← Eesti

1-20-6052/57

Obsah (13)§ 113§ 419§ 424§ 418§ 64§ 68§ 73§ 78§ 51§ 83§ 16§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-20-6052 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg Tartu Maakohus Tartu kohtumaja 16. aprill 2021. a Kriminaalasja number 1-20-6052 (20278000764 ja 20760000095) Kohtu

§ 113

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi, D.R Varblase süüdistuses

§ 419

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav THEO D.R Isikukood 36704042718, elukoht: XXX, viibimiskoht: XXX), XXX kodanik, emakeel: XXX, XXX, töökoht: XXX. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 30.09.2016.a otsusega tunnistatud süüdi

§ 424

järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: vahistamine (kinni peetud 12.05.

  1. a). Kaitsja Süüdistatav Advokaat Heiki Kuningas D.R Isikukood XXX, elukoht: XX, XXX kodanik, emakeel: XXX, XXX, töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe
  2. november ja
  3. detsember
  4. a ning
  5. jaanuar ja Kohtuistungi toimumise aeg
  6. märts
  7. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Theo D.R

§ 113lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Theo D.R

§ 418

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Theo Varblasele liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Theo Varblase eelvangistuses viibitud aeg alates 12.05.

  1. a ja lugeda Theo Varblase karistuse kandmise ajaks tema kinnipidamise aeg, s.o 12.05.
  2. a. Theo Varblase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Theo Varblase suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15.05.
  3. a määrusega kohaldatud lisapiirangud (lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine) tühistada täies ulatuses kohtuotsuse kuulutamisest alates. Süüdi tunnistada D.R

§ 419

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.R Varblase eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.05.2020. a, s.o 3 (kolm) päeva. D.R Varblase ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et D.R Varblasele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.R ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.04.2021. a.

§ 51

alusel võtta D.R Varblaselt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 3 (kolmeks) aastaks. 2 Kannatanu K. K. poolt esitatud tsiviilhagi summas 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot 76 senti jätta rahuldamata seoses kostja poolt kahju hüvitamisega. KrMS § 180 lg 1 alusel Theo Varblaselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, ekspertiisikulu 1659 (üks tuhat kuussada viiskümmend üheksa) eurot, tunnistajale hüvitatud kulu 36 (kolmkümmend kuus) eurot 14 senti ja riigi õigusabi kulu 318 (kolmsada kaheksateist) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 3473 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend kolm) eurot 14 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

  1. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6052, menetluskulud, Theo D.R“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel D.R Varblaselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot, tunnistajale hüvitatud kulu 36 (kaksteist) eurot 13 senti ja riigi õigusabi kulu 2892 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 90 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 4930 (neli tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot 03 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6052, menetluskulud, D.R“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 83lg 2 ja § 421 alusel konfiskeerida D.R Varblasele kuuluv kaheraudne jahipüss XXX koos kanderihmaga (pakend nr 5). Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 CD-R plaat ja 3 DVD-R plaati heli- ja videosalvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada järgmised kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed: - 3 konteinerifragmenti ja 3 terashaavlit (pakend nr JKL1); - 3 padrunikesta (kaliiber 12) (pakendid nr 5.2, TV3, TV4 ); 3 - tupega nuga (pakend nr 1), 0,5 l plastikpudel (pakend nr 7), mattklaasiga viinapudel (pakend nr 9), 2 puidust liistu (pakendid nr 10, 11) ja kirju pits (pakend nr 12); J. K. kätelt võetud proovid ning tema seljas, jalas ja juures olnud esemed (pakendid nr JK1, JK2, JK3, JK4, JK6, JK7, JK8, JK9, JK10, JK11); Theo Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr TV1, TV2); D.R Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr RV1, RV2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 7. mail 2021. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Theo Varblasele on esitatud süüdistus

§ 113lg 1 järgi selles, et tema pani tahtlikult toime J.

K. tapmise, mis seisnes selles, et XXX. a ajavahemikus kella 12.00-18.09 XXX külas XXX kinnistul Theo D.R tulistas D.R Varblasele kuuluvast kaheraudsest sileraudsest püssist XXX nr XXX kaliiber 12 ühe lasu J. K. ülakeha piirkonda, põhjustades J. K. surma sündmuskohal. J. K. surma põhjuseks oli rindkere lasuvigastus tulirelvalasust haavlitega vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara ja mao purustusega, mille tüsistusena tekkisid kahepoolne õhk-verirind, õhkemboolia ja äge verepaotus peamiselt sisemisest verejooksust. J. K. surnukehal avastati kohtuarstlikul lahangul ja kohturadioloogilisel uuringul järgmised vigastused: sisenemishaav rindkerel vasakul pool rangluu keskjoonel VI roide kõrgusel, rindkereseina defekt vasakul rangluukeskjoonel VI roide ning rindkereseina lihaste purustustega; lisaks vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaenlajoonel ning VII ja VIII roide kõhrelise osa murd rangluujoonel, VII roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, VIII roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, IX roide murd lülisamba kõrvaljoonel, X roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, XI roide murd abaluujoonel, lülisamba IX-XII rinnalüli ja vasaku kopsu vigastused, aordi rebendid verevalumiga aorti ümbritsevates kudedes, põrna, maksa, suure rasviku kõhunäärme, mao, vasaku kopsu ning vasaku neeruvärati purustused, verevalumid kõhukelmetaguses ruumis vasakul, seljalihastes ja vasakus kopsus. 4 Lisaks on Theo Varblasele esitatud süüdistus

§ 418lg 1 järgi selles, et tema XXX.

a ajavahemikus kella 12.00-18.09 XXX külas XXX kinnistul käitles ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, mis seisnes selles, et omamata relvaluba, võttis enda valdusesse D.R Varblasele kuuluva tulirelva kaheraudse sileraudse püssi XXX nr XXX kaliiber 12 koos laskemoonaga vähemalt kahe 12 kaliibriga padruniga. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega rikkus Theo D.R relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, ning RelvS § 34 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud RelvS § 35 lg-s 2 sätestatud dokumendid; kelle suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 36 lg-s 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. Theo D.R oli aga isikuks, kelle suhtes esinesid relvaloa andmist välistavad asjaolud RelvS § 36 lg 1 p 6 alusel ja kelle relvaluba oli kehtetuks tunnistatud. D.R Varblasele on esitatud süüdistus

§ 419lg 1 järgi selles, et tema hoidis ja kandis ning toimetas edasi XXX.

a kuni kella 18.09 XXX kinnistul temale väljastatud relvaloa alusel kuuluvat tulirelva kaheraudset sileraudset püssi XXX nr XXX kaliiber 12 ja selle relva juurde kuuluvat laskemoona tingimustes, mis ei vastanud RelvS-is sätestatud nõuetele. RelvS § 45 lg 2 kohaselt tuleb tulirelva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. RelvS § 45 lg 3 kohaselt võib tulirelva hoida üksnes tühjaks laetuna. RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub tema elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. RelvS § 46 lg 6 kohaselt hoitakse padruneid, püssirohtu ja sütikuid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. RelvS § 46 lg 8 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav. RelvS § 50 lg 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kasutamise või sattumise teise isiku valdusesse, samuti juhusliku kahju tekitamise. RelvS § 55 lg 2 kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamisel peab edasitoimetatav relv olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu. D.R hoidis, kandis ning toimetas edasi temale kuuluvat tulirelva lohakalt, võimaldas joobes olekus Theo Varblasel saada ligipääsu tulirelvale ja relva juurde kuuluvale laskemoonale – vähemalt kahele padrunile. Oma käitumisega rikkus D.R RelvS § 45 lg 2, 3, § 46 lg 1, 6, 8, § 50 lg 2, § 55 lg 2 sätteid, mille tulemusena pani Theo D.R vahetult peale tulirelva ja laskemoona enda valdusesse saamist toime

§ 418lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Theo Varblase süü

§ 113

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning D.R Varblase süü

§ 419lg 1 järgi toimepandud kuritegudes on tõendatud.

Esmalt analüüsib kohus Theo Varblasele esitatud süüdistust

§ 113

lg 1 järgi, seejärel süüdistust

§ 418

lg 1 järgi ning pärast seda D.R Varblasele esitatud süüdistust

§ 419lg 1 järgi.

5 Theo Varblase süüdistus

§ 113lg 1 järgi 2.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Theo D.R, D.R ja J. K. viibisid ühiselt XXX. a XXX kinnistul, XXX. XXX kinnistu kuulub teiste hulgas ka D.R Varblase ja Theo Varblase XXX T. V. (kinnistusraamatu väljatrükk – I kd, tl 154-155). Kogutud tõenditest järeldub, et D.R , Theo D.R ja J. K. saabusid XXX kinnistule erinevatel aegadel. D.R läks XXX kinnistule juba XXX. a (eesmärgiga teha XXX kinnistul töid ja hanede heidutamist), Theo D.R XXX. a ja J. K. alles XXX. a pärastlõunal või õhtu poolikul (kogutud tõendid on vastuolulised selles, millal täpsemalt J. K. XXX kinnistule saabus). Theo D.R ja D.R on XXX. J. K. oli nende XX. J. K. saabus XXX tallu XXX. a talle kuuluva sõidukiga XXX (I kd, tl 157). Kaasa oli J.K. võtnud alkoholi ja toidukaupa (poes käis XXX. a kell 11.00), samuti suuremas koguses sularaha ja valuutat (I kd, tl 200-202). D.R oli XXX. a päevasel ajal asjatoimetusi tegemas mujal ja saabus XXX kinnistule talle kuuluva sõidukiga XXX (I kd, tl 156). Theo Varblase ja D.R Varblase ütlused ei ole kooskõlas selles, kas D.R jõudis XXX kinnistule enne või pärast seda, kui J. K. oli XXX kinnistule saabunud. Theo Varblase ütluste kohaselt olid nemad D.R Varblasega XXX kinnistul, kui saabus J. K. (tarvitanud ka selleks ajaks alkoholi – viina). D.R Varblase ütluste järgi saabus tema XXX kinnistule siis, kui J. K. oli juba kohal. Olenemata sellest, et tõendid ei ole D.R Varblase ja J. K. saabumise aja osas kooskõlas, ei ole vaidlust selles, et mingil ajal istusid ning tarvitasid ühiselt alkoholi kõik 3 XXX kinnistul viibinud inimest – J. K., Theo D.R, D.R. Nii Theo Varblase ja D.R Varblase ütlustest, aga ka sündmuskoha vaatluse protokollist (I kd, tl 123-142), asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 150153) ning ütluste ja olustikuga seostamise protokollist (II kd, tl 53-56) järeldub, et istumiseks kasutati J. K. bussi (mingil ajahetkel väidetavalt istunud seal Theo D.R ja J. K. kõrvuti) ja ühte tooli (mille D.R Varblase ütluste kohaselt tõi tema majast seest), metallist astmelauda kasutati lauana, kus peal olid erinevad esemed (sh Jaffa sildiga pudel, toiduained ja viinapudel). D.R Varblase ja Theo Varblase ütlused ei ole kooskõlas ka järgnevate sündmuste osas. Nimelt tuleneb D.R Varblase ütlustest, et tema istus koos J. K. ja Theo Varblasega lühikest aega (umbes 20 minutit) ning läks siis majja puhkama. Theo Varblase ütlustest ei järeldu, et D.R oleks vahepeal majja puhkama või magama läinud. Küll järeldub Theo Varblase ütlustest, et vahepeal liikusid D.R ja J. K. XXX kinnistul ringi, pidades ehitusplaane vms. Olenemata taaskord vastuolulistest ütlustest ei ole vaidlust selles, et mingil ajahetkel tuli Theo Varblasele mõte hakata tegelema hanede peibutusjahiga, kasutades selleks D.R Varblasele kuuluvat relva XXX nr XXX . Muidu vastuolulistes tõendites on kokkulangev ka asjaolu, et sellel ajal ei viibinud juures D.R Varblast (seda kinnitavad nii Theo Varblase, kui ka D.R Varblase ütlused). Theo Varblase ütluste kohaselt võttis ta relva majas asuvast toast (paremat kätt) ja 2 padrunit maja sees paremat kätt asuva laua alt pooliku karbi seest. Relv oli lahtises asendis. J. K. ja D.R relva võtmist ei näinud, nad jalutasid sel ajal kinnistul ringi. Relva võtmise asjaolude usaldusväärsuse kontrollimiseks on avaldatud osaliselt kohtueelses menetluses Theo Varblase esimesel ülekuulamisel (14.05.

  1. a) antud ütlused (milles Theo D.R selgitas, et D.R tegi tulirelvast lasu ja sellest jäi relv bussi). Theo D.R jäi kohtus antud ütluste juurde (millised on väidetavalt sarnased juba kohtueelses menetluses teisel ülekuulamisel, s.o 6 XXX. a antud ütlusega). Sealjuures ei selgitanud Theo D.R veenvalt vastuolusid, mis erinevatel aegadel antud ütluste vahel on ilmnenud. Nimelt oli Theo Varblase ütluste järgi tal XXX. a (kui toimus esimene ülekuulamine) peas „puder ja kapsad“ ja ta ei suutnud osanud veel aru saada, mis juhtus. Kohtu hinnangul ei põhjenda selline selgitus veenvalt erinevatel aegadel antud ütlustes tekkinud vastuolusid. Kuigi Theo Varblase ütlused tulirelva enda valdusse saamise või võtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed, puuduvad mistahes teised tõendid, mis nimetatud asjaolusid aitaksid kriminaalasjas täpsemalt selgitada või kindlaks teha. Nimelt ei ole võimalik tugineda ka alternatiivsele, D.R Varblase versioonile (tema puhkas või magas majas kui Theo D.R käis tulirelva magamistoast võtmast), kuna see ei ole kooskõlas Theo Varblase ütlustega ja toetatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seetõttu ei saa seda versiooni pidada piisavalt usaldusväärseks. Olenemata eeltoodust ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et mingil ajahetkel istus Theo D.R bussis ja tema kõrval oli D.R Varblasele kuuluv relv XXX nr XXX ning ta soovis sellest lasku sooritada. Seda asjaolu kinnitavad kaudselt lisaks Theo Varblase ütlustele ka teised objektiivsed tõendid kogumis, st sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 123-141, 142) ja asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 150-152, 153). Tulirelvaekspertiis kinnitab, et kaheraudne sileraudne püss XXX kaliiber XX nr XXX on tulirelv ja laskekõlbulik (II kd, tl 21-30).
  2. Kriminaalasjas on tuvastatud, et XXX. a suri J. K., põhjuseks rindkere lasuvigastus (I kd, tl 95-104, 186-199). Kiirabikaardi nr XXX kohaselt tuvastas kiirabi 21.15 XXX J. K. surma (II kd, tl 33). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli J. K. surma põhjuseks rindkere lasuvigastus tulirelvalasust haavlitega vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara purustustega, mille tüsistustena tekkisid kahepoolne õhkverirind, õhkemboolia ja äge verepaotus peamiselt sisemisest verejooksust. Surm saabus orienteeruvalt 2 ööpäev enne kohtuarstlikku lahangut (lahang XXX. a kell 12.50). J. K. avastati järgmised vigastused: sisenemishaav rindkerel vasakul pool rangluu keskjoonel VI roide kõrgusel, rindkereseina defekt vasakul rangluukeskjoonel VI roide ning rindkereseina lihaste purustustega; lisaks vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaenlajoonel ning VII ja VIII roide kõhrelise osa murd rangluujoonel, VII roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, VIII roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, IX roide murd lülisamba kõrvaljoonel, X roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, XI roide murd abaluujoonel, lülisamba IXXII rinnalüli ja vasaku kopsu vigastused, aordi rebendid verevalumiga aorti ümbritsevates kudedes, põrna, maksa, suure rasviku kõhunäärme, mao, vasaku kopsu ning vasaku neeruvärati purustused, verevalumid kõhukelmetaguses ruumis vasakul, seljalihastes ja vasakus kopsus. Eksperdi hinnangul on vigastused saadud vahetult enne surma saabumist (I kd, tl 95-106).
  3. Kogutud tõendid on kooskõlas ka selles, et Theo D.R oli isikuks, kes sooritas lasu, mis tabas J. K. ja põhjustas tema surma. Seda kinnitavad kogumis asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 107-110, 111), sündmuse protokoll-arvestuskaart (I kd, tl 112-117), teenistuslehed (I kd, tl 118-122), sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 123-141, 142), asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 150-152, 153), DNA-ekspertiis (II kd, tl 9-12), lasujäägiekspertiis (II kd, tl 14-17) ja tulirelvaekspertiis (II kd, tl 21-30). Samuti kinnitavad seda Theo Varblase enda ütlused, aga ka D.R Varblase, L. K., K. K., H. M. ja L. M. ütlused. L. K. ja K. K. ütlustest järeldub, et nad jõudsid XXX kinnistule XXX.a kella 18 ajal. Tunnistajad nägid sündmuskohal, et Theo D.R istus ühes autos (uks oli lahti), teine mees oli kahe auto vahel pikali maas (jalad hoone suunas), lasuvigastusega, Theo Varblase kõrval oli jahirelv. Tunnistajate ütlustest järeldub, et Theo D.R ise midagi toimunu kohta ei selgitanud, ainult 7 ütles „vot näed, mis juhtus“, „no näed, juhtus“ vms. Tunnistajad olid toimunust ehmatanud, mida kinnitab ka asjaolu, et nad arvasid, et surnu näol on tegemist L. K. XXX, T. V. (D.R ja Theo Varblase XXX). Hiljem helistas D.R L. K. (mida kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll – II kd, tl 43-46) ja siis said tunnistajad teada, et surnu on hoopis D.R Varblase XXX. Tunnistajad lahkusid XXX kinnistult ja teatasid Häirekeskusele. Seda, et tunnistajad saabusid XXX kinnistule umbes 18 ajal ja teatasid seejärel ka toimunust Häirekeskusele, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 107-110, 111). Sündmuse protokoll-arvestuskaardist ja teenistuslehtedest järeldub, et politsei reageeris sündmusele. Kohale jõudes kuulis politsei laske (hiljem selgus, et tegemist võib olla hanepeletajaga), mistõttu edastati informatsioon K-komandole (18.33). 20.49 jõudis Kkomando kohale ja kontrollis esmalt sündmuskohta drooniga, seejärel pidas isikud kinni (I kd, tl 112-117, 119-122). Seda, et sündmuskohta enne Theo Varblase ja D.R Varblase kinnipidamist on drooniga kontrollitud, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 150-152, 153). Kogutud tõendid kinnitavad ka seda, et vahetult enne kinnipidamist suhtles Theo D.R telefoni teel H. M., misjärel võttis Theo D.R jahirelva bussist ära ja viskas maha (I kd, tl 86, 150-152, 153, II kd, tl 5-7).
  4. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt teatas K. K. toimunust Häirekeskusele kell 18.09 (I kd, tl 107-111). Järgmisel korral helistab Häirekeskusele kell 20.05 L. M. (I kd, tl 107-111), kes omakorda sai toimunust teada läbi D.R Varblase. Nimelt helistas L. M. ja H. M. ütluste kohaselt neile L. M. XXX U. V. ja teatas juhtunust (I kd, tl 82-85, 86). Selle peale helistas L. M. XXX D.R Varblasele (suhtlust D.R Varblase ja H. M. vahel kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll – II kd, tl 43-46). D.R Varblasega suhtles ka L. M. ja H. M. (I kd, tl 82-85, 86). L. M. helistas ka teist korda Häirekeskusele, kuna ta ei saanud aru, miks politsei ja kiirabi juba sündmuskohal ei ole. Teine kõne toimus XXX. a kell 20.19 (I kd, tl 107-111). Sündmuse asjaolusid ja teatamist kirjeldavad ka sündmuseprotokoll arvestuskaart (I kd, tl 112-117) ja teenistuslehed (I kd, tl 118-122). Kuna K. K. ja L. K. ütluste kohaselt oli nende XX kinnistule kohale jõudmise ajaks J. K. juba surnud ning esimene kõne Häirekeskusele tehti XXX.a kell 18.09 (I kd, tl 107-111), järeldub, et lask pidi toimuma kindlasti enne kella 18.
  5. Kusjuures L. K. ütluste kohaselt katsus ta maaslamaja põske ja ta oli täiesti jääkülm ning K. K. ütluste järgi oli maaslamaja nahk jahtunud ja kaotanud värvi. Sellest järelduvalt pidi J. K. surm tõenäoliselt saabuma juba mõnda aega enne L. K. ja K. K. XXX kinnistule jõudmist. Kohtu hinnangul ei ole aga kogutud tõendeid arvesse võttes võimalik piisavalt detailselt määratleda ajavahemikku, millal lask on toimunud. Nimelt on süüdistuses toodud ajavahemikuna 12.00 kuni 18.
  6. Kohus märkis juba eelnevalt, et kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed selles, millal J. K. XXX kinnistule jõudis ja millised sündmused sellele järgnevalt täpselt toimusid (otsuse p 2). Seega võib järeldada, et lask on toimunud XXX. a õhtupoole (Theo Varblase ja D.R Varblase ütluste kohaselt jõudis J. K. sel ajal XXX kinnistule), kuid enne kella 18.
  8. Theo Varblase ja D.R Varblase ütlustest järelduvalt ei viibinud lasu toimumise ajal D.R Varblast juures (otsuse p 2). Küll aga sooritas Theo D.R lasu D.R Varblasele kuuluvast kaheraudsest sileraudsest püssist XXX nr XXX, kaliiber 12 (I kd, tl 123-141, 150153, II kd, tl 21-25, 34-37) . Seda, et J. K. surnukeha lahangul leitud haavlid (mida on muuhulgas vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis – II kd, tl 34-37) on lastud püssist XXX nr XXX kinnitavad ka ekspertiisiaktid (I kd, tl 95-104, II kd, tl 21-30). 8
  9. Kriminaalasjas on tõendid vastuolulised selles, kuidas ja millistel asjaoludel Theo D.R lasu sooritas. Tõenditest järelduvalt viibisid lasu sooritamise ajal XXX kinnistu maja hoovil Theo D.R ja J. K. D.R sel ajal hoovil ei viibinud (oli majas sees, D.R Varblase ütluste kohaselt puhkas, magas). Theo Varblase ütluste kohaselt istus ta bussis sees, kui haneparved hakkasid tulema (relv oli tema kõrval paremal). Ta haaras parema käega relva (kasutas ainult ühte kätt), tahtis seda välja tõsta ja püsti tulla ning lindude pihta tulistada. Selleks, et kiiremini tegutseda võttis Theo D.R kohe kaitseriivi maha (mitte nii nagu tavaliselt, s.o enne laskmist). Kaitseriivi mahavõtmiseks kasutas Theo D.R pöialt, samal ajal oli näpp päästikul (see oli tema arvates lubamatu tegu). Relv läks lahti enne, kui Theo D.R oli laskmiseks valmis. Theo D.R nägi kui J. K. hakkas maja poolt tulema. Sel ajal tulidki haned. Theo D.R siis J. K. ei näinud, kui ta püssi rabas ja haned üle lendasid. Theo D.R arvab, et selle ajaga tahtis J. K. oma koha peale tulla – ta istus enne Theo Varblase kõrval bussis. Theo D.R nägi J. K. siis, kui lask käis, J. K. oli tema ees ja siis jälle ei olnud. Laskmise ajal oli Theo Varblasel relv paremas käes, all-asendis, paralleelselt maaga, maa ligidal (Theo D.R hakkas püsti tõusma, ei olnud ülesse suunatud). Seda, kuidas selles asendis J. K. sai lasu rindkeresse, Theo D.R ei tea. Kohus leiab, et Theo Varblase eelkirjeldatud ütlused ei ole usaldusväärsed, s.o ennekõike eluliselt usutavad, aga need ei ole kooskõlas ka teiste tõenditega. Theo Varblase ütlustest järelduvalt nägi ta J. K. maja ees sel ajal, kui haneparved hakkasid tulema. Kuna Theo D.R enda sõnul tegutses kiirelt (sh tõmbas kaitseriivi maha ajal, kui sõrm oli päästikul ja tegi lasu), siis J. K. pidi kõndides olema veel kiirem kui Theo D.R tegutsemises tulirelvaga. Arvestades Theo Varblase ütlusi, millest järelduvalt ta väga kiirustas, ei ole see objektiivseid kogutud tõendeid hinnates eluliselt usutav. Maja ja bussi vahemaa on sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 5,47 m. J. K. surnukeha asub majast 7 m kaugusel. Maja ukse eest tulles on ka veel üks aste (I kd, tl 123-141, 142). Seega tuli J. K. läbida väga lühikese aja jooksul küllaltki pikk vahemaa. Siinkohal on oluline, et ka J. K. oli tarvitanud suures koguses alkoholi (ekspertiisiakti kohaselt leiti etanooli J. K. veres 2,27 mg/g – I kd, tl 95-104). Seega, arvestades vahemaad maja ja bussi vahel ja J. K. joobe suurust on väheusutav, et J. K. suutnuks nii lühikese aja jooksul jõuda Theo Varblase juurde (nagu eeldab Theo Varblase versioon toimunust). Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et Theo D.R ise oli tarvitanud palju alkoholi, kuna J. K. liikumine ja vahemaa oli ikkagi ressursikulukam kui Theo Varblase tegevus (arvestades Theo Varblase versiooni toimunust). Theo Varblase alkoholijoobe osas on oluline, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli XXX. a kell 06.38 alkoholisisaldus Theo Varblase väljahingatavas õhus 0,81 mg/l kohta (II kd, tl 52). Viidatud alkoholisisaldus Theo Varblase väljahingatavas õhus on tuvastatud sündmusest rohkem kui 12 tundi hiljem. Theo D.R sai alkoholi tarvitada sündmuse toimumisest kuni tema kinnipidamiseni XXX. a kell 21.38 (II kd, tl 49-51). Sellegipoolest pidi Theo Varblase joove algselt olema oluliselt suurem kui hiljem mõõdetud (arvestades möödunud aega). Seega ei ole usutavad Theo Varblase ütlused ka selles, et tema tarvitas alkoholi mõne pitsi. Sellele, et tegelikkuses tarvitati suuremas koguses alkoholi, viitab ka maja (aga ka aida) juures asuvad tühjad alkoholipudelid (sündmuskoha vaatlusprotokoll foto nr 26, 30) (I kd, tl 123-141). Samuti ei järeldu Theo Varblase ütlustest, et J. K. oleks kinnistule saabudes tarvitanud alkoholi rohkem kui teised (tõendid ei kinnita ka seda, et J. K. oleks alkoholi tarvitanud juba enne XXX kinnistule jõudmist). Vastupidi, esitatud versioonidest järeldub, et 9 alkoholi tarvitati ikkagi ühiselt ja enamjaolt ühepalju. Seega ei ole eluliselt usutav, et ainult J. K. alkoholijoove oli sündmuse toimumise ajal suur. Kohtu hinnangul ei viita J. K. käitumises kiirustamisele (mida eeldab Theo Varblase versioon) ka asjaolu, et J. K. surnukeha on leitud asendist, kus üks tema kätest on osaliselt taskus (I kd, tl 123-141, 142, 150-152, 153). Kuna teadaolevalt koondatakse kiiresti liikumiseks saadaolev energia tegevuseks ja liigutuste tegemiseks vajatakse kõiki jäsemeid (mis aitavad liikumiskiirust suurendada), ei viita ka J. K. asend kiirustamisele. Seda, et J. K. oleks mingil põhjusel reageerinud Theo Varblase tegevusele või mistahes muule stiimulile negatiivselt või tavapärasest erilisemalt (mis annaks inimesele põhjuse kiiremini ennast liigutada), ei ole väitnud ka Theo D.R ise. Samas on eluliselt usutav, et kui J. K. oleks reageerinud Theo Varblase tegevusele kuidagi negatiivselt vms tavapäratul viisil, oleks Theo D.R sellest aru saanud (sellele võinuks lisanduda ka hõiked vms viisil edastatavad märguanded). Theo D.R on oletanud, et J. K. tahtis minna tagasi sinna, kus ta eelnevalt istunud oli, s.o Theo Varblase kõrvale avatud uksega bussi. Nimetatud asjaolu ei ole kohtu hinnangul samuti eluliselt usutav. Sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollidest järelduvalt on sündmuskohal 2 sõidukit – ühes istub avatud ukse juures Theo D.R ja teise uksed on suletud. Lisaks on sündmuskohal tool, suunaga laua poole (I kd, tl 123-141, 150-152). Olukorras, kus D.R ei viibinud Theo Varblase ja J. K. väljas, on arusaamatu, mille jaoks pidanuks J. K. tahtma istuda Theo Varblase kõrvale bussi, kui väljas on istumiseks mõeldud tool, mida keegi ei kasutanud (D.R seltskonnas ei viibinud). Seda enam, et asitõendi vaatlusprotokollist järelduvalt ei olnud lahtise uksega bussis istumiseks kahele inimesele väga palju ruumi (I kd, tl 150-153). Kusjuures selleks ajaks oli bussis Theo Varblase kõrval ka jahirelv (mida muidugi J. K. ei pruukinud märgata enne, kui Theo D.R selle endale kätte võttis). Lisaks peab kohus oluliseks, et kui J. K. eesmärgiks oleks olnud tõepoolest tagasi õue minna ja Theo Varblasega ühiselt aega veeta, juttu ajada ning alkoholi tarvitada, on seda enam küsitav, miks pidanuks ta kiiresti tegutsema või liikuma. Kohtu hinnangul on oluline, et lasu tagajärjel tekkisid J. K. vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara ja mao purustused. Sisenemishaav on rindkerel vasakul pool rangluu keskjoonel VI roide kõrgusel (I kd, tl 95-104). Kogutud tõendite kohaselt toimus lask suunaga eest taha (I kd, tl 95-104, 186199, II kd, tl 21-25). Arvestades tekitatud vigastuste suunda ja kohta ei olnud piisav, et J. K. jõuaks lihtsalt Theo Varblase ette ajaks, kui Theo D.R oli lasku sooritamas, vaid J. K. pidanuks end keerama Theo Varblase juurde jõudes näoga Theo Varblase poole. See tähendab, et seisma Theo Varblase ette. Vastasel juhul ei ole arusaadav, kuidas sai lask tabada J. K. vasakpoolseid roideid suunaga eest taha (Theo Varblase ütlustest võib järeldada, et ta on paremakäeline!). Olukorras, kus J. K. oli näoga Theo Varblase poole, ei ole võimalik, et Theo D.R J. K. ei näinud. Seda, et Theo D.R reaalselt ka J. K. nägi, kui viimane oli tema ees, on kinnitanud ka Theo D.R ise. Lisaks nähtub Theo Varblase ütlustest, et lask toimus sisuliselt liikumise pealt, s.o ajal kui ta tõusis püsti. Arvestades J. K. kehal lasuvigastuse paiknemist, J. K. pikkust ja Theo Varblase ligikaudset pikkust ei ole usutav, et lask sai toimuda sellistes tingimustes nagu on seda kirjeldanud Theo D.R (st Theo D.R hakkab püsti tõusma, relv all-asendis, paralleelselt maaga, maa ligidal, mitte üles suunatud). Siinjuures peab kohus oluliseks, et eksperdi hinnangul järeldub vigastuste iseloomust, et tegemist on lähilasuga (I kd, tl 95-104). Kohtus on ekspert täpsustanud, et lask sooritati J. K. kehast mitte kaugemal kui 5 cm. Sellest järelduvalt ei ole eluliselt usutav, et nii lähedalt vastamisi seistes ei näinud Theo D.R lasku 10 sooritades J. K.. Seda enam, et eelnimetatud objektiivseid asjaolusid arvestades (sh inimeste pikkused ja vigastuse koht) ei saanud Theo Varblase käsi, mis hoidis tulirelva, olla paralleelselt maaga ja sedavõrd madalal, nagu on Theo D.R püüdnud väita. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, aga ka vigastuse paiknemist J. K. kehal, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks Theo Varblase väidet, et ta soovis J. K. tabanud lasuga hanede pihta tulistada. On ilmselge, et hanede pihta tulistamiseks, tulnuks jahirelv suunata kohta, kus haned lendavad. Lask, mis tabas J. K., ei olnud ilmselgelt sihitud. Seda on kinnitanud ka Theo D.R ise. Seega, Theo D.R küll võis soovida hanede suunas lasta, kuid selgelt ei olnud ta selleks suuteline või lihtsalt ei teinud seda. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Theo Varblase tegevuse tagajärjel toimus lask, kuid millistel asjaoludel täpselt, ei ole võimalik kogutud tõendeid hinnates kindlaks teha. Theo Varblase ütlused selles osas ei ole kooskõlas teiste objektiivsete tõenditega ega eluliselt usutavad.
  10. Kohus leiab, et Theo D.R on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga ja leiab samuti, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid sellele, et J. K. ja Theo Varblase või D.R Varblase vahel oleks olnud mingisugustki tüli või konflikti. Kõiki nimetatud isikuid on iseloomustatud kui väga rahulikke, mitte impulsiivsete ja agressiivsetena. Samas ei nõustu kohus kaitsjaga, et nimetatud asjaolud välistavad tahtluse. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud võivad välistada teatud tahtluse vormid, aga mitte tahtlust üldises mõttes. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Theo Varblase tahtlik käitumine tuvastatav objektiivsetest asjaoludest. Nimelt on veenvalt tõendatud, et Theo D.R nägi J. K. enne, kui alustas jahirelvast laskmist. Olukorras, kus Theo D.R oli alkoholijoobes (mõõdetud rohkem kui 12 tundi pärast sündmust, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,81 mg/l kohta – II kd, tl 52) ja käitles relva teise isiku vahetul juuresolekul (Theo Varblase versioon toimunust ei ole usaldusväärne – otsuse p 2,7), pidi ta möönma ka halvima tagajärje saabumist. See tähendab, et lask võib tabada J. K. ja selle tulemusena võib ta surra. Sellises olukorras loota tagajärje mittesaabumisele ei ole kohtu hinnangul tõsimeelne (sh Riigikohtu lahendid kriminaalasjas nr 3-1-1-76-16 ja 3-1-1-79-15). Lisaks kinnitab Theo Varblase tahtlust ka tema teojärgne käitumine. Nimelt järeldub kogutud tõenditest, et pärast lasu sooritamist ei teinud Theo D.R mitte midagi. Ta lihtsalt istus samale kohale, kus ta ennegi oli olnud (J. K. bussi) ja oli seal seni, kuni politsei ta kinni pidas (vahetult enne kinnipidamist, H. M. kõne peale viskas Theo D.R bussist välja, endast eemale tulirelva). Seega Theo D.R ega D.R ise midagi ette ei võtnud. Esmakordselt teatasid Häirekeskusele toimunust L. K. ja K. K., s.o inimesed, kes olid täiesti juhuslikult läinud XXX kinnistule ja avastanud toimunu. Kui esimene kõne Häirekeskusele tehti 18.09 (I kd, tl 107-110, 111), siis Theo D.R peeti kinni rohkem kui 3 tundi hiljem (s.o kell 21.38 – II kd, tl 49-51). Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud oleksid sarnased Viru Maakohtu 06.12.2019. a otsuses kriminaalasjas nr 1-19-9746 ja Harju Maakohtu 01.11.2019. a otsuses kriminaalasjas nr 1-19-7481 toodud asjaoludega. Esiteks nähtub eelviidatud kohtuotsusest, et tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud kohtulahenditega (mistõttu ei ole teada kohtute põhjendusi kvalifikatsiooni kohta ja täpsemaid sündmuste faktilisi asjaolusid). Teiseks ei ole võrreldavad ka ainuüksi süüdistuses kirjeldatud 11 asjaolud. Nimelt on ühel juhul tegemist juhtumiga, kus inimene asetas laetud relva sõiduki pagasiruumi ja selle tulemusena toimus lask, mis tabas kannatanut kätte ja mille tulemusena ta suri. Teisel juhul on tegemist sündmusega, kus inimene teostas katlaruumis katlas isetegevusliku ümberehituse ja selle tulemusena surid 3 kannatanut vingugaasi tagajärjel. 9. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 10. Kohus ei tuvastanud Theo Varblase tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid 11. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Theo Varblase tegevuses tuvastatud

§ 113lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis.

Theo Varblase süüdistus

§ 418lg 1 järgi 12.

Kohus, hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Theo Varblase süü

§ 418lg 1 järgi süüdistuses on tõendatud.

  1. Juba eelkirjeldatud tõenditega (otsuse p 2-11) on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et XXX. a õhtupoolikul, kuid enne kella 18.09 XXX külas XXX kinnistul käitles Theo D.R ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona. Kohus leidis juba eelnevalt, et Theo Varblase ütlused tulirelva saamise või võtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed. Samuti ei ole võimalik tugineda alternatiivsele, D.R Varblase versioonile sellest, kuidas tulirelv Theo Varblase kätte sai (otsuse p 2). Sellele vaatamata ei ole vaidlust siiski selles, et Theo D.R võttis enda valdusesse D.R Varblasele kuuluva tulirelva (kaheraudse sileraudse püssi XXX nr XXX kaliiber 12). Seda kinnitavad tõendid, millest järelduvalt oli tulirelv pärast lasu sooritamist Theo Varblase valduses, st asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 107-110, 111), sündmuse protokollarvestuskaart (I kd, tl 112-117), teenistuslehed (I kd, tl 118-122), sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 123-141, 142), asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 150-153, 154). Lisaks L. K., K. K., H. M., D.R Varblase ja ka Theo Varblase enda ütlused. Tulirelvaekspertiis kinnitab, et kaheraudne sileraudne püss XXX kaliiber 12 nr XXX on tulirelv ja laskekõlbulik (II kd, tl 21-30). Lisaks tulirelva (kaheraudne sileraudne püss XXX nr XXX kaliiber 12) valdamisele, käitles Theo D.R ka laskemoona, s.o vähemalt 2 padrunit, mis olid tulirelva leidmise ajal selle sees (sündmuskoha vaatluse protokoll – I kd, tl 123-141, 142; asitõendi vaatlusprotokoll – II kd, tl 34-37) ja mille sarnaseid leiti ka XXX kinnistul asuva maja seest, kus asusid D.R Varblasele kuuluvad tulirelvad ja laskemoon (läbiotsimise protokoll – I kd, tl 158-178). Tulirelvaekspertiisist järelduvalt on tulirelvast leitud padruni kest (mis on sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud pakendisse nr 5.2) lastud jahirelva alumisest relvarauast (II kd, tl 21-30). Theo Varblasel puudus püssi XXX nr XXX käitlemiseks relvaluba (II kd, tl 57). Kaheraudsele sileraudsele püssile XXX nr XXX oli relvaluba D.R Varblasel (II kd, tl 48). Jahirelva XXX nr XXX ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega on Theo D.R rikkunud RelvS § 32 lg-s 1 ja § 34 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Selles ei ole kriminaalasjas ka vaidlust. Nimelt on vajalik tsiviilkäibes piiratud relva ja laskemoona soetamiseks soetamisluba (RelvS § 32 lg 1), mille väljastab Politsei- ja Piirivalveamet (RelvS § 32 lg 3). Politsei- ja Piirivalveamet otsustab ka relvaloa väljastamise (RelvS § 34 lg 1), kui inimene on esitanud RelvS § 35 lg-s 2 sätestatud dokumendid, tema suhtes ei esine RelvS § 36 lg-s 1, 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ja kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. 12 Ebaseadusliku relva ja laskemoona käitlemise tulemusena suri J. K. (otsuse p 3, 4, 6).
  2. Kohus leiab, et Theo D.R on teo toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Theo D.R seadis eesmärgiks tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Theo D.R teadis, et tal puudub relvaluba ja õigus D.R Varblasele kuuluvat tulirelva seaduslikult käidelda. Sellele vaatamata võttis Theo D.R tulirelva ja laskemoona enda valdusesse ning sooritas lasu, mille tagajärjel suri J. K. Sealjuures oli Theo D.R alkoholijoobes. Theo D.R ise selgitas, et jahirelva käitlemise eesmärgiks oli hanede heidutamise soov, kuid kohtu hinnangul ei ole see tõsiseltvõetav (otsuse p 7). Theo D.R oli aga endise jahimehena täielikult teadlik kõikidest nõuetest ja reeglitest, mis relvade käitlemisega kaasnevad. Tulirelva ja laskemoona käitlemisega seadis Theo D.R eesmärgiks relvaseadusest tulenevate nõuete rikkumise. Theo D.R ilmselgelt teadis, et sellega paneb ta toime kuriteo. 15. Kohus ei tuvastanud Theo Varblase tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 16. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Theo Varblase tegevuses tuvastatud

§ 418lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis.

D.R Varblase süüdistus

§ 419lg 1 järgi 17.

Kohus, hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et D.R Varblasele esitatud süüdistus

§ 419lg 1 järgi on tõendatud.

Süüdistuse järgi on D.R Varblasele ette heidetud kaheraudse sileraudse püssi XXX nr XXX ja laskemoona (vähemalt 2 padrunit) lohakat hoidmist, mille tulemusena pani Theo D.R toime kuriteo. Kaheraudne sileraudne püss XXX nr XXX kuulus D.R Varblasele, kellel oli ka vastav relvaluba (II kd, tl 48). Nimetatud D.R Varblasele kuuluva tulirelvaga pani Theo D.R toime kuriteo (otsuse p 2). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et D.R Varblase eesmärgiks kui ta XXX kinnistule XXX. a läks, oli teha kinnistul töid, aga tegeleda ka hanede heidutamisega. Seda, et tegemist oli hanede heidutamise ajaga kinnitavad ka T. T. ütlused, mille järgi käis ta aprillis

  1. a XXX kinnistul andis D.R Varblasele üle kaardi, kus oli märgitud lubatud kohad hanede heidutusjahi pidamiseks (II kd, tl 39). T. T. poolt üle antud kaart on leitud läbiotsimisel (foto nr 59-61) (I kd, tl 158-178). Arvestades T. T. ütlusi nõuetekohase hanede heidutusjahi kohta ja kaardil märkmete puudumist, järeldub, et D.R hanede heidutusjahti teinud ei olnud (või ei olnud seda tehtud nõuetekohaselt). Kohtu hinnangul on D.R Varblasele põhjust ette heita, et ta ei ole loonud XXX kinnistule tingimusi, mis võimaldaksid hoida tulirelva ja laskemoona hoiukohas nii, nagu RelvS § 46 lgs 3, 6 on sätestatud. Isegi, kui seaduse järgi ei ole kohustust relva või laskemoona hoidmiseks kasutada relvakappi, lukustatavat sahtlit või laegast, tuleb hoida tulirelva ja laskemoona selliselt, et see oleks kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav (RelvS § 46 lg 8). Kohus leiab, et antud juhul ei ole need nõuded olnud täidetud. D.R on hoidnud tulirelva ja laskemoona (RelvS § 45 lg 2, § 50 lg 2) selliselt, et sellele on juurde pääsenud Theo D.R. D.R Varblase ütluste kohaselt on tulirelva XXX nr XXX alaliseks hoiukohaks D.R Varblase elukoht. D.R Varblase elukohas on relvakapp, mis on Politsei- ja Piirivalveameti poolt kontrollitud. XXX kinnistut ei ole D.R tulirelvade hoiukohana Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastanud (RelvS § 46 lg 1, 6, 8). 13 Kuigi mõnepäevast elukohast eemal viibimist relvaga ei ole põhjust tingimata käsitleda RelvS § 46 lg 1 rikkumisena, viitavad kogutud tõendid sellele, et esineb ilmselge vajadus kooskõlastada XXX kinnistul asuv maja D.R Varblasele kuuluvate tulirelvade hoiukohana Politsei- ja Piirivalveametiga. Olukord, kus aadress on kooskõlastamata ja vastavad tingimused tulirelvade ohutuks hoidmiseks puudulikud, tingib selle, et D.R kannab igal pool tulirelvasid järjepidevalt kaasas (sh siis, kui ta hanesid ei peleta või jahil ei käi). Nii järeldub D.R Varblase ütlustest, et tulirelva(de) ja laskemoonaga koos käib ta näiteks ka aiamaa tegemist planeerimas. Selline tegevus ei ole ilmselgelt aktsepteeritav, mõistlik ja tulirelvade käitlemise seisukohast ohutu. Samuti järeldub, et D.R Varblase poolt XXX kinnistul tulirelvadega viibimine ei ole midagi esma- või erakordset. Näiteks aprillis
  2. a on D.R Varblasele viidud kaart hanede heidutusjahi piirkondade kohta, mis ilmestab, et D.R tegeleb aktiivse jahitegevusega ka ajal, kui ta viibib XXX kinnistul. Lisaks nähtub T. T. ütlustest, et D.R kuulub XXX jahiseltsi, mis tegutseb XXX ning ajal, kui D.R on Eestis, võtab ta jahtidest ka aktiivselt osa. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et esineb suur vajadus luua XXX kinnistul asuvasse majja nõuetekohased tulirelvade ja laskemoona hoidmise tingimused, mis omakorda tuleb kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga (s.o nõuded, mis on sätestatud RelvS § 46 lg-s 1, 6, 8). Seda D.R ei olnud teinud. Kuna D.R Varblasel ei olnud loodud XXX kinnistul asuvasse majja nõuetekohast tulirelvade ja laskemoona hoiukohta, siis oli D.R Varblase tegevus (tulirelvade ja laskemoona viimine XXX kinnistule) käsitletav tulirelva ja laskemoona kandmisena RelvS-i mõttes. Kohus, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele, on seisukohal, et D.R ei ole täitnud ka tulirelva ja laskemoona kandmisele esitatavaid nõudeid korrektselt. Nimelt ei ole D.R suutnud piisavalt tagada seda, et kõrvalised isikud tulirelvale ja laskemoonale juurde ei pääse (RelvS § 50 lg 2). Olukorras, kus D.R ei kasutanud tulirelva ja laskemoona, tuli tal tagada nende hoidmine vastavalt RelvS § 45 lg-le 2,
  3. Kohus leidis juba eelnevalt, et Theo Varblase ütlused relva saamise või võtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed (kuna need ei ole kooskõlas tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ta on väitnud, et relva tõi õue D.R ) ja puuduvad mistahes teised tõendid, mis relva võtmise või saamise asjaolusid aitaksid selgitada (otsuse p 2). Tulirelva XXX nr XXX kohta on Theo D.R selgitanud, et D.R hoidnud seda relvakotis (Theo D.R on seda näinud). XXX. a hommikul nägi Theo D.R, et D.R läks relvaga põllule. D.R Varblase ütluste kohaselt võttis ta XXX kinnistule jõudes (kui J. K. ja Theo D.R istusid bussis) autost binoklikoti, kus oli 2 padrunit ja püssi viis magamistuppa ukse taha, kus ta seda alati hoiab. Relv oli relvakotis, lahti võetuna. D.R tõi toast tooli ning istus ka J. K. ja Theo Varblase juurde. D.R võttis ühe pitsi ja läks seejärel tuppa magama. D.R ärkas selle peale kui kuulis auto häält. D.R läks välja ja nägi autot hoovi pealt ära sõitmas, Theo Varblast bussis istumas, relv paremal pool ja J. K. pikali maas. D.R Varblase eelkirjeldatud ütlused ei ole kooskõlas Theo Varblase ütlustega. Samuti ei kinnita D.R Varblase versiooni teised asjas kogutud tõendid. Seetõttu ei saa D.R Vrablase versiooni pidada usaldusväärseks, nagu kohus on leidnud juba eelnevalt – otsuse p
  4. Isegi, kui D.R Varblase versioon tulirelvaga samas ruumis magamisest oleks usaldusväärne, ei ole kohtu arvates selline hoidmisviis raskesti avastatav ega välista kolmandate isiku poolt juurdepääsu võimalust või kättesaadavust. Seega ei saaks ka sellistel tingimustel tulirelva ja laskemoona 14 hoidmist pidada nõuetekohaseks. Kohtu hinnangul ei ole tulirelva hoidmiseks piisav jätta see magamistuppa ukse taha. Olukorras, kus D.R on otsustanud XXX kinnistut tulirelvade asukohana Politsei- ja Piirivalveametis mitte kooskõlastada, on ta endale võtnud kohustuse absoluutselt igal ajahetkel tagada kõikide nõuete järgimise, sh siis, kui ta magab. See, et D.R nõudeid ei järginud, kinnitavad ta enda ütlused, mille järgi hoidis ta jahirelva magamistoas ukse taga, padruneid binoklikotis. Seda, et tulirelvade ja laskemoona hoidmistingimused ei olnud piisavad, kinnitab ka läbiotsimise protokoll (I kd, tl 158-178), millest järelduvalt leiti majast erinevatest kohtadest ja esemete seest nii tulirelv, kui ka hulgaliselt laskemoona. Sealjuures olid D.R Varblasel külas XXX Theo D.R ja XXX J. K. Mõlemal puudus relvaluba. Ka D.R ise on möönnud, et magamistuppa tulles ja ringi vaadates võis seda relva seal ka näha. Kohus leiab, et RelvS § 45 lg-s 3 sätestatu rikkumist D.R Varblasele ei ole põhjust ette heita. Nimelt ei nähtu kogutud tõenditest, justkui D.R oleks hoidnud tulirelva laetuna. Nii Theo D.R kui ka D.R on kinnitanud, et tulirelv oli lahti võetuna. Muid tõendeid, mis seda ümber lükkaksid, kriminaalasjas ei ole. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad alust olla veendunud, et kui D.R oleks täitnud tulirelva ja laskemoona käitlemisele sätestatud nõudeid, siis suure tõenäosusega ei oleks Theo D.R saanud tulirelvale ja laskemoonale ligipääsu. See omakorda oleks võinud ära hoida J. K. surma. Kohus leiab, et D.R oli ise täielikult teadlik nõuetest, mida tal tulnuks täita, kuid mida ta ei teinud. D.R , tuginedes enda pikaajalistele teadmistele, oskustele ja kogemustele pidi võimalikuks pidama, et alkoholijoobes Theo D.R (või ka J. K.) võib tulirelva või laskemoona kätte saada ning sellega toime panna kuriteo. D.R pidi seda ette nägema, kuid ilmselgelt soovis sellist tagajärge vältida. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et D.R hoidis, kandis ja toimetas edasi temale kuuluvat tulirelva lohakalt, võimaldas joobes olekus Theo Varblasel saada ligipääsu tulirelvale ja relva juurde kuuluvale laskemoonale – vähemalt kahele padrunile. Oma käitumisega rikkus D.R RelvS § 45 lg 2, § 46 lg 1, 6, 8, § 50 lg 2, § 55 lg 2 sätteid, mille tulemusena pani Theo D.R vahetult peale tulirelva ja laskemoona enda valdusesse saamist toime

§ 418lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

  1. Kohus ei tuvastanud D.R Varblase tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  2. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav D.R Varblase tegevuses tuvastatud

§ 419lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis.

Karistus 20.

§ 113

lg 1 sätestab sanktsioonina 6- kuni 15-aastase vangistuse.

§ 418

lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 419

lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et Theo D.R käitles tulirelva ja laskemoona alkoholijoobes olles. Kuigi Theo Varblasel olid teadmised, oskused ja kogemused tulirelvade ja laskemoona käitlemisel, puudus tal relvaluba (oli ära võetud varasemate 15 rikkumiste tõttu). Theo Varblase ebaseadusliku tulirelva ja laskemoona käitlemise tõttu kaotas elu J. K. Tema surm saabus ühe lasu tagajärjel ja seda juba sündmuskohal. Kohus peab oluliseks ka seda, et Theo D.R pani teo toime kaudse tahtlusega. Eelnevat tüli või konflikti J. K. ei olnud. Theo D.R on väljendanud kahetsust ja kohtul puudub alus arvata, et Theo D.R on sellega väljendanud tõesti seda, mida ta mõtleb või arvab, st et ta tõepoolest kahetseb J. K. toimunut ja tehtud eksimusi. Samas ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise kahetsusega, mida on võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57p 3 mõttes.

Kohtu hinnangul ei saa kahetsust pidada puhtsüdamlikuks kui inimene ei ole selle kohta andnud usaldusväärseid ja eluliselt usutavaid ütlusi. Nimelt ei ole Theo Varblase ütlused olulistes osades kooskõlas teiste tõenditega. Samuti ei ole need eluliselt usutavad. Arvestades Theo Varblase ütluste sisu on ilmselge, et Theo D.R soovib õigustada enda teguviisi ja käitumist. Sellises kontekstis väljendatud kahetsust ei saa kohtu arvates mingil juhul pidada puhtsüdamlikuks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Theo Varblasel on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Theo D.R tunnistati Tartu Maakohtu 30.09.2016. a otsusega süüdi

§ 424

järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mis jäeti

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga (II kd, tl 71-72). Theo D.R on süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises seisundis, mil alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,35+/- 0,0775 (II kd, tl 75-76). Ka käesoleva kuriteo toimepanemisel on olnud Theo D.R alkoholijoobes. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul peab kohus oluliseks, et Theo D.R on üldohtliku kuriteo toimepanemise läbi saanud enda valdusesse tulirelva ja laskemoona, mille kasutamisega on ta toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo, s.o teise inimese tapmise. Theo D.R on suhtunud hoolimatult ja ükskõikselt teise isiku õigusesse elada. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Theo Varblasele

§ 113

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 10 aastat vangistust, ja

§ 418

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel on kuriteo asjaolusid arvestades kohtu hinnangul põhjendatud moodustada liitkaristus selliselt, et lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Theo Varblasele tuleb liitkaristuseks seega mõista 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise algust hakata lugema alates Theo Varblase kinnipidamisest, s.o 12.05.

  1. a (II kd, tl 49-51). Süüdistatav Theo D.R peeti kinni XXX. a kell 21.38 (II kd, tl 49-51). Theo Varblase suhtes on Tartu Maakohtu 14.05.
  2. a määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 12.07.
  3. a (II kd, tl 78-84), mida on kahe kuu võrra pikendatud Tartu Maakohtu 10.07.
  4. a määrusega (II kd, tl 85-91). Theo Varblase kohtu alla andmisel 01.09.
  5. a määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata (I kd, tl 13). Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb Theo Varblase suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine tühistada. Prokuröri 15.05.
  6. a määrusega kohaldati Theo Varblase suhtes lisapiiranguid, piirates Theo Varblasel lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust kuni kriminaalasja menetluse lõpuni (II kd, tl 92-93). Prokurör on osaliselt lisapiirangud tühistanud, lubades Theo Varblasel suhelda telefoni ja kirja teel ning lühiajaliselt kokku saada XXX U. V. ja XXX L. V. (II kd, tl 94). 16 Kohus, arvestades Theo Varblasele kohaldatud lisapiirangute põhjust (võib hakata võimalikke tunnistajaid mõjutama), leiab, et pärast kohtuotsuse tegemist on alused lisapiirangute jätkuvaks kohaldamiseks ära langenud. Seega tuleb lisapiirangud tühistada juba kohtuotsuse kuulutamisel.
  7. D.R Varblase süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et D.R on ettevaatamatusest rikkunud väga palju ja olulisi relvaseadusest tulenevaid nõudeid tulirelvade ja laskemoona käitlemiseks. Sealjuures oli D.R pikaajaliste kogemuste, oskuste ja vajalike teadmistega. D.R oli tulirelva ja laskemoona käitlemisel lohakas, kuid tema lohakuse tõttu sai Theo D.R tulirelvale ja laskemoonale juurdepääsu ning pani toime kõige raskema isikuvastase kuriteo. D.R pani teo toime kergemeelsusest. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. D.R Varblasel puuduvad kehtivad karistused (II kd, tl 60). Kohtule on esitatud tõend D.R Varblase karistusest, mis on talle määratud aastal 1991 (II kd, tl 62-67). Kohus leiab, et nimetatud andmeid ei ole alust arvestada. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada D.R Varblase suhtumist toimepandusse. D.R on asunud enda käitumist õigustama, mis on kantud ilmselgest soovist enda vastutust pisendada või välistada. D.R Varblase ütlused ei ole usaldusväärsed ja neile ei ole võimalik suures osas tõendina tugineda. Samuti peab kohus oluliseks arvestada D.R Varblase üldist suhtumist tulirelvade ja laskemoona käitlemise kohta, mida ilmestavad nii D.R Varblase enda ütlused, kui ka läbiotsimisprotokoll (otsuse p 23). Kohtul tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. D.R on toime pannud üldohtliku süüteo. D.R, kelle vastutusel olid üldohtlikud vahendid, on suhtunud oma hoolsuskohustustesse lohakalt ja selle tulemusena kaotas inimene elu. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata D.R Varblasele

§ 419

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvestada D.R Varblase kinnipidamise aeg 12.05-14.04.2020. a (II kd, tl 40-42). D.R Varblase ärakandmata karistuse suuruseks tuleb lugeda 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Arvestades ennekõike D.R Varblase isikust tulenevaid asjaolusid, on põhjust jätta ülejäänud karistus tervikuna täitmisele pööramata

§ 73

lg 1, 3 alusel, kui D.R ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 23. Lisaks põhikaristusele on kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud kohaldada D.R Varblase suhtes ka lisakaristust

§ 51

alusel, s.o võtta ära temalt relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine vajalik tulenevalt teo raskusest, aga ka eripreventiivsetest eesmärkidest. D.R Varblase enda tegevus erinevate tulirelvade ja laskemoona hoidmisel on olnud lubamatu. See, et D.R ei ole enda eksimustest aru saanud ja peab sellisel viisil üldohtlike esemete hoidmist nõuetekohaseks ja lubatavaks, on juba iseenesest äärmiselt ohtlik ning sellise hoiaku muutumiseni on väga oluline, et D.R tulirelvi ja laskemoona ei käitleks. Ohtlikkust ilmestab ka ainuüksi asjaolu, et D.R Varblase lohaka tegevuse tõttu on ühe tulirelva ja 2 padrunit enda kätte saanud Theo D.R, kes tappis nendega inimese. 17 Samas ilmestab D.R Varblase suhtumist tulirelvade ja laskemoona käitlemisse üldiselt läbiotsimise protokoll ja tema ütlused. Nimelt järeldub, et kui D.R käis XXX.a erinevaid aia planeerimise töid tegemas (kaasas jahirelv ja 2 padrunit), siis teine tulirelv ja suures koguses laskemoona olid XXX kinnistu majas, kus parasjagu veetis aega vähemalt Theo D.R (kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed, millal saabus J. K.). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt oli XXX kinnistul asuvas majas ka püstol XXX, mis D.R Varblase ütluste kohaselt oli ka tema toas voodi kõrval. Kuidas tulirelv on saanud läbiotsimise ajaks teise kohta, D.R Varblase ütlustest ei selgu. Samuti on majas erinevates kohtades laskemoona. Teo raskust ilmestab kohtu arvates seegi, et D.R Varblase kinnipidamisel leiti ka tema taskust hulgaliselt laskemoona (18 padrunit) (II kd, tl 40-42), mille kohta selgitas D.R kohtus, et ta plaanis nendega järgmisel või ülejärgmisel päeval lasketiiru minna ja seal kasutada. Seega peab D.R nõuetekohaseks laskemoona käitlemiseks seda, kui ta päevade kaupa laskemoona enda taskus kannab või seda majas laiali hoiab. Sealjuures ei ole D.R enda tegevuses näinud mingit (ka isegi mitte kõige väiksematki) eksimust. Tulirelvad ja laskemoon on äärmiselt ohtlikud ning seega nende käitlemine peab olema eriliselt hoolas ja vastutustundlik. Eeltoodust tulenevalt tingivad kuriteost, aga ka D.R Varblase isikust (eripreventiivne eesmärk) tulenevad asjaolud lisakaristuse kohaldamise. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lisakaristust 3. aastaks. Tsiviilhagi 24. Kriminaalasjas on kannatanu K. K. esitanud tsiviilhagi summas 829,76 eurot, mis koosneb matustega seotud kuludest (I kd, tl 11-12, 74-81). Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on L. M. kandnud 22.10.2020. a kannatanu K. K. arvelduskontole 830 eurot, selgitusega „matusekulud – kriminaalasi nr 20278000764“ (I kd, tl 62). Seda, et tsiviilhagi hüvitatud, on kinnitanud kannatanu K. K. ka kohtuistungil. Kuna kannatanule on kuriteo läbi tekitatud kahju hüvitatud tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud Theo Varblase süüdistusi puudutavad menetluskulud 25. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks ½ suuruses osas tunnistajale hüvitatud kuludest, s.o 36,14 eurot (I kd, tl 88-93). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuludeks surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis 534 eurot (I kd, tl 105), ½ DNA-ekspertiisi kuludest, s.o 712,50 eurot (II kd, tl 13), ½ lasujäägiekspertiisi kuludest, s.o 202,50 eurot (II kd, tl 19), ½ tulirelvaekspertiisi kuludest, s.o 210 eurot (II kd, tl 31). Ekspertiisikulud kokku on 1659 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses summas 318 eurot (II kd, tl 114, 116). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.

  1. a)määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval 18 ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. Menetluskulud kokku on 3473,14 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb eelnimetatud menetluskulud kogusummas 3473,14 välja mõista Theo Varblaselt. D.R Varblase süüdistust puudutavad menetluskulud 26. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks ½ suuruses osas tunnistajale hüvitatud kuludest, s.o 36,13 eurot (I kd, tl 88-93). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuludeks ½ DNA-ekspertiisi kuludest, s.o 712,50 eurot (II kd, tl 13), ½ lasujäägiekspertiisi kuludest, s.o 202,50 eurot (II kd, tl 19), ½ tulirelvaekspertiisi kuludest, s.o 210 eurot (II kd, tl 31). Ekspertiisikulud kokku on 1125 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses summas 814,02 eurot (II kd, tl 97, 98-99, 101, 105, 106-108, 111) ning kohtumenetluses 2078,88 eurot. Kaitsja tasu ja kulud kokku on 2892,90 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.
  2. a)määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb eelnimetatud menetluskulud kogusummas 4930,03 välja mõista D.R Varblaselt. Asitõendid 27. Kriminaalasjas on asitõenditeks järgmised esemed: - kaheraudne jahipüss XXX (koos kanderihmaga) (pakend nr 5); - J. K. surnukehast välja võetud kolm konteinerifragmenti ja kolm terashaavlit (pakend nr JKL1); - kolm padrunikesta (kaliiber 12) (pakendid nr 5.2, TV3, TV4 ); - - sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud tupega nuga (pakend nr 1), 0,5 l plastikpudel (pakend nr 7), mattklaasiga viinapudel (pakend nr 9), kaks puidust liistu (pakendid nr 10, 11) ja kirju pits (pakend nr 12); J. K. surnukeha kätelt võetud proovid ning tema seljas, jalas ja juures olnud esemed (pakendid nr JK1, JK2, JK3, JK4, JK6, JK7, JK8, JK9, JK10, JK11); Theo Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr TV1, TV2); D.R Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr RV1, RV2). Nimetatud esemed asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 146-147; II kd tl 38). Kohus on seisukohal, et kõik need asitõendiks olevad esemed, v.a kaheraudne jahipüss XXX (koos kanderihmaga), tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 19 Kaheraudne jahipüss XXX (koos kanderihmaga), mis kuulub D.R Varblasele, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada. Lisaks on kriminaalasjas asitõenditeks: - 13.05.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli juurde lisatud CD-R plaat 12.05.2020. a Häirekeskusesse tehtud kolme kõnefailiga (pakend nr 1salvestus); 16.06.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli juurde lisatud DVD-R plaat 12.05.2020. a eriüksuse K-Komando poolt salvestatud kahte droonivideo salvestisega (pakend nr K1); 12.05.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud DVD-R plaat sündmuskoha ja kohtuarsti laiba vaatluse videosalvestisega (pakend nr 15); 11.06.2020. a kahtlustatava Theo Varblase ütluste olustikuga seostamise protokolli juurde lisatud DVD-R plaat Theo Varblase ütluste olustikuga seostamise videosalvestisega (pakend nr TV1). Eelmärgitud teabekandjad asuvad kriminaalasja kohtutoimiku juures (I kd tl 111, 143, 153; II kd tl 56) ning tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kaebus 28. Kohtule on Riigiprokuratuuri poolt edastatud seisukoha võtmiseks KrMS § 228 lg 6 alusel Theo Varblase kaitsja kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.08.2020. a määrusele, milles taotletakse nimetatud määruse tühistamist (I kd, tl 22-26). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.08.2020. a määrusega eraldati kriminaalasjast D.R Varblase kahtlustust puudutav materjal eraldi menetluseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole D.R Varblase tegu toime pandud grupis ja Theo Varblase vahistamise tähtaja tõttu on süüdistusakt vaja kiiresti saata kohtusse, mistõttu tuleb kriminaalasi eraldada KrMS § 216 lg 4 alusel (I kd, tl 27-28). Eelistungil selgitas prokurör, et Theo Varblase vahistamise tähtaeg oleks pidanud olema 12.11.2020. a, D.R Varblase kaitsja poolt kriminaaltoimiku vastuvõtmine viibis. Kohtule on esitatud ka dokumendid, millest nähtuvalt on Theo Varblase kaitsja saanud kriminaaltoimiku materjalid 14.08.2020. a (I kd, tl 29) ja D.R Varblase kaitsja 24.08.2020. a (I kd, tl 30). Theo Varblase kaitsja esitas kohtumenetluses taotluse kriminaalasjade ühendamiseks (I kd, tl 51-52). Kriminaalasjade ühendamise otsustamiseks jagati D.R Varblase kriminaalasi Tartu Maakohtu esimehe 15.09.2020. a käskkirjaga nr 11-1/20/62 kohtunikule, kelle menetluses on kriminaalasi nr 1-20-6052. Seega kriminaalasja menetlemist jätkas kohtunik Raina Pärn. Tartu Maakohtu 07.10.2020. a määrusega ühendas kohus eelmenetluse staadiumis kriminaalasjad nr 1-20-6403 ja 1-20-6052 ühiseks menetlemiseks (I kd, tl 57-58). Kriminaalasja on ühendamise tulemusena arutatud algusest peale ühiselt. Sellest tulenevalt on ära langenud Theo Varblase kaitsja kaebuse aktuaalsus ja kohus ei pea vajalikuks põhjalikumalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.08.2020. a määruse õigustatust hinnata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anne Mandel Raina Pärn Piret Puistaja rahvakohtunik 20 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.