Obsah (15)

§ 113§ 419§ 64§ 117§ 68§ 418§ 73§ 78§ 51§ 83§ 16§ 57§ 424§ 1191§ 384

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Koh

§ 113

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi, X.L Varblase süüdistuses

§ 419lg 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16.

aprilli

1. a otsus Süüdistatava Theo Varblase kaitsja advokaat Heikki Kuningas Süüdistatava X.L Varblase kaitsja advokaat Argo Küünemäe Süüdistatav Theo X.L (ik 36704042718), elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas, töökoht puudub, 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kaitsja advokaat Heikki Kuningas,vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatav X.L (ik XXX), elukoht: XXX, töökoht puudub. Kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Tatjana Tamm
2. september 2021 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm; Süüdistatavad X.L ja Theo X.L Kaitsjad Sirje Must ja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. aprilli 2021 otsus Theo Varblase süüditunnistamises ja karistamises

§ 113

lg 1 järgi,

§ 64lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises ning sundraha osas.

2. Theo X.L tunnistada süüdi

§ 117lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristuseks, raskeima karistuse suuredamise teel, 2 aastat 4 kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.05.2020 ning alates sellest päevast arvestada Theo Varblase karistuse algust.

1. Välja mõista Theo Varblaselt sundraha 876 eurot.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Theo Varblase kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, X.L Varblase kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid X.L Varblasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 505 eurot 80 senti ja kulu suuruseks 66 eurot 96 senti (summad sisaldavad käibemaksu).
5. Eelmises punktis märgitud summad mõista välja X.L Varblaselt riigituludesse. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistused
6. Theo Varblasele on esitatud süüdistus

§ 113lg 1 järgi selles, et tema pani tahtlikult toime J.K.

a tapmise. 2 12.05.2020. a ajavahemikus kella 12.00-18.09 Tartu maakonnas Elva vallas XXX külas XXX kinnistul Theo X.L tulistas X.L Varblasele kuuluvast kaheraudsest sileraudsest püssist IŽ-27-EM-1S nr 062752154 kaliiber 12 ühe lasu J.K. a ülakeha piirkonda, põhjustades J.K. a surma sündmuskohal. J.K. a surma põhjuseks oli rindkere lasuvigastus tulirelvalasust haavlitega vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara ja mao purustusega, mille tüsistusena tekkisid kahepoolne õhk-verirind, õhkemboolia ja äge verepaotus peamiselt sisemisest verejooksust. Lisaks on Theo Varblasele esitatud süüdistus

§ 418lg 1 järgi selles, et tema 12.05.2020.

a ajavahemikus kella 12.00-18.09 Tartu maakonnas Elva vallas XXX külas XXX kinnistul käitles ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona. Omamata relvaluba, võttis ta enda valdusesse X.L Varblasele kuuluva tulirelva kaheraudse sileraudse püssi IŽ-27-EM-1S nr 062752154 kaliiber 12 koos laskemoonaga vähemalt kahe 12 kaliibriga padruniga. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega rikkus Theo X.L relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, ning RelvS § 34 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud RelvS § 35 lg-s 2 sätestatud dokumendid; kelle suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 36 lgs 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. Theo X.L oli aga isikuks, kelle suhtes esinesid relvaloa andmist välistavad asjaolud RelvS § 36 lg 1 p 6 alusel ja kelle relvaluba oli kehtetuks tunnistatud. 2. X.L Varblasele on esitatud süüdistus

§ 419lg 1 järgi selles, et tema hoidis ja kandis ning toimetas edasi 12.05.2020.

a kuni kella 18.09 Tartu maakonnas Elva vallas XXX s XXX kinnistul temale väljastatud relvaloa alusel kuuluvat tulirelva kaheraudset sileraudset püssi IŽ27-EM-IS nr 062752154 kaliiber 12 ja selle relva juurde kuuluvat laskemoona tingimustes, mis ei vastanud RelvS-is sätestatud nõuetele. RelvS § 45 lg 2 kohaselt tuleb tulirelva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. RelvS § 45 lg 3 kohaselt võib tulirelva hoida üksnes tühjaks laetuna. RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub tema elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. RelvS § 46 lg 6 kohaselt hoitakse padruneid, püssirohtu ja sütikuid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. RelvS § 46 lg 8 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav. RelvS § 50 lg 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kasutamise või sattumise teise isiku valdusesse, samuti juhusliku kahju tekitamise. RelvS § 55 lg 2 kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamisel peab edasitoimetatav relv olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu. X.L hoidis, kandis ning toimetas edasi temale kuuluvat tulirelva lohakalt, võimaldas joobes olekus Theo Varblasel saada ligipääsu tulirelvale ja relva juurde kuuluvale laskemoonale – vähemalt kahele padrunile. Oma käitumisega rikkus X.L RelvS § 45 lg 2, 3, § 46 lg 1, 6, 8, § 50 lg 2, § 55 lg 2 sätteid, mille tulemusena pani Theo X.L vahetult peale tulirelva ja laskemoona enda valdusesse saamist toime

§ 418lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Maakohtu otsus 3 3. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati T. X.L süüdi

§ 113lg 1 järgi ja teda karistati 10-aastase vangistusega.

Ta tunnistati süüdi ka

§ 418

lg 1 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti T.

Varblasele liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka T.

Varblase eelvangistuses viibitud aeg alates kinnipidamisest 12.05.

1. a, millisest kuupäevast loetakse ka tema karistuse kandmise algusaega. T. Varblase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15.05.
2. a määrusega kohaldatud lisapiirangud tühistati täies ulatuses kohtuotsuse kuulutamisest alates.
3. X.L tunnistati süüdi

§ 419

lg 1 järgi mõistes talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Varblase eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.05.2020. a, s.o 3 päeva. Tema ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1,3 alusel määrati, et R.

Varblasele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.04.2021. a.

§ 51alusel võeti R.

Varblaselt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 3 aastaks. 5. Kannatanu K.K. a tsiviilhagi 829 eurot ja 79 senti jäeti rahuldamata seoses kahju hüvitamisega kostja poolt. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.

§ 83lg 2 ja § 421 alusel konfiskeeriti R.

Varblasele kuuluv kaheraudne jahipüss IŽ-27EM-1S koos kanderihmaga. Kohtuotsuse põhjendused Theo Varblase süüdistus

§ 113lg 1 järgi 6.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et T. X.L, X.L ja J.K. viibisid ühiselt 12.05.

1. a XXX kinnistul, XXX s, Elva vallas, Tartu maakonnas. XXX kinnistu kuulub teiste hulgas ka R. Varblase ja T. Varblase isale T.V.ele.
2. Mingil ajal istusid ning tarvitasid ühiselt alkoholi kõik kolmekesi – J.K. , T. X.L, X.L ning millalgi tuli T. Varblasele mõte hakata tegelema hanede peibutusjahiga, kasutades selleks R. Varblasele kuuluvat relva IŽ-27-EM-1S nr
3. Sellel ajal ei viibinud juures R. Varblast.
4. T. Varblase ütluste kohaselt võttis ta relva majas asuvast toast (paremat kätt) ja 2 padrunit maja sees paremat kätt asuva laua alt pooliku karbi seest. Relv oli lahtises asendis. Maakohus märkis, et kuigi T. Varblase ütlused tulirelva enda valdusse saamise või võtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed, puuduvad mistahes teised tõendid, mis nimetatud asjaolusid aitaksid kriminaalasjas täpsemalt selgitada või kindlaks teha. Nimelt ei ole võimalik tugineda ka alternatiivsele, R. Varblase versioonile (tema puhkas või magas majas kui Theo X.L käis tulirelva magamistoast võtmast), kuna see ei ole kooskõlas T. Varblase ütlustega ja toetatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seetõttu ei saa seda versiooni pidada piisavalt usaldusväärseks.
5. Samas ei ole vaidlust selles, et mingil hetkel istus T. X.L bussis ja tema kõrval oli R. Varblasele kuuluv relv IŽ-27-EM-1S nr 062752154 ning ta soovis sellest lasku sooritada. Kriminaalasjas on tuvastatud, et 12.05.
6. a suri J.K. , põhjuseks rindkere lasuvigastus. Asjas on tõendatud, et T. X.L sooritas lasu, mis tabas J.K. at ja põhjustas tema surma. 4 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt teatas K.K. toimunust Häirekeskusele kell 18.
7. Järgmisel korral helistab Häirekeskusele kell 20.05 L.M. , kes sai toimunust teada läbi R. Varblase. Teine kõne toimus 12.05.
8. a kell 20.
9. Kohus järeldas, et lask toimus 12.05.
10. a õhtupoole (Theo Varblase ja X.L Varblase ütluste kohaselt jõudis J.K. sel ajal XXX kinnistule), kuid enne kella 18.
12. Tõenditest järelduvalt viibisid lasu sooritamise ajal XXX kinnistu maja hoovil T. X.L ja J.K. . X.L sel ajal hoovil ei viibinud (oli majas sees, X.L Varblase ütluste kohaselt puhkas, magas). T. Varblase ütluste kohaselt istus ta bussis sees, kui haneparved hakkasid tulema (relv oli tema kõrval paremal). Ta haaras parema käega relva (kasutas ainult ühte kätt), tahtis seda välja tõsta ja püsti tulla ning lindude pihta tulistada. Selleks, et kiiremini tegutseda võttis ta kohe kaitseriivi maha (mitte nii nagu tavaliselt, s.o enne laskmist). Kaitseriivi mahavõtmiseks kasutas T. X.L pöialt, samal ajal oli näpp päästikul (see oli tema arvates lubamatu tegu). Relv läks lahti enne, kui T. X.L oli laskmiseks valmis. T. X.L nägi kui J.K. hakkas maja poolt tulema. Sel ajal tulidki haned. T. X.L siis J.K. at ei näinud, kui ta püssi rabas ja haned üle lendasid. T. X.L arvas, et selle ajaga tahtis J.K. oma koha peale tulla – ta istus enne T. Varblase kõrval bussis. T. X.L nägi J.K. at siis, kui lask käis, J.K. oli tema ees ja siis jälle ei olnud. Laskmise ajal oli T. Varblasel relv paremas käes, all-asendis, paralleelselt maaga, maa ligidal. Seda, kuidas selles asendis J.K. sai lasu rindkeresse, T. X.L ei tea.
13. Kohus leidis, et T. Varblase eelkirjeldatud ütlused ei ole usaldusväärsed, s.o ennekõike eluliselt usutavad, aga need ei ole kooskõlas ka teiste tõenditega. Muuhulgas märkis kohus, et arvestades vahemaad maja ja bussi vahel ja J.K. a joobe suurust on väheusutav, et J.K. suutnuks lühikese aja jooksul jõuda T. Varblase juurde.
14. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli 13.05.
15. a kell 06.38 alkoholisisaldus T. Varblase väljahingatavas õhus 0,81 mg/l kohta. Viidatud alkoholisisaldus T. Varblase väljahingatavas õhus on tuvastatud sündmusest rohkem kui 12 tundi hiljem. Seega ei lugenud kohus usutavaks T. Varblase ütlusi ka selles, et tema tarvitas alkoholi mõne pitsi. Kohtu hinnangul ei viita J.K. a võimalikule kiirustamisele kannatanu kehaasend - üks käsi oli osaliselt taskus. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks T. X.L oletust, et J.K. tahtis minna eelnevale istumiskohale – T. Varblase kõrvale avatud uksega bussi.
16. Maakohtu hinnangul on oluline, et lasu tagajärjel tekkisid J.K. a vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara ja mao purustused. Sisenemishaav on rindkerel vasakul pool rangluu keskjoonel VI roide kõrgusel Kogutud tõendite kohaselt toimus lask suunaga eest taha. Olukorras, kus J.K. oli näoga T. Varblase poole, ei ole võimalik, et T. X.L ei näinud J.K. at. Lisaks nähtub T. Varblase ütlustest, et lask toimus sisuliselt liikumise pealt, s.o ajal kui ta tõusis püsti. Arvestades J.K. a kehal lasuvigastuse paiknemist, J.K. a pikkust ja T. Varblase ligikaudset pikkust ei ole usutav, et lask sai toimuda sellistes tingimustes nagu on seda kirjeldanud T. X.L (st T. X.L hakkab püsti tõusma, relv all-asendis, paralleelselt maaga, maa ligidal, mitte üles suunatud).
17. Maakohus rõhutas, et eksperdi hinnangul oli tegemist lähilasuga – ca 5 cm. Sellest järelduvalt ei ole eluliselt usutav, et nii lähedalt vastamisi seistes ei näinud T. X.L lasku 5 sooritades J.K. at. On ilmselge, et hanede pihta tulistamiseks tulnuks jahirelv suunata kohta, kus haned lendavad. Lask, mis tabas J.K. at, ei olnud ilmselgelt sihitud. Kohus luges tuvastatuks, et T. Varblase tegevuse tagajärjel toimus lask, kuid millistel asjaoludel täpselt, ei ole võimalik kogutud tõendeid hinnates kindlaks teha. T. Varblase ütlused selles osas ei ole kooskõlas teiste objektiivsete tõenditega ega eluliselt usutavad.
18. Maakohus leidis, et T. X.L pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Kohus nõustus kaitsjaga, et J.K. at, T. Varblast ja R. Varblast on iseloomustatud kui väga rahulikke, mitte impulsiivsete ja agressiivsetena. Samas ei nõustunud kohus kaitsjaga, et need asjaolud välistavad tahtluse. Kohtu hinnangul on T. Varblase tahtlik käitumine tuvastatav objektiivsetest asjaoludest. T. X.L nägi J.K. at enne, kui alustas jahirelvast laskmist. Alkoholijoobes T. X.L käitles relva teise isiku vahetul juuresolekul, mistõttu pidi ta möönma ka halvima tagajärje saabumist. Lask võib tabada J.K. at ja selle tulemusena võib ta surra. Sellises olukorras loota tagajärje mittesaabumisele ei olnud kohtu hinnangul tõsimeelne. Lisaks kinnitas T. Varblase tahtlust ka tema teojärgne käitumine. Nimelt järeldub kogutud tõenditest, et pärast lasu sooritamist ei teinud T. X.L mitte midagi. Ta lihtsalt istus samale kohale, kus ta ennegi oli olnud (J.K. a bussi) ja oli seal seni, kuni politsei ta kinni pidas. T. X.L ja X.L ise midagi ette ei võtnud. Esmakordselt teatasid Häirekeskusele toimunust L.K. ja K.K. , kes olid juhuslikult läinud XXX kinnistule ja avastanud toimunu. 16. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, justkui käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud oleksid sarnased Viru Maakohtu 06.12.2019. a otsuses kriminaalasjas nr 1-19-9746 ja Harju Maakohtu 01.11.2019. a otsuses kriminaalasjas nr 1-19-7481 toodud asjaoludega. 17. Kokkuvõttes tuvastas maakohus T. Varblase teos

§ 113lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis.

Theo Varblase süüdistus

§ 418lg 1 järgi 18.

Maakohus, hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, oli seisukohal, et T. Varblase süü

§ 418lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud.

Kuivõrd nimetatud süüdistust apellatsioonis ei vaidlustata, ei ole seda vaja pikemalt refereerida. X.L Varblase süüdistus

§ 419lg 1 järgi 19.

Kohus asus seisukohale, et R. Varblasele esitatud süüdistus

§ 419lg 1 järgi on tõendatud.

1. Kohtu hinnangul on R. Varblasele põhjust ette heita, et ta ei ole loonud XXX kinnistule tingimusi, mis võimaldaksid hoida tulirelva ja laskemoona hoiukohas nii, nagu RelvS § 46 lgs 3, 6 on sätestatud. Isegi, kui seaduse järgi ei ole kohustust relva või laskemoona hoidmiseks kasutada relvakappi, lukustatavat sahtlit või laegast, tuleb hoida tulirelva ja laskemoona selliselt, et see oleks kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav (RelvS § 46 lg 8). Antud juhul ei ole need nõuded olnud täidetud. X.L on hoidnud tulirelva ja laskemoona (RelvS § 45 lg 2, § 50 lg 2) selliselt, et sellele on juurde pääsenud T. X.L. 6
2. Tulirelva IŽ-27-EM-1S nr 062752154 alaliseks hoiukohaks on R. Varblase elukoht, kus on Politsei- ja Piirivalveameti poolt kontrollitud relvakapp. Kuigi mõnepäevast elukohast eemal viibimist relvaga ei ole põhjust tingimata käsitleda RelvS § 46 lg 1 rikkumisena, viitavad kogutud tõendid sellele, et esineb ilmselge vajadus kooskõlastada XXX kinnistul asuv maja R. Varblasele kuuluvate tulirelvade hoiukohana Politsei- ja Piirivalveametiga. Olukord, kus aadress on kooskõlastamata ja vastavad tingimused tulirelvade ohutuks hoidmiseks puudulikud, tingib selle, et X.L kannab igal pool tulirelvasid järjepidevalt kaasas. Selline tegevus ei ole ilmselgelt aktsepteeritav, mõistlik ja tulirelvade käitlemise seisukohast ohutu.
3. Maakohtu hinnangul on R. Varblase tegevus (tulirelvade ja laskemoona viimine XXX kinnistule) käsitletav tulirelva ja laskemoona kandmisena RelvS-i mõttes. X.L ei ole täitnud ka tulirelva ja laskemoona kandmisele esitatavaid nõudeid korrektselt, sest ta ei ole suutnud tagada seda, et kõrvalised isikud tulirelvale ja laskemoonale juurde ei pääse (RelvS § 50 lg 2). Maakohus märkis veel, et isegi kui R. Varblase versioon tulirelvaga samas ruumis magamisest oleks usaldusväärne, ei ole selline hoidmisviis raskesti avastatav ega välista kolmandate isiku poolt juurdepääsu võimalust või kättesaadavust. Tulirelva hoidmiseks ei ole piisav jätta see magamistuppa ukse taha. Seda, et tulirelvade ja laskemoona hoidmistingimused ei olnud piisavad, kinnitab ka läbiotsimise protokoll, mille kohaselt leiti majast erinevatest kohtadest ja esemete seest nii tulirelv, kui ka hulgaliselt laskemoona. RelvS § 45 lg-s 3 sätestatu rikkumist ei ole põhjust R. Varblasele ette heita.
4. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse olla veendunud, et kui X.L oleks täitnud tulirelva ja laskemoona käitlemisele sätestatud nõudeid, siis suure tõenäosusega ei oleks T. X.L saanud tulirelvale ja laskemoonale ligipääsu. See omakorda oleks võinud ära hoida J.K. a surma. X.L oli teadlik nõuetest, mida tal tulnuks täita, kuid mida ta ei teinud. X.L pidi seda ette nägema, kuid ilmselgelt soovis sellist tagajärge vältida.
5. Kokkuvõttes leidis maakohtu poolt tuvastamist, et X.L hoidis, kandis ja toimetas edasi temale kuuluvat tulirelva lohakalt, võimaldas joobes olekus T. Varblasel saada ligipääsu tulirelvale ja relva juurde kuuluvale laskemoonale – vähemalt kahele padrunile. X.L rikkus RelvS § 45 lg 2, § 46 lg 1, 6, 8, § 50 lg 2, § 55 lg 2 sätteid, mille tulemusena pani T. X.L vahetult peale tulirelva ja laskemoona enda valdusesse saamist toime

§ 418lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Karistus

1. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et T. X.L käitles tulirelva ja laskemoona alkoholijoobes. Kuigi Theo Varblasel olid teadmised, oskused ja kogemused tulirelvade ja laskemoona käitlemisel, puudus tal relvaluba (oli ära võetud varasemate rikkumiste tõttu). T. Varblase ebaseadusliku tulirelva ja laskemoona käitlemise tõttu kaotas elu J.K. . T. X.L pani teo toime kaudse tahtlusega.
2. T. X.L on väljendanud kahetsust. Kohus ei pidanud seda karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

p 3 mõttes, sest süüdistatav ei andnud usaldusväärseid ja eluliselt usutavaid ütlusi. T. Varblasel on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Maakohus rõhutas, et saades ebaseaduslikult enda valdusesse relva ja laskemoona, pani T. X.L toime raske kuriteo- tapmise. 7 27. Kohus mõistis T. Varblasele

§ 113

lg 1 järgi karistuseks 10 aastat vangistust, ja

§ 418

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse kandmise algust alates T.

Varblase kinnipidamisest, s.o 12.05.

1. a. Kohus tühistas ka prokuröri 15.05.
2. a määrusega kohaldatud lisapiirangud.
3. R. Varblase süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et X.L on ettevaatamatusest rikkunud väga palju ja olulisi relvaseadusest tulenevaid nõudeid tulirelvade ja laskemoona käitlemiseks. Sealjuures on ta pikaajaliste kogemuste, oskuste ja vajalike teadmistega. Tema lohakuse tõttu sai T. X.L juurdepääsu tulirelvale ja laskemoonale ning pani toime raske isikuvastase kuriteo. X.L pani teo toime kergemeelsusest. Maakohus mõistis R. Varblasele

§ 419

lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusest maha tema kinnipidamise aeg 12.05-14.04.2020.

Kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Arvestades ennekõike R. Varblase isikust tulenevaid asjaolusid, on põhjust jätta ülejäänud karistus tervikuna täitmisele pööramata

§ 73

lg 1, 3 alusel, kui X.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 29. Lisaks põhikaristusele kohaldas kohus R. Varblase suhtes lisakaristust

§ 51

alusel – temalt võeti relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 3ks aastaks. Apellatsioonid 30. R. Varblase kaitsja A. Küünemäe palub tühistada Tartu Maakohtu otsus süüdistatava süüdimõistmises

§ 419lg 1 järgi ja mõista ta selles õigeks.

Rahuldada kaitsja tasu taotlus.

1. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja maakohus on tõendite kohtulikul uurimisel võtnud endale süüdistaja rolli ja jätnud kaitsja vastuväited tähelepanuta ja ümber lükkamata. Paljude maakohtu väidete puhul puudub otsuses jälgitav ja tõenditele tuginev põhjendus. Maakohtu põhjendused on hüpoteetilist laadi ja nendest ei selgu, milline süüdistatava tegevus oleks olnud õiguspärane ja kooskõlas relvaseaduse konkreetse sättega. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, millised on need konkreetsed tõendid, mis moodustavad kogumi, mille põhjal maakohtu veendumus on kujunenud.
2. Väär on maakohtu arutelu ja etteheide süüdistatavale selles osas, et „XXX kinnistut ei ole X.L tulirelva hoiukohana PPA-s kooskõlastanud (RelvS § 46 lg 1, 6, 8)“.
3. XXX kinnistu ei olnud süüdistatava relva hoiukohaks, sest süüdistatav vaid käis aegajalt vanemate ja lähisugulaste kinnistutel töid tegemas ning peatus seal ka siis kui käis vahest jahil. Maakohus on vääralt käsitlenud XXX kinnistut süüdistatava relva hoiukohana.
4. On üldteada, et jahimehed käivad jahil ja jahil olemine võib kesta päeva, kaks või kolm sh hanede heidutusjaht. RelvaS ei sea tingimuseks, et jahile minnes peab relva kandja registreerima PPA-s jahi asukoha ja ööbimise asukoha relva hoiukohana. X.L kandis tulirelva endaga kogu aeg kaasas, kui ta oli XXX kinnistul või liikus selle ümbruses. Kaasas kandmisel on oluline, et relv oleks lahti võetuna, laadimata ja relvakotis. 8
5. Asjas puuduv vaidlus selles, et süüsitatav kandis relva endaga kaasas lahti võetuna, laadimata ja relvakotis. Kahetsusväärselt on eeluurimisasutus ja prokuratuur püüdnud kohtueelses menetluses varjata asjaolu, et relvakott oli süüdistatava magamistoas talus. Eeluurimisasutus on sündmuskoha läbiotsimisprotokollis loetlenud hulgaliselt esemeid ja asju, kuid relva koti, mis asetses magamistoa põrandal keskel jättis arusamatult loetlemata.
6. Väär ja põhjendamatu maakohtu järeldus, et süüdistatavate ütlused relva saamise ja võtmise kohta ei ole usaldusväärsed. Samas märgib maakohus otsuses, et „X.L Varblasele ei ole põhjust ette heita RelvaS § 45 lg 3 sätestatu rikkumist, kuna kogutud tõenditest ei nähtu, justkui X.L oleks hoidnud tulirelva laetuna“. Eelkirjeldatud kaks kohtu järeldust on teineteisega loogilises vastuolus, sest relva kott asetseb läbiotsimise ajal talumaja magamistoa põrandal.
7. Maakohus ei ole kahelnud süüdistatavate ütlustes, et tulirelv oli lahti võetuna. Seega sai relv olla enne kahetsusväärset õnnetust lahti võetuna ja laadimata üksnes relvakotis mis asus magamistoas, kus magas X.L . Asjas ei ole tõendeid mis kinnitaksid väidet, et lahti võetud relva osad vedelesid mööda talumaja või õue ala laiali ja T. X.L käis magamistoas (kus magas X.L) võtmas üksnes kahte padrunit, millega relv laadida.
8. Arusaamatu on maakohtu arutelu selles osas nagu ei oleks X.L tulirelva ja laskemoona käidelnud moel, millise sätestab relvaseadus. Kaitsja arvates tegi süüdistatav kõik mida RelvaS nõuab relva kandmisel endaga kaasas. Relvaseadus ei reguleeri juhtumeid, kus relva omanik peaks magamise ajal, kaasas kandmise mõttes, jahirelva jätkuvalt õlal kandma. Relv paiknes magamisruumis selliselt, et teise isiku sisenemisel ruumi ei ole relvakott nähtav. Väär on maakohtu käsitlus, et süüdistatav möönis, et magamistuppa tulles ja ringi vaadates võis seda relva seal näha.
9. Väär on ka maakohtu järeldus, et süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et T. X.L või sõber J.K. võib purjus peaga võtta tema magamistoast relva või laskemoona ning sellega toime panna kuriteo. Sellise väitel puudub igasugune alus ja eeldused. Süüdistataval puudus igasugune põhjus arvata, et keegi võiks tulla tema magamistuppa ja salaja võtta tema magamise ajal toast relva ja laskemoona.
10. T. Varblase kaitsja H. Kuningas palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada T.X.L süüdi

§ 117

lg 1 järgi ning mõista karistuseks aeg ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ning lugeda karistus kantuks ja vabastada T. X.L kohtuotsuse tegemisel vahi alt.

1. Apellandi hinnangul ei ole maakohtu otsus põhjendatud, ebaõigesti on tuvastatud asjas tähtsust omavad asjaolud ning ebaõigesti on jäetud kõrvale T.X.L ütlused.
2. Otsuse lk 6 kohus sedastab, et T. Varblasel tekkis mõte hakata tegelema hanede peibutusjahiga. Selles väljendub T.Varblase tegevuse eesmärk, tahtlus ja ühtlasi kavatsus – pidada peibutusjahti. Tuvastanud tegevuse eesmärgi jõuab maakohus ootamatult järelduseni, et T.Varblasel oli tahtlus tappa J.K. . Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, miks oli T.Varblase eesmärgiks tappa J.K. .
3. Otsuse lk 11 kohus sedastab, et T.X.L võis soovida hanede suunas lasta, kuid selgelt ei olnud ta selleks suuteline või lihtsalt ei teinud seda. Edasi maakohus märgib, et T.Varblase 9 tegevuse tagajärjel toimus lask, kuid millistel asjaoludel täpselt, ei ole võimalik tõendeid hinnates kindlaks teha. Kaitsja leiab, et kui pole võimalik kindlaks teha millistel asjaoludel lask toimus, siis kuidas on võimalik väita, et tegemist oli tahtlusega.
4. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud nagu oleks T.X.L ette näinud lasu toimumist enne relva suunamist hanedele ning et lasu toimumise hetkel oleks kannatanu seisnud relva suudme ees. T.Varblase soov oli tulistada hanesid. Ta ei soovinud päästikule vajutada enne kui relv polnud sihtmärgile suunatud ja ta ei soovinud tabada J.K. at.
5. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et siis kui relv oli T.Varblase käes seisis J.K. tema ees. Relv oli võetud parema käega ja relv oli T.Varblase käes asendis toru suunatud bussist välja. Sõltumata selles, kas T.X.L soovis hanesid lasta või soovis relva tagasi bussi panna, oleks juhuslik lask võinud toimuda. Relv oli laetud, seega mistahes toimingu tegemisel oleks võinud lask toimuda. Kohtuotsuses pole põhjendusi selle kohta miks oleks T.X.L möönnud lasu toimumist, J.K. a tabamist, mitte aga poleks lootnud selle mittesaabumisele.
6. Kaitsja arvates pole tuvastatud motiivi olemasolu J.K. a tapmiseks.
7. Kohtuotsuses on mitmes lõigus käsitletud vastuolusid asja T.Varblase ütlustes. Pikalt on arutletud vastuolude üle selles kust T. X.L relva võttis. Samas ei ole tähtsust asjaolul, kuidas relv T.Varblase kätte sattus. Kaitsjale jääb probleemi tõstatamine seetõttu ebaselgeks.
8. Kaitsja arvates on oluline see, kas T. X.L nägi J.K. at uksest väljumas, oli ta juba väljunud ja hakkas liikuma, kus ta asus kui liikuma hakkas. T. X.L on kohtus öelnud, et relva võtmise ajal ta J.K. at ei näinud. Relv asus bussis T. Varblase paremal käel ja seda võttes ei saanud J.K. at näha. Seega pole tõendeid, mis kajastaksid J.K. a liikumist.
9. Maakohus on esitanud oletusena väite, et J.K. a joove takistas tal lühikese ajaga T. Varblase juurde jõudmast. Oletustele tuginev otsus ei ole seaduslik ja pole ka põhjendatud.
10. Maakohus on T.Varblase ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud seoses sellega kuhu J.K. oleks soovinud istuda. T.X.L avaldas arvamust, et J.K. tuleb oma koha peale kus ta enne istus, s.o. tema kõrvale. Jääb arusaamatuks mis on loomuvastast sellises arvamuses, miks ei tohtinud T.X.L nii arvata. Samas on maakohus otsuses teinud sellest olulise kaaluga asjaolu ja leidnud, et see pole eluliselt usutav.
11. Maakohus on elulise usutavuse aspektist käsitletud asjaolu, et J.K. a surnukeha oli asendis kus käsi oli taskus. Arusaamatuks jääb kuidas saab inimese liikumise kiirust määrata käte asendi järgi.
12. Maakohus on mitmes otsuse osas leidnud, et T.Varblase ütlused pole eluliselt usutavad. Kohus ei ole nende elulist mitteusutavust põhjendatud.
13. Maakohus leiab, et usutavad pole T.Varblase ütlused selles, millises asendis oli relv lasu hetkel. T.X.L on rääkinud, kui relva võttis oli see paralleelselt maaga. Lasu hetkel ei olnud relv üles suunatud. Kaitsja juhib tähelepanu, et T. X.L relva võtmise hetkel istus bussi lahtise külgukse juures bussi põrandal. Asudes hanede pihta tulistama pidigi T. X.L üles tõusma, kuid enne toimus lask. 10
14. Kaitsja arvates pole ühtegi mõistlikku selgitust miks lask poleks saanud toimuda kogemata. Laetud relva käsitlemisel sõrm päästikul on võimalik, et lask toimub enne kui see on jahiobjektile suunatud. T. Varblasel polnud põhjust ette näha lasu toimumist ajal kui ta hakkas seda suunama hanedele. Maakohus on vääralt tuvastanud subjektiivse külje.
15. Vaidlust ei ole selles, et lasu toimumise ajal asus kannatanu T. Varblase ees. Kaitsja arvates oli J.K. a asukoht juhusliku lasu tagajärg. See oli asjaolude kokkusattumine.
16. Apellandi hinnangul pole tõendatud tahtluse s.h. kaudse tahtluse olemasolu. Eeltoodust lähtudes on tegu toime pandud hooletusest jahirelva käitlemisel ja selline tegu on kvalifitseeritav

§ 117lg.

1 järgi.

1. Karistuse mõistmisel süü suuruse hindamisel arvestas kohus T. Varblase joobes olekut ja relvaloa puudumist. Kohtuotsuses ei ole põhjendusi selle kohta, miks need asjaolud süü suurust mõjutavad.
2. Kaitsja ei ole nõus maakohtuga selles, et ei arvestatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Ringkonnakohtu istung
3. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatavad esitatud apellatsioone, prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha T. Varblase kaitsja apellatsiooni osas, seejärel hindab R. Varblase kaitsja apellatsiooniväiteid, võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning teeb otsustuse menetluskuludes. T. Varblase süüdistus

§ 113lg 1 järgi.

61. T. Varblasele oli esitatud süüdistus J.K. a tahtlikus tapmises. Maakohus tunnistas T. Varblase selles ka süüdi, mida apellant, kaitsja H. Kuningas on vaidlustanud. Kaebaja ei ole nõus maakohtuga, et tegemist on tapmisega. Apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist ning T. Varblase süüditunnistamist

§ 117lg 1 järgi, so J.K.

a surma põhjustamises ettevaatamatusest. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioon põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb T. Varblase süüditunnistamises ja karistamises tahtlikus tapmises tühistada. 61.1 Vaidlust pole selles, et 12.05.2020 viibisid XXX kinnistul vennad Varblased ja nende sõber kannatanu J.K. . Millal keegi kolmest mehest kinnistule tuli, pole oluline. Kõik kolm tarbisid alkoholi. R. Varblasel oli kaasas talle vastava loa alusel kuuluv tulirelv –kaheraudne sileraudne püss IŽ. 61.2 Vaidlust pole selleski, et 12.05.2020 tulistas T. X.L eelnimetatud püssist ning tabas oma sõpra J.K. at, kes suri. 61.3 Tuvastamaks asjaolu, kuidas sattus R. Varblase tulirelv venna T. Varblase kätte, analüüsis maakohus vendade ütlusi. Seejuures tõdes maakohus õigesti, et süüdistatavate ütlused on erinevad. R. Varblase sõnul istus ta mõnda aega (u 20 min) õues koos J.K. a ja T. Varblasega 11 ning läks siis tuppa puhkama. T. X.L venna tuppa puhkama või magama minekust ei räägi. Ta rääkis seda, et J.K. ja vend käisid õuel ringi ning rääkisid tulevikuplaanidest. Samas pole eeltoodud erinevus iseenesest oluline. Oluline on see, et tõenditest järeldub, et mingil hetkel sai T. X.L enda kätte venna püssi, sest tuli mõte tulistada ülelendavaid hanesid. Sel ajal venda X.L-i juures ei olnud. 61.4 Kuigi kokkuvõttes T. Varblase süüdistuse aspektist pole oluline, kust ta relva enda kätte sai, on see siiski oluline R. Varblase süüdistuse seisukohalt, mistõttu vajavad nende ütlused siinkohal välja toomist. T. Varblase sõnul võttis ta relva majast paremat kätt asuvast toas ja 2 padrunit majast paremat kätt laua all olevast poolikust karbist. Relv oli lahtises asendis. J.K. ja vend relva võtmist ei näinud, sest jalutasid kinnistul ringi. Maakohus avaldas asjaolude selgitamiseks T. Varblase kohtueelsel uurimisel antud ütlused (esimene ülekuulamine 14.05.2020). Seal rääkis T. X.L, et vend X.L tegi relvast mõne lasu ja sellest jäi relv bussi. Ringkonnakohtu arvates tõdes maakohus põhjendatult, et T. X.L ei suutnud selgitada, miks ta rääkis ütlusi andes erinevalt. T. Varblase sõnul oli tal esimesel ülekuulamisel peas „pudru ja kapsad“ ning ei suutnud veel aru saada mis juhtus. Ringkonnakohtu arvates on iseenesest mõistetav, et pärast sõbra surnuks tulistamist võis T. Varblasel peas valitseda tõepoolest segadus. Sellisel juhul oleks loogiline ja mõistetav, et ta seda ka küsitlemisel ütleb. Vastupidi, T. X.L rääkis, et püss jäi vennast bussi. 61.5 Maakohus tõdes põhjendatult, et vendade Varblaste ütluste kõrval muud tõendid, mis relva osas selgust tooks, puuduvad. Nagu eelnevalt sai välja toodud, rääkis X.L , et tema pärast lühiajalist õues viibimist, läks tuppa puhkama. Kuidas relv venna kätte sattus, tema ei tea, sest magas. Relv oli temaga samas toas ukse taga. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et vendade ütluste erinevusi silmas pidades, pole iseenesest võimalik kindlalt väita, millise verisooni järgi sai T. X.L relva enda kätte. Seda küsimust käsitleb ringkonnakohus veelkord allpool, R. Varblase süüdistusega seoses. T. Varblase süüdistuse aspektist on oluline see, et mingil hetkel istus T. X.L bussis ja tema kõrval bussi põrandal oli venna tulirelv, mille ta kätte võttis, sest ta tahtis lasuga heidutada hanesid. 61.6 Vaidlust pole asjaolus, et kannatanu J.K. surma põhjuseks oli rindkere lasuvigastus (vt ekspertiisiakt nr 20E-LÕS0016/146, 1 kd, lk 95jj) ja lasu tegi venna relvast T. X.L. Seega põhjustas J.K. a surma T. X.L. Siinkohal ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida tõendeid selle kohta, millisel ajavahemikul lask toimus, see on maakohtu poolt tuvastatud ning selles pole vaidlust. 61.7 Vaidlust pole selleski, et lasu hetkel olid õues hukkunu J.K. ja tulistaja T. X.L. Seega on vaid T. Varblase ütlused, kuidas sündmus toimus. T. Varblase sõnul istus ta bussis kui hakkas tulema haneparv. Relv oli bussipõrandal temast paremal. Ta võttis parema käega relva et seda välja võtta ja tulistada hanede suunas. Kiiresti tegutsemise eesmärgil võttis kohe maha kaitseriivi, kasudades pöialt, samal ajal oli juba ka näpp päästikul. T. X.L teab, et nii ei oleks tohtinud teha - kaitseriiv võetakse maha alles vahetult enne laskmist, samuti ei tohi kohe panna sõrme päästikule. Toimus lask enne kui ta oli valmis laskmiseks. T. Varblase sõnul nägi ta, et J.K. tuli maja poolt. Siis kui haned üle lendasid ja ta püssi rabas, ta sõpra ei näinud. Nägi teda siis kui lask oli toimunud ja sõber oli tema ees. Lasu hetkel ei olnud ta jõudnud relva veel üles suunata, hakkas ise alles püsti tõusma. Kuidas sai J.K. lasu rindkeresse, süüdistatav seletada ei osanud. 12 61.8 Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et süüdistatava eelkirjeldatud ütlused ei ole usaldusväärsed ja on eluliselt ebausutavad. Vaidlust pole asjaolus, et kannatanu oli tarvitanud suures koguses alkoholi (veres 2,27 mg/g). Ka süüdistatav ise oli joobes (12 t hiljem mõõdeti temal väljahingatavas õhus alkoholi 0,81 mg/l). Maakohus tõi välja, et maja ja bussi vahemaa oli üle 5 m, mistõttu ei ole usutav, et kannatanu suutnuks kiiresti küllaltki pika vahemaa läbida ja jõuda ruttu T. Varblase juurde. Maakohtu hinnangul ei viita kannatanu kiirustamisele ka surnukeha asend, kus üks käsi on kannatanul pooleldi taskus. Teatavasti aitab inimesel kiiresti edasi liikuda, kui ta saab anda hoogu mõlema käega. 61.9 Ringkonnakohus nõustub siin apellandiga, et maakohus teeb oletuslikke järeldusi. Nimelt pole teada, kui kaugel kannatanu maja poolt tulles võis olla, kas trepil, poolel maal või kusagil mujal. Selliseid andmeid ei ole. Seejuures ei pea ringkonnakohus olulist kaalu omavaks seda, kas kannatanu võis kiirustada või oli jõudnud vahepeal (kui T. X.L bussipõrandalt relva võttis) süüdistatava lähedusse. Oluline on see, et muid tõendeid peale süüdistatava ütluste ei ole. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kannatanu kehaasendist, sh kannatanu käelaba pooleldi taskus olemise kohta, olulist infot juurde ei anna ning ei lükka ümber ka T. Varblase sõnu selle kohta, et mingil hetkel nägi ta haneparve lendamas, tahtis ruttu tulistada nende suunas. Mingi hetk nägi kannatanut maja poolt tulemas, siis enam ei näinud kannatanut ja nägi siis kui oli tema ees ja toimus lask. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et nii nagu kannatanu, oli ka T. X.L purjus. Purjus süüdistatav näeb üle lendamas haneparve, keda tahab kiire lasuga minema peletada. Võtab bussipõrandalt käeulatuses oleva tulirelva ning on igati usutav, et olukorras, kus purjus süüdistatav rikub relva võtmisel kõiki võimalikke relva ohutu käsitsemise reegleid (võtab kohe maha kaitseriivi ja paneb sõrme kohe ka päästikule), ei olnud suuteline kindlalt fikseerima, kus asub tema sõber - kas on kusagil eemal või juba tema ees. 61.10 Maakohus analüüsis T. Varblase ütluste usaldusväärsust ka selles, kus süüdistatav oletas, kuhu kannatanu võis maja poolt tulles tahta minna. Süüdistatav pakkus välja, et J.K. võis tahta tulla istuma tema kõrvale bussi, kus ta enne istus. Maakohtu hinnangul on T. Varblase ütlused selles, kuhu võis kannatanu tahta minna, eluliselt ebausutavad. 61.11 Ringkonnakohus siingi maakohtuga ei nõustu. Kõigepealt tuleb rõhutada, et T. X.L vaid oletas, kuhu võis J.K. tahta minna istuda. Tegu on seega vaid oletusega, mistõttu pidada süüdistatava oletust ebausutavaks, pole põhjust. Pealegi pole tähtis see, kuhu võis kannatanu tahta minna, kas seista, istuda ja kui, siis kuhu. Kõik sellega seonduv on oletus ning ei oma tõenduslikust aspektist tähtsust. 61.12 Maakohus pidas T. Varblase ütlusi ebausutavataks ka selles, milline oli relva asend lasu hetkel. T. Varblase sõnul toimus lask liikumise pealt, kui ta hakkas püsti tõusma. Kohus viitas isikute pikkustele, mistõttu ei ole usutav, et lask toimus siis kui T. X.L hakkas tõusma, relv oli allasendis, paralleelselt maaga, mitte üles suunatud. Kohus rõhutas, et tegu oli lähilasuga (kannatanu oli mitte kaugemal kui 5 cm) rindkeresse ning kannatanu oli otse süüdistatava vastas. Seega ei ole maakohtu arvates usutav, et lasu hetkel ei näinud süüdistatav enda ees seisvat kannatanut. Relv ei saanud olla nii madalal, paralleelselt maaga, et tabada kannatanut rindkeresse. Kohus ei uskunud, et T. X.L tahtis lasuga tabada hanesid, sest siis oleks relv olnud suunatud lendavate hanede suunas. Veel tõdes maakohus, et lask ei olnud sihitud. 13 61.13 Asjas pole vaidlust, et lask tabas kannatanut vasakule rindkeresse (vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neerivaagna, kõhunäärme, vasaku maksa sagara ja mao purustused) ja tegemist oli lähilasuga. Samuti on õige järeldus, et lask ei olnud sihitud. Ringkonnakohtu arvates ei saa olla vaidlust T. Varblase sõnade üle selles, et nähes ülelendavaid hanesid, tahtis ta neid lasuga heidutada. Selleks tahtis ta kiiresti tegutseda. T. X.L istus bussi lahtises ukseavas ning relv oli bussipõrandal paremal pool. Võttis kiiresti relva, samal ajal võttis maha kaitseriivi, sõrm oli ka kohe päästikul. Tahtis laskmiseks püsti tõusta, veel ei jõudnud kui toimus lask. Siis nägi enda ees seisvas sõpra J.K. at. T. X.L ei osanud seletada, kuidas sai juhtuda, et tabas sõpra rindkeresse. Igati loogiline on see, et hanede suunas tulistamiseks pidi T. X.L püsti tõusma ja suunama relva üles lendavate hanede suunas. Seda ta teha ei jõudnud. Kaitseriivi võttis maha ja vajutas päästikule. Toimus lask ning tema relvatoru ees seisnud sõber sai lasutabamuse rindu. Ringkonnakohtu hinnangul muid tõendeid, mis süüdistatava ütlusi ümber lükkaksid, ei ole. 61.14 Vaidlust ei ole selles, et T. X.L ei käsitsenud relva ohutult – kaitseriiv oli maha võetud ja sõrm päästikul juba enne kui see oli suunatud ülelendavate hanede suunas. Aastaid jahimees olnud T. X.L tunnistab oma eksimust. Vaidlust pole ka selles, et lasu hetkel oli J.K. T. Varblase ees. Asjaolud võimaldavad järeldada, et J.K. a asukoht oli juhuslik, sest kui ta poleks lasu hetkel olnud süüdistatava vastas, poleks ka lask kannatanut tabanud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht selles, et ta ei pea usutavaks süüdistatava soovi tulistada lendavaid hanesid. Tekib küsimus, keda või mida siis T. X.L tabada tahtis. Kas siis kannatanut, sellisel juhul oleks ju tegu otsese tahtlusega toime pandud tapmisega. Asjas puuduvad igasugused tõendid, millest võiks aga järeldada T. Varblase tahet tappa kannatanu. Ühtegi motiivi pole tuvastatud. Seega ei ole ümber lükatud see, et purjus süüdistatav tahtis tulistada lendavaid hanesid, kuid ta vajutas päästikut ning lask toimus enne kui ta jõudis relva hanedele suunata. 61.15 Maakohus leidis, et T. X.L pani toime kaudse tahtlusega tapmisteo. Kohus nõustus kaitsjaga selles, et ühtegi tõendit, mis osutaks mingisuguselegi tülile, konfliktile, asjas ei ole. Kõiki sündmuskohal viibinud kolme meest iseloomustatakse kui väga rahulikke, mitte impulsiivsete ja mitteagressiivsete inimestena. Samas tõdes maakohus, et need asjaolud ei välista tahtlust. Maakohus arvab, et objektiivsed asjaolud võimaldavad järeldada kaudse tapmistahtluse T. Varblase teos. Seejuures osutab maakohus süüdistatava alkoholijoobele ja teise isiku (kannatanu) juures viibimisele ajal, kui ta tahtis relvast tulistada. 61.16 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et inimeste rahulik loomus ja omavahelise konflikti puudumine ei välista tahtlust üldises mõttes. Täiesti eluline ja tõepärane on olukord, kus ka rahulik inimene võib sooritada tapmise. Õige on see, et asjas pole ühtegi tõendit selle kohta, et isikute vahel oli eelnevalt konflikt või tüli. Maakohtuga mittenõustuvalt tuleb märkida, et antud asjas ei näita objektiivsed asjaolud veenvalt seda, et T. Varblasel oli kaudne tahe tappa J.K. . Maakohus kirjutab järgmist: „Käesoleval juhul on Theo Varblase tahtlik käitumine tuvastatav objektiivsetest asjaoludest. Nimelt on veenvalt tõendatud, et Theo X.L nägi . J.K. at enne kui alustas jahirelvast laskmist. Olukorras, kus Theo X.L oli alkoholijoobes ja käitles relva teise inimese vahetul juuresolekul, pidi ta möönma ka halvima tagajärje saabumist. See tähendab, et lask võib tabada . J.K. at ja selle tulemusena võib ta surra. Sellises olukorras loota tagajärje mittesaabumisele ei ole tõsimeelne“. 61.17 Ringkonnakohtu hinnangul leidis tuvastamist, et T. X.L nägi mingil hetkel J.K. at maja poolt liikumas. Nägi uuesti juba siis, kui toimus lask ja kannatanu seisis tema vastas. 14 Samas ei saa sellest asjaolust veel järeldada kaudset tahet tappa J.K. . Purjus süüdistatav, haarates relva soovis tulistada hanede suunas, kuid ei käinud relvaga ümber ohutult - eemaldas kaitseriivi ja vajutas päästikut enne kui suunas relva lendavatele hanedele. Seega oli süüdistatav hooletu. 61.18 Maakohus eksis kaudse tahte sõnastamisel. Nimelt on kohus märkinud, et alkoholijoobes süüdistatav käitles relva teise inimese vahetus läheduses, mistõttu „pidi ta möönma ka halvima tagajärje saabumist“. Korrektne ei ole väljendusviis - pidi möönma“ , vaid „möönab“. Kaudse tahtluse puhul tähistab intellektuaalset elementi sõnad - „peab võimalikuks“. See tähendab isiku sellist suhtumist oma teosse, mille puhul peetakse tagajärje saabumist üksnes tõenäoliseks. See tähendab, et tuleb tuvastada, kas süüdistatav möönis kannatanu surma, mitte ei tuvastata, kas pidi möönma. Asjaolud, millele viitab maakohus – süüdistatav joobes, kannatanu vahetult juures, ei näita siin asjas, et T. X.L möönis võimaliku lasu sooritamisega kannatanu surmavat tabamist. Esiteks tuleb veelkord rõhutada, et T. X.L ei näinud kannatanut vahetult lasu tegemise hetkel. Olnuks olukord nii, võiks juba rääkida soovist tappa kannatanu (otsene tahtlus), mitte enam möönmisest (kõige raskema tagajärje- kannatanu surm, möönmisest). 61.19 Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks tuleb lugeda isiku nõustumine koosseisupärase asjaolu saabumisega, st selle möönmine. Teo toimepanija kiidab heaks enda käitumises süüteokoosseisu relaliseerumise ohu (tagajärje saabumine). See võib väljenduda nt saabuvasse tagajärge ükskõikses suhtumises. 61.20 Maakohtu arvates kinnitas T. Varblase tahtlust ka tema teojärgne käitumine. Tõendid näitavad, et pärast lasku ei teinud süüdistatav midagi. Ta istus bussi ukseavas seni kuni tuli politsei, olles eelnevalt maha visanud relva. Kumbki vendadest Varblastest Häirekeskusesse ei helistanud. Seda tegid kinnistule juhuslikult tulnud Kunglad. Esimene kõne tehti 18.09 ning T. X.L peeti samas kohas istuvana kinni 3 tundi hiljem. 61.21 Ringkonnakohtu arvates T. Varblase eelkirjeldatud olek ei näita ükskõiksust J.K. a surma. Hukkunu oli vendade sõber. T. Varblase olek on pigem apaatne, mis ei ole samastatav ükskõiksusena sõbra surma. 61.22 Apellant ei ole nõus maakohtuga, kes ei pidanud asjakohaseks kaitsja viidet kohtulahenditele. Apellandi arvates ei oma tähtsust, millises menetlusliigis kriminaalasja lahendatakse. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaitsja arvamusega, et menetlusliik iseenesest ei välista kriminaalasjade võimalikku sarnasust. Selles on maakohtul küll õigus, et kokkuleppemenetluse otsusesse ei kirjuta kohus põhjendusi, mh ka teo kvalifikatsiooni puutuvaid. Samas nähtuvad süüdistuse kirjeldusest teo asjaolud ning kvalifikatsioon, millega saab kokkulepet kinnitav kohus kas siis nõustuda, kinnitades kokkuleppe või siis mitte nõustuda, tagastades kriminaalasja prokuratuuri. Seega iseenesest pole midagi väära selles, kui kaitsja soovib viidata enda arvates sobivale kohtupraktikale, sealjuures mitte ainult üldmenetluses tehtud lahenditele. 61.23 Eeltoodut kokku võttes on tuvastatud järgmine. T. X.L võttis omavoliliselt venna jahipüssi ning tulistades sellest, põhjustas ettevaatamatult oma sõbra J.K. a surma. Tema poolt toime pandu on kvalifitseeritav

§ 117lg 1 järgi.

Purjus T. X.L käsitses jahipüssi hooletult (võttis ennatlikult maha kaitseriivi ning vajutas sihtimata päästikule), mille tagajärjel tabas temast vähemalt 5 cm kaugusel olnud J.K. at rindu. 15 Hooletu relvakäsitsemise tulemusena ei näinud T. X.L ette, et võib surmata oma sõbra, kuigi hoolsamalt tegutsedes oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 62. Karistus 62.1 Kuna ringkonnakohus tunnistab T. Varblase süüdi

§ 117lg 1 järgi, tuleb talle mõista selle teokoosseisu järgi ka karistus.

62.2

§ 117

lg 1 järgi ehk teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul on T. Varblase süü suur. Esiteks kasutas T. X.L jahipüssi. Jahipüssi näol on tegemist äärmiselt ohtliku vahendiga, millega on inimese surma põhjustada palju lihtsam kui suure osa muude esemetega. Teiseks ei seisnenud T. Varblase hoolsuskohustuse rikkumine üksnes selles, kuidas ta käsitses jahipüssi (võttis ennatlikult maha kaitseriivi ning vajutas sihtimata päästikule). T. Varblase hoolsuskohustuse rikkumise määra tõstis seegi, et ta oli alkoholijoobes ehk seisundis, kus tema võime oma tegusid kontrollida oli mõnevõrra pärsitud. Seetõttu oleks T. X.L pidanud end jahipüssist eemal hoidma – mitte aga selle vahetus läheduses alkoholi edasi tarvitama. 62.3 Apellant toob välja, et maakohus on alusetult jätnud karistuse mõistmisel arvstamata T. X.L puhtsüdamliku kahetsuse. Erinevalt maakohtust, loeb ringkonnakohus T. Varvblase kahetsusavalduse siiraks. T. X.L kahetses, et võttis relva ja põhjustas sellest tulistades sõbra surma. T. Varvlase poolt maakohtus viimases sõnas öeldud kahetsuse siiruses kahtlusi ringkonnakohtul ei ole. Kahetsust sõbra surma põhjustamises ei tee olematuks asjaolu, et T. Varblase ütlused on olnud mõneti muutlikud. Ringkonnakohus loeb T. Varblase kahetsusavalduse karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57p 3 mõttes.

62.4 Maakohtu poolt T. Varblasele mõistetud karistuse argumente kritiseerides toob apellant välja selle, et kohus on osutanud relvaloa puudumisele. Apellandile jääb selle asjaolu mõju süü suurusele selgusetuks. Ka ringkonnakohtule ei ole relvaloa puudumise mõju süüle selge. Kas teise inimese surma põhjustamine relvalaota on suuremat karistusõiguslikku hukkamõistu väärt võrreldes relvaluba omava isiku vastav käitumine, pole arusaadav. Ringkonnakohtu arvates pole vahet, kas teise inimese surm põhjustatakse loaga või loata, tagajärg on ikka sama. Lisaks tuleb märkida, et T. Varblase süü tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus, so vastava loata, käitlemises, kajastub juba vastavas süüdistuses

§ 418lg 1 järgi, mida apellatsioonikorras ei vaidlustata.

62.5 Ringkonnakohtu hinnangul tuvastatud kergendav asjaolu aga T. Varblase süü suurust oluliselt ei mõjuta. Joobes inimese hooletu relvakäsitsemise tulemusena teise inimese surma põhjustamise teoraskust ei vähenda süüdistatava tagantjärgi kahetsus sõbra hukkumises tema käe läbi. Ringkonnakohus rõhutab, et kuriteo oluliseks faktoriks on alkoholijoove, mis on T. Varblast saatnud varasemaltki. Nimelt on teda 2016.a karistatud

§ 424järgi, so mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

Selle eest karistati teda 4-kuulise vangistusega tingimisi

§ 73lg 1,3 alusel 3-aastase katseajaga.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades mõistab ringkonnakohus T. Varblasele 2-aastase vangistuse. 62.6 T. Varblasele tuleb uuesti mõista ka liitkaristus

§ 64

lg 1 järgi.

§ 418lg 1 järgi mõistis maakohus T.

Varblasele karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Liitkaristuse peab ringkonnakohus õigeks mõista üksikkaristustest raskeima karistuse suuredamise teel, sest 16 kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisel jääks süüdistataval kanda sisuliselt vaid üks karistus. Sellist varianti aga ringkonnakohus õigeks ei pea. T. Varblasele kandmisele kuuluvas liitkaristuses peab kajastuma mõlema kuriteo eest mõistetud karistus. Ringkonnakohus mõistab T. Varblasele

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

62.7 T. X.L peeti kinni 12.05.2020. Seega alates sellest kuupäevast viibib T. X.L eelvangistuses. Kohtuotsuse jõustumisest tühistub tõkend ning T. X.L asub karistust kandma, mis kulgeb alates tema kinnipidamisest. R. Varblase süüdistus

§ 419lg 1 järgi.

63. R. Varblase kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist, kuna maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kaitsja arvates oli ka kohtulik uurimine ühekülgne, paljud kohtu väited on põhjendamata ning hüpoteetilised. 63.1 Ringkonnakohus tutvus asjaga ning ei tuvastanud ühtegi olulist menetlusõiguse rikkumist, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise kaebaja soovitud viisil. Maakohus on menetlusõigust järginud. Milles seisneb täpsemalt kohtuliku uurimise puudujääk, kaebusest ei selgu. Kaebuse pinnalt tervikuna võib aru saada, et kaitsja ei nõustu kohtu seisukohtadega R. Varblase süü tõendatuses. Väljakujunenud kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et pelgalt asjaolust, et kaitsja ei ole isiku süüküsimuses kohtuga sama meelt, ei saa järeldada menetlusõiguslikke rikkumisi kohtu poolt. 63.2 R. Varblast süüdistati kaheraudse sileraudse püssi IŽ-27-EM-1S nr 062752154 ja laskemoona (vähemalt 2 padrunit) lohakas hoidmises, mille tulemusena pani T. X.L toime kuriteo. Nimetatud relv kuulub R. Varblasele ning tal on ka vastav relvaluba. Neis asjaoludes puudub vaidlus. 63.3 Vaidlust pole selleski, et XXX kinnistule läks X.L 08.05.2020 tegema mitmesuguseid töid. Kuna oli soov ka heidutada hanesid, võttis X.L kaasa eelnimetatud tulirelva. 63.4 R. Varblasele kuuluva tulirelva hoiukohaks oli tema alaline elukoht Tartus, kus oli olemas PPA poolt kontrollitud relvakapp. XXX kinnistu pole R. Varblasele kuuluva tulirelva hoiukohaks. 63.5 Kaitsja arvates on väär maakohtu arutelu ja etteheide süüdistatavale selles, et XXX kinnistut ei ole X.L tulirelva hoiukohana PPAs kooskõlastanud. 63.6 Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Maakohus on tõepoolest kirjutanud, et kohtu hinnangul on R. Varblasele põhjust ette heita, et ta ei ole loonud XXX kinnistule tingimusi, mis võimaldaksid hoida tulirelva ja laskemoona nii, nagu RelvS § 46 lg-s 3,6 on sätestatud (vt maakohtu otsuse lk 13). Vastupidiselt kaitsjale, ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga. Tuleb ju tulirelva ja laskemoona hoida nii, et need oleksid kõrvalistele isikutele raskesti leitavad ja kättesaadavad. X.L hoidis XXX kinnistul relva ja laskemoona aga viisil, et need sai ilma vähimagi pingutuseta enda kätte T. X.L, kes sooritas nendega kuriteo. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga argumendis, et maakohus on käsitlenud XXX kinnistut relva hoiukohana. Maakohtu mõte seisnes ringkonnakohtu arvates selles, et kui relva omanik 17 võtab relva alaliselt hoiukohast endaga kaasa, peab ta tagama selle mittekättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Kõige kindlam viis on luua vastavad hoiutingimused, nagu need olid R. Varblasel tema Tartu kodus. Asja materjalid näitavad, et XXX kinnistul käis X.L sageli, sealhulgas jahil, mistõttu oleks igati mõistlik ja vastutustundlik olnud luua ka sellele kinnistule vastavad relva ja laskemoona hoiutingimused. 63.7 Olukord, kus XXX kinnistul olid tulirelva hoiutingimused puudulikud, isegi olematud, tingis vajaduse R. Varblasel relva endaga pidevalt kaasas kanda. Seega on maakohus õigesti leidnud, et R. Varblase tegevus (tulirelva ja laskemoona viimine XXX kinnistule) on käsitletav tulirelva ja laskemoona kandmisena RelvS mõttes. Selles tegevuses ei ole X.L täitnud tulirelva ja laskemoona kandmisele esitatavaid nõudeid korrektselt. X.L ei suutnud tagada seda, et kõrvalised isikud ei pääse ligi tulirelvale ja laskemoonale (RelvS § 50 lg 2). 63.8 Puutuvalt relva enda valdusesse saamise asjaoludesse T. Varblase poolt, siis sai juba eelnevalt, s.o T. Varblase süüdistuse osas märgitud, et selles on vendade ütlused erinevad. X.L rääkis, et istus koos teistega mõnda aega õues auto juures toolil, võttis pitsi ja läks tuppa magama. Relva pani eelnevalt magamistoa ukse taha. Relv oli relvakotis, lahtivõetuna ja laadimata. T. Varblase sõnadest aga R. Varblase majja puhkama minekut ei tulene. Samas pole see asjaolu aga iseenesest tähtis, sest nagu maakohus õigesti tuvastas, X.L ei viibinud juures kui T. X.L tulistas relvast ja tabas J.K. at. 63.9 Maakohus sedastas, et peale süüdistatava T. Varblase ütluste, puuduvad muud tõendid, millest saaks selgust relva enda valdusesse saamise asjaolude kohta T. Varblase poolt. T. Varblase sõnul võttis ta relva toast ja kaks padrunit toast laua alt pooliku karbi seest. Relv oli lahtiselt. Tema sõnul kannatanu ja vend relva võtmist ei näinud, kuna jalutasid kinnistul ringi. Seejuures tuleb märkida, et kohtus avaldati T. Varblase kohtueelsed ütlused (14.05.2020), kus ta rääkis, et X.L tegi relvast lasu ja sellest jäigi relv bussi. Maakohus sedastas, et ei saa tugineda ka R. Varblase versioonile (magas toas, kui T. X.L käis toas relva võtmas), sest need ei ole kooskõlas T. Varblase ütlustega. 63.10 Kui lähtuda siiski R. Varblase versioonist, et ta magas ajal, mil vend käis toas relva võtmas, siis ei saa ukse taga relva hoidmist pidada viisiks, mis raskendaks/välistaks tulirelva ja laskemoona kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. 63.11 Kaitsja rõhutab, et X.L hoidis relva ukse taga relvakotis, lahtivõetuna, laadimata. Need ütlused pole muude tõenditega ümber lükatud. Kaitsja arvates tegi X.L kõik, mida RelvS nõuab relva kandmisel endada kaasas. Ta hoidis relva enda vahetus läheduses. Kaitsja arvates tegi X.L mõistlikult piisava, et tagada olukord, kus tema teadmata kõrvalised isikud ei pääseks relvale ja laskemoonale ligi. 63.12 Kõigepealt jääb ringkonnakohtule arusaamatuks väide, et X.L hoidis relva enda vahetus läheduses, nagu märgib kaitsja. Enam kui küsitav on toa uksetaguse pidamine R. Varblase vahetuks läheduseks. Puuduvad andmed selle kohta, et X.L oleks olnud toas ukse taga koos seal oleva relvaga. Lisaks tuleb märkida, et sai ju T. X.L relva ja padrunid enda valdusesse vähimaidki jõupingutusi tegemata seejuures täiesti R. Varblase teadmata. 63.13 Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X.L käitles tulirelva ja laskemoona lohakalt. Kõigepealt on problemaatiline juba see, et X.L hakkas relva kaasas kandes alkoholi tarvitama. Nagu eelnevalt öeldud, vähendab alkohol enesekontrolli võimet – ja võib 18 seetõttu endaga kaasa tuua ka ohtlikku relvaga ümber käimist. Teiseks pani X.L relva lukustamata ukse taha ja jäi ise magama. Niisiis oli relv teistele inimestele küllatki kergesti kättesaadav ja magamise tõttu ei saanud X.L kuidagi tagada, et mõni muu inimene relva enda valdusse ei võta. Lisaks sellele on vaja rõhutada, et ka T. X.L ja J.K. olid purjus – ja võisid seetõttu käituda läbimõtlematult ja ohtlikult. Viimaks tõstab R. Varblase käitumise etteheidetavust see, et padrunid vedelesid majas sisuliselt igal pool laiali (vt 1 kd, lk 162 jj). X.L oli kõigist neist asjaoludest teadlik. 63.14 Viimaks peatub ringkonnakohus kaitsja nendel väidetel, mis puudutavad seda, kuivõrd oli T. Varblase poolne J.K. a maha laskmine R. Varblasele ette nähtav. Nimelt loeb kaitsja vääraks maakohtu arusaama, et X.L pidi võimalikuks pidama, et T. X.L või J.K. võib purjus peaga võtta tema magamistoast relva või laskemoona ning sellega panna toime kuriteo. Selliseks väiteks puuduvad kaitsja arvates igasugused eeldused. Süüdistataval puudus kaitsja meelest vähimgi põhjus eeldada, et keegi võib tulla tema tuppa ja salaja võtta relva ja laskemoona. Kaitsja need argumendid puudutavad ringkonnakohtu hinnangul

§ 419

lg 1 elementi „kui see on kaasa toonud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise või kui selle relvaga on toime pandud kuritegu“. Selle elemendiga seoses tuleb märkida järgmist. 63.15 Kõigepealt tõi R. Varblase poolne relva lohakas hoidmine enesega kaasa J.K. a tervisekahjustuse. Seda seetõttu, et kui inimene saab püssikuuli tõttu surma, kahjustatakse möödapääsmatult tema tervist: kõigepealt toob kuul endaga kaasa (pelga) tervisekahjustuse ja seejärel saabub (kasvõi sekundi murdosa hiljem) tulistatu surm. Ka saab öelda, et T. X.L pani R. Varblase püssiga toime kaks kuritegu: esiteks käitles ta seda püssi ebaseaduslikult (

§ 418lg 1) ja teiseks põhjustas ta sellega R.

Varblase surma (

§ 117lg 1).

Kaitsja lähtub ringkonnakohtu hinnangul arusaamast, et kõnealuse elemendi („kui see on kaasa toonud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise või kui selle relvaga on toime pandud kuritegu“) suhtes kehtivad ettevaatamatu tagajärjedelikti suhtes rakendatavad üldised nõudmised. Kui see nii oleks, oleksid R. Varblase kuriteod pidanud olema objektiivse kõrvaltvaataja jaoks ettenähtavad ehk nende toime panemine oleks pidanud mingitest konkreetsetest asjaoludest nähtuvalt paistma reaalne, mitte üksnes pelgalt teoreetiline (Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, X/24). Ringkonnakohtu hinnangul sellist ettenähtavust jaatada ei saa. Eriti selge on see puutuvalt J.K. a maha laskmisse: T. X.L oli iseenesest rahulik inimene, kes polnud varem kuidagi agressiivselt käitunud ja tal polnud ka J.K. aga mingit konflikti

1. Ette nähtav aga polnud seegi, et T. X.L üleüldse relva enda valdusse võtab: nt pole tõendeid selle kohta, et T. X.L oleks avaldanud millalgi enne R. Varblase magama jäämist huvi saada relva enda valdusse. 63.16 Kriminaalkolleegiumi meelest aga ei eelda analüüsitav koosseisutunnus ettenähtavust. Nimelt on teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise ja relvaga kuriteo toimepanemise näol tegemist nn objektiivsete karistatavuseeldustega. Objektiivsetele karistatavuseeldustele aga subjektiivne koosseis ulatuma ei pea – seda ei tahtluse ega ettevaatamatuse vormis (Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, IV/36). See, kas mingi element kuulub (objektiivsesse) koosseisu või on tegemist objektiivse karistatavuseeldusega, on kindlaks tehtav üksnes seaduse tõlgendamise teel (Wessels/Beulke/Satzger. Strafrecht. Allgemeiner Teil.
2. Auflage, Rn 212). Näiteks on Eesti õiguses peetud objektiivseks karistatavuseelduseks

§ 1191

(kakluses osalemine) elementi „kui sellega on kaasnenud raske tervisekahjustus või inimese surm“ (Kurm –

. Kommentaar. 5. trükk, § 1191 , komm 5.1) või

§ 384

lg-s 2 sätestatud pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse lõpetamist (Sarv –

. Kommentaar. 5. trükk, § 384, 1 Seetõttu langeb ära ka R. Varblase vastutus J. K. a surma ettevaatamatu põhjustamise eest

§ 117lg 1 järgi.

19 komm 8). Neil mõlemal juhul on tegemist teojärgsete sündmustega, millele teo toimepanijal ei olnud mõju. Ka juhul, kui need sündmused oleksid saabumata jäänud, oleks tegu (kaklus või võlgniku rahalise seisundi halvendamine) olnud ikkagi etteheidetav (väär) – aga poleks olnud tarvilik teo toimepanija kriminaalkorras süüdi mõistmine.

§ 419

puhul on olukord samasugune: relva lohakas hoidmine on juba iseenesest hukkamõistetav (selles osas on olemas ka väärteokoosseisud relvaseaduses), aga alles teise isiku tegu – millele relva lohakal hoidjal mõju ei ole – muudab tarvilikuks kriminaalkaristuse. 63.17 Seega saab öelda, et täidetud on ka objektiivne karistatavuseeldus: R. Varblase poolne relva lohakas hoidmine tõi enesega kaasa J.K. a tervise kahjustamise ja T. Varblase kaks kuritegu: J.K. a surma põhjustamise (

§ 117

lg 1) ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise (

§ 418lg 1).

Pole oluline, et X.L ei näinud neid sündmusi ettevaatamatusdelikti mõttes ette. 63.18 Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei nähtu. 63.19 R. Varblase kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 64. Eelnevat kokku võttes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 3, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse osaliselt, so T. Varblase süüditunnistamises ja karistamises

§ 113

lg 1 järgi ning liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi, samuti sundraha osas.

Teeb selles osas uue otsuse, tunnistades T. Varblase süüdi

§ 117

lg 1 järgi, mõistab karistuse ning liitkaristuse ja mõistab välja sundraha 2 astme kuriteo eest. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. T. Varblase kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt, R. Varblase kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Menetluskulud

1. Maakohus mõistis T. Varblaselt välja sundraha 1460 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse T. Varblase süüdimõistmises I astme kuriteos ja mõistab ta süüdi II astme kuriteos, tuleb kohtuotsus tühistada ka sundraha suuruses. T. Varblaselt tuleb välja mõista sundraha 876 eurot.
2. R. Varblase kaitsja vandeadvokaat A. Küünemäe esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. 66.1 Taotluse kohaselt kulus kaitsjal
3. mail
4. a maakohtu otsusega tutvumiseks, R. Varblasega nõupidamiseks ja apellatsiooni koostamiseks 180 minutit, mille eest ta taotleb tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). 66.2
5. septembri
6. a istungil esitas kaitsja tasutaotluse, mille järgi ta palub kindaks määrata ja hüvitada järgmiste toimingute eest tasu:
7. mail
8. a apellatsiooni koostamise (90 minutit) eest 81 eurot, suuliseks istungiks ettevalmistamise (60 minutit) eest 54 eurot, kohtuistungil osalemise eest (120 minutit) 108 eurot ning sõidule (Tallinn-Tartu) kulutatud aja (186 km) eest 30 eurot. Sõidukuluna taotleb kaitsja 372 km eest 55 eurot ja 80 senti. Kokku taotleb kaitsja hüvitamist R. Varblasele ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks 588,96 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud ja põhjendab seda järgmiselt. 20 66.3 Vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi Korra) § 6 lg-le 3 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamise ja esitamise, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemise eest 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. 66.4 Ringkonnakohtu arvates on kaitsja taotletud summad apellatsiooni koostamise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest põhjendatud ning tuleb rahuldada summas 297 eurot. Samuti on korra § 151 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjal õigus saada hüvitist sõidule kulutatud aja eest taotluses taotletud määras, s.o 30 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit ja vahemaa on 151-200 km. 66.5 Põhjendatud on ka sõidukulu 55 eurot ja 80 senti, mida kaitsja taotleb 372 km eest, sest vastavalt Korra § 17 lg-le 2 hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. 66.6 Küll aga ei kuulu täielikult rahuldamisele kohtuistungil osalemise eest nõutud tasu, sest tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud andmetest. Kohtuistung kestis 105 minutit. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega. Tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest on 94 eurot 50 senti. 66.7 Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele riigi õigusabi käigus tehtud toimingute eest (297+30+94,50) 421 eurot ja 50 senti (millele lisandub käibemaks 84 eurot ja 30 senti) ning riigi õigusabi kandmisel tekkinud vajalike kulude eest 55 eurot ja 80 senti (millele lisandub käibemaks 11 eurot ja 16 senti). Käibemaks lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele sel põhjusel, et advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane (Korra § 1 p 10). Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele riigi õigusabi tasuna 505 eurot 80 senti ning kuluna 66 eurot 96 senti. Kuna kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata ning maakohtu otsus R. Varblase osas muutmata, jääb eelnimetatud kulu R. Varblase kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 21