis kolmandale isikule kahju. Kahjuks oli võlgnevus, intress, viivis, haldustasu ja kohtutäituri tasu. Käesolevas asjas sellist olukorda ei ole ja hageja pole mingilgi viisil välja toonud millised negatiivsed tagajärjed on talle tekkinud hageja rikkumise tõttu. 10. Kostja tasaarvelduse osas märgib kohus, et

§ 200

lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või on lõppenud). Hageja on vaielnud vastu kostja tasaarvestusele, leides, et tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega tema vastu. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu ja tasaarvestus ei ole võimalik. Hageja väited kahju osas on paljasõnalised ja sisutud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis põhinõude summalt (8000 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus hagi rahuldab, on ka viivise nõue põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus viivise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (8000 eurot) alates 05.07.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. IV MENETLUSKULUD 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 700 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4