1-21-3661/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3661 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne L.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu L.D isikukood: XXX; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel L.D-le Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni
4. aprillini
5. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 18.06.
7. a otsusega tunnistati L.D süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui L.D ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 06.07.
8. L.D katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 18.06.2021 ja lõpeb 18.12.
10. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 28.10.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata L.D-le mõistetud vangistus täitmisele, sest L.D tarvitas 10.09.2021 ja 04.10.2021 alkoholi, ei ilmunud 04.10.2021 1 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja vahetas katseajal töökohta kriminaalhoolsusametniku eelneva loata. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
11. L.D kriminaalhooldus algas 06.07.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 19.07.
12. L.D rikkus 10.09.2021 alkoholi tarvitamise keeldu, mil indikaatorvahendiga mõõtmisel selgus, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,258 milligrammi alkoholi. L.D selgitas samal päeval kirjalikult, et ta jõi 2 õlut ja 2 pitsi viina. Kriminaalhooldusametnikul ei tekkinud võimalust L.D-d selle rikkumise eest kirjalikult hoiatada, sest L.D ei ilmunud järgmisel määratud ajal 04.10.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kui ametnikud läksid sama päeva õhtul L.D elukohta, selgus indikaatorvahendiga mõõtmise tulemusel, et L.D oli taas alkoholi tarvitanud, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,66 milligrammi alkoholi. L.D magas, oli äratamisest ja alkoholi tarvitamise kontrollimisest ärritunud ning kasutas kriminaalhooldusametnike suhtes solvavaid väljendeid. 11.10.
13. a kirjalikus selgituses märkis L.D , et ta tarvitas 04.10.2021 alkoholi ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest tal oli selg mõned päevad valutanud ja ta polnud mõned ööd hästi maganud. 2.
14. L.D asus 24.08.2021 tööle xxxxxxxxxxxxxxx-xxxx kinnitas 06.09.2021 registreerimise ajal kriminaalhooldusametnikule, et töötab endiselt samas äriühingus. Kui ametnik tegi 11.10.2021 päringu töötamise registrisse, selgus, et tegelikult lõppes L.D xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx.09.
15. Samuti töötas L.D 08.-10.10.2021 xx-xxxxxxxxxxxx alusel ürituse julgestajana ja on alates 29.09.2021 töötuna arvel, kuid ei teavitanud nendest asjaoludest kriminaalhooldusametnikku. L.D ei osanud selgitada, miks ta ametnikuga sel teemal kohe ei suhelnud. Seega rikkus L.D kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba töökoha vahetamiseks. 2.
16. L.D pole katseajal uusi süütegusid toime pannud ja on alustanud kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumist. 2.
17. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb L.D-le mõistetud vangistus täitmisele pöörata. L.D kriminaalhoolduse esimesed 3 kuud on olnud probleemsed ja rikkumisi on olnud järjest. L.D on teadlikult eiranud käitumiskontrolli nõudeid ja rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Ta leiab oma tegevusele õigustusi ja paneb kontrollimist ametnikele pahaks. L.D-d karistati mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja ta on jätkanud katseajal alkoholi tarvitamist, mis näitab, et ta pole mõistetud karistusest järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud. Alkoholi tarvitamisega kaasneb oht, et L.D jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, kui ta saab juhtimisõiguse tagasi. Täiendavad kohustused või katseaja pikendamine pole eesmärgipärased, sest L.D on suhtunud ka senistesse kohustustesse, mis on eelduseks tema vanglakaristuse täitmisele pööramata jätmiseks.
18. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata L.D-le mõistetud vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusalused on kohtusaalis varmad andma lubadusi, mida nad hiljem ei täida. Samuti ei võeta alati kriminaalhooldust kui karistust. L.D probleem on just tema suhtumises. Kuna ta ei tea ega oska selgitada, miks ta on korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, on tal keeruline järgmine kord sellisest käitumisest hoiduda. L.D pole ilmselt alkoholisõltlane ega vaja sõltuvusravi, kuid ei suuda end siiski kontrollida. Kuigi katseaega on võimalik pikendada, pole 2 ametnik kindel, et niigi suhteliselt pikale katseajale kuu või paari juurde lisamine on karistus, mida L.D tunnetab. Alates erakorralise ettekande esitamisest pole L.D käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ja on suhelnud kriminaalhooldusametnikega viisakalt.
19. L.D kinnitas kohtuistungil, et pani erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised toime. Ta tarvitas 10.09 alkoholi elukaaslase sünnipäeva tõttu. Kindlasti pole see mõjuv põhjus alkoholikeelu rikkumiseks ja L.D ei oskagi öelda, miks ta alkoholi keeldu rikkus. Eks hetkeemotsiooniga. Seejärel tarvitas L.D 04.10 uuesti alkoholi seljavalude tõttu. Hiljem selgus, et tal on neerud haiged ja sellest olid ka seljavalud. Nüüd saab L.D ravi ja arvab, et ta rohkem ei tarvita valude tõttu alkoholi. Kui ta juba kohtus on, siis kuskilt peab mõistus pähe tulema ja ta peab hakkama oma asjade üle paremini järele mõtlema. L.D teadis, et ta peab töökohavahetusest kriminaalhooldusametnikku teavitada, aga nii läks. Tal nagu ei tulnud meelde. L.D arvab, et ta on huvitatud kriminaalhoolduse nõuete täitmisest ja suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Ta annab endast parima, et edaspidi selliseid probleeme ei teki. L.D läheb tööle ja sii s tuleks rutiin tagasi. Ta on võimeline katseaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduma. Samuti annab L.D kriminaalhooldusametnikule teada, kui ta saab tööle või vahetab töökohta. Kui L.D oli ametnike vastu ebaviisakas, helistas ta järgmisel päeval Lauri Kasakule ja vabandas ning Lauri Kasak ütles, et võtab vabanduse vastu. Kohtu seisukoht
20. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
21. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg -s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
22. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja L.D selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 10.09.
23. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti 10.09.2021 kell 19:44 L.D elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja L.D ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,258 milligrammi alkoholi. Lisaks tuli L.D suust alkoholilõhna ja tema reaktsioon oli häiritud. L.D märkis alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollis, et jõi kaks 0,33 liitrist õlut ja kaks pitsi viina (tl 42-42 pöördel).
24. Edasi nähtub erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehelt, et L.D ei ilmunud 04.10.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest (tl 44). 04.10.
25. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti 04.10.2021 kell 20:16 L.D elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja L.D ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,66 milligrammi alkoholi. Samuti tuli L.D suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane, ta ei osanud kuupäeva öelda ning tema tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (s.o ta ei jõudnud püsti tulla). L.D oli ärritunud ja kasutas kriminaalhooldusametniku suhtes solvavaid fraase (tl 43-43 3 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis L.D, et ta tarvitas 04.10.2021 alkoholi seljavalude tõttu (tl 46 ). Kohtuistungil tunnistas L.D eelkirjeldatud rikkumisi ja selgitas, et ta tarvitas 10.09.2021 alkoholi elukaaslase sünnipäeva tõttu. 04.10.2021 tarvitas ta alkoholi seljavalude tõttu.
26. Kohtu hinnangul ei nähtu L.D selgitustest mõjuvaid põhjusi alkoholi tarvitamise keelu eiramiseks. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis on kooskõlas talle pandud kohustuste ja piirangutega. Seega oleks L.D pidanud kasutama 04.10 seljavalude leevendamiseks alkoholivabasid vahendeid ja 10.09 elukaaslase sünnipäeval alkoholi mitte tarvitama. Kokkuvõtlikult rikkus L.D mõlemal kuupäeval talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust. Kuna L.D teadis, et tal on alkoholi tarvitamine keelatud, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
27. Edasi heidetakse erakorralises ettekandes ette, et L.D jättis 04.10.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis L.D , et ta ei ilmunud 04.10.2021 registreerimisele, sest tal olid mõned päevad seljavalud, ta ei maganud mõned ööd hästi ja ta tarvitas alkoholi. Kohtuistungil kinnitas L.D , et erakorralises ettekandes ja kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige.
28. Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ei õigusta mistahes haiguslik seisund, vaid üksnes niivõrd tõsine tervisehäire, mille tõttu pole süüdimõistetul võimalik objektiivselt kriminaalhooldusosakonda ilmuda. L.D selgitustest ei nähtu, et seljavalud olid niivõrd tugevad, et välistasid kriminaalhooldusosakonda ilmumise. Samuti ei teavitanud L.D kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. Eelnevast tulenevalt rikkus L.D 04.10.2021 ka KarS § 75 lg 1 p -s 2 alusel sätestatud kohustust. Kuna L.D teadis, et ta peab ilmuma 04.10.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
29. Ning viimaks heidetakse L.D-le ette, et ta vahetas kriminaalhooldaja eelneva loata töökohta. Erakorralisele ettekandele lisatud töötamise registri väljavõttest nähtub, et L.D töötas ajavahemikul 24.08.-03.09.2021 xxxxxxxxxxxxxxx-xx ajavahemikul 08.-10.10.2021 xx-xxxxxxxxxxxxx 45-45 pöördel). Kohtuistungil kinnitas L.D , et erakorralises ettekandes märgitu on õige, ja selgitas, et ta teadis, et ta peab töökohavahetusest kriminaalhooldusametnikku teavitama, aga nii läks. Tal nagu ei tulnud meelde.
30. Kohtu hinnangul ei nähtu L.D selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustasid kriminaalhooldusametniku teavitamata jätmist töötamisega seotud asjaoludest. Seega eiras L.D ka talle KarS § 75 lg 1 p 5 alusel pandud kohustust. Kuna L.D teadis, et ta peab kriminaalhooldajat töökoha vahetusest teavitama, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
31. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on L.D kriminaalhooldus kestnud peaaegu 5 kuud ja kohus vaatab läbi esimest L.D suhtes esitatud erakorralist ettekannet. L.D tarvitas 10.09.2021 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) alkoholi. Seejärel ei ilmunud L.D 04.10.2021 (s.o ca 1 kuu pärast esimese rikkumise toimepanemist) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja tarvitas teist korda alkoholi. Samuti ei teavitanud L.D kriminaalhooldusametnikku senise töölepingu lõppemisest 03.09.2021 (s.o ca 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) ega küsinud ametnikult eelnevat luba uuele töökohale tööle asumiseks ajavahemikul 08.-10.10.2021 (s.o veidi rohkem kui 1 kuu pärast ametniku 4 teavitamata jätmist senise töölepingu lõppemisest). Pärast 11.10.2021 (s.o viimase 1 kuu jooksul) on L.D täitnud kõiki kriminaalhoolduse nõudeid.
32. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et L.D rikkus üsna katseaja alguses 1 kuu jooksul (s.o ajavahemikul 03.09.2021-10.10.2021) järjepidevalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid  tarvitas 2 korda alkoholi, ei ilmunud 1 kord ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda ega küsinud kriminaalhooldajalt luba töökoha vahetamiseks. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et L.D pole ilmselt alkoholisõltlane, kuid probleem on just tema suhtumises. L.D ütles, et ta on kri minaalhoolduse nõuete täitmisest huvitatud ja annab endast parima, et edaspidi selliseid probleeme ei teki. Ta läheb tööle ja siis tuleks rutiin tagasi. Samuti on L.D võimeline katseaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduma ja L.D annab kriminaalhooldusametnikule teada, kui ta saab tööle või vahetab töökohta. Kui L.D oli ametnike vastu ebaviisakas, helistas ta järgmisel päeval Lauri Kasakule ja vabandas ning Lauri Kasak ütles, et võtab vabanduse vastu.
33. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et L.D käitumine ajavahemikul 03.09.2021-10.10.2021 väljendab ükskõikset suhtumist kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse. Ta rikkus lühikese aja jooksul paljusid talle pandud kohustusi ning kuna tal polnud selliseks käitumiseks ühtki konkreetset põhjust, on põhiprobleem on L.D suhtumises. Samas väljendas L.D kohtuistungil soovi katseaeg edukalt läbida ja lubas, et ta annab endast parima, et kriminaalhoolduse nõudeid täita. Pidades silmas, et kriminaalhooldusametnik pole S. L.D-d kirjalikult hoiatanud, kohus vaatab läbi L.D suhtes esimest erakorralist ettekannet ja et L.D on pärast erakorralise ettekande esitamist täitnud kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, leiab kohus, et L.D-le saab anda täiendava võimaluse näidata, et ta on valmis oma suhtumist muutma ja pingutama katseaja eduka läbimise nimel. Seetõttu pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 18.06.
34. a otsusega L.D-le määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 18.04.
36. Kohus märgib täiendavalt, et kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu soov ja valmisolek teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. Juhul, kui L.D ei tee praegusest määrusest vajalikke järeldusi, ei muuda oma suhtumist ja jätkab kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, võib kohus edaspidi talle karistuseks mõistetud 6-kuulise vangistuse täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) 5