) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Abiprokurör Alar Häidberg – sõlmis kokkuleppe Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe lõpus kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav R.Y isikukood XXX elukoht XXX XXX kodanik, emakeel XXX XXX, XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita 14.-15.05.2022 kahtlustatavana kinnipeetav Toomas Koitmäe – osales 20.06.2022.a istungil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.Y
lg 2 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1,2,
lg 4 p 1 alusel kuulub 10 kuust vangistusest R.Y-l vanglas reaalselt ära kandmisele 10 (kümme) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata R.Y eelvangistuses 14.-15.05.2022 viibitud 2 (kaks) päeva vanglas ära kandmisele kuuluva 10 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb vanglas ära kandmisele veel 8 (kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist R.Y-le kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 8 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 8 päeva vangistuse kandmise algust R.Y vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. 1
lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud 9 kuud 20 päeva vangistust R.Y suhtes täielikult täitmisele, kui R.Y ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX (tel nr XXX, e-post: XXX); ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lg 4 alusel võetud kohustuse – kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast alkoholi tarvitamise probleemi tõttu vaimse tervise õe vastuvõtule (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Viljandi Haigla, Valga Haigla, Raplamaa Haigla, Kuressaare Haigla SA).
p 1 alusel hakkab katseaeg 1 aasta 6 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 20.06.2022.a.
p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1,
lg 4 p 2 alusel võtta R.Y-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5-ks (viieks) kuuks. 5-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes.
lg 1 alusel laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale (8 päevale vangistusele) ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale (alates kohtuotsuse jõustumisest 5 kuule vabaduses viibitud ajale). Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva jooksul tuleb R.Y-l liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Transpordiametile. enda juhiluba Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult R.Y-d (tel nr XXX, epost: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX ja XXX R.Y menetluskuludest riigi kanda sundrahast (981€) pool, s.o 490.50€. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista R.Y-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 569.30€ (viissada kuuskümmend üheksa eurot kolmkümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 2 14€ joobe tuvastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 64.80€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 490.50€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX R.Y-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 569.30€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 47.44€ (nelikümmend seitse eurot nelikümmend neli senti) ja 12.-l kuul tasuda 47.46€ (nelikümmend seitse eurot nelikümmend kuus senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 569.30€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700019862 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-22-3339, menetluskulu 20.06.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada: vanglale 8 päeva vangistuse kandmise kohaldamiseks, süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks, Transpordiametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) R.Y-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 10.01.2020 otsusega nr 1-20-173 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX kella 15:28 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, 3 olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,77 mg/g kohta. R.Y rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani R.Y-d oime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Menetluskulud: kokku 1059,80 € (sundraha 981 €, ekspertiisi tasu 14 € ja kaitsja tasu 64,80 €). KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha suurust 490,50 € võrra ja määrata ülejäänud menetluskulu (569,30 €) tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Karistuse liik ja määr:
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kümme kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 10 päeva vangistust, millest lugeda
lg 1 alusel kantuks kaks päeva (14.-15.05.2022) ja ärakandmisele kaheksa päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o. üheksa kuud ja 20 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui R.Y ei pane 18- kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on R.Y kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on R.Y kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel võtab R.Y endale kohustuse pöörduda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga. Koheselt ära kantava karistuse alguseks lugeda süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. R.Y ei soovi kohtuistungile kaitsjat. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.