← Eesti

3-26-173/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-173 Haldusasi S.K kaebu

) § 16 lg 1). Kaebus laekus aukohtule 30.10.2025, kuid kaebaja etteheited on seotud mh 20.01.2022 ja 20.11.2023 istungitel toimunuga. Kuna kaebaja oli neis tsiviilasjades menetlusosaline, pidi ta advokaadi kahtlust äratavast käitumisest teada saama juba istungil. Kaebaja väide, et ei olnud varem teadlik võimalusest esitada advokaadi tegevuse peale kaebus aukohtule, ei ole tõene. Kaebaja esitas sama advokaadi peale kaebuse ka 11.01.2024 ning aukohus tegi selle kohta 01.02.2024 otsuse. Kaebaja ei ole toonud välja muid põhjusi, miks ta ei saanud kaebust varem esitada. Seega 2022. ja 2023. a sündmuste osas jääb kaebus läbi vaatamata. Aukohtule esitatud materjali kohaselt on advokaat esindanud alates 2019. a-st erinevates vaidlustes kaebaja endist elukaaslast ja nende ühist last. Advokatuuri liikmeks saab võtta vastu vaid isiku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt (

§ 23lg 1 p 4).

Keeleseaduse § 26 lg 5 järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isik, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal. Q on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami ning on alates 2012. a-st Eesti Advokatuuri liige. Sellega on tema keeleoskus tõendatud. Keeleameti kirjast ei saa järeldada, et advokaadi keeleoskus on puudulik. Kuulates kohtuistungi helisalvestisi, võib täheldada, et advokaadil on aktsent ja lausestus ei ole korrektne (millele viitab ka Keeleamet). Samas ei sega see advokaadi mõistmist. Advokaadi sõnavõtud on arusaadavad ning tema kirjalikud dokumendid on piisavalt korrektsed, osutamaks kvaliteetset õigusteenust. Aukohtule teadaolevalt ei ole advokaati menetlustest (mh keeleoskuse tõttu) kõrvaldatud. Istungitel tõlgi kasutamise kohta selgitas advokaat, et tõlk oli mõeldud kliendi tarbeks ning selliselt sai advokaat ise paremini keskenduda kohtuistungil toimuvale. Advokaadi selgitused on põhjendatud ja ammendavad ning aukohtul puudub alus neis kahelda. Pole alust arvata, et Q on rikkunud teavitamis- ja selgitamiskohustust. Advokaat selgitas aukohtule, et on enda klienti korrektselt menetluste käigust ja lahenditest teavitanud. Advokaat ei vastuta selle eest, kuidas klient mõistab kohtulahendit või kuidas ta seda vastaspoolele esitleb. Aukohtule esitatud materjalist ei nähtu, et Q oleks esitanud kohtule ilmselgelt asjakohatuid taotlusi või eksitavaid või kliendi huvidega vastuolus olevaid seisukohti. Asjaolu, et kohus jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata, ei tähenda, et advokaat ei tunne seadust. Ka see, et Q vaidles vastaspoole advokaadile vastu ning vastaspoole advokaat leidis, et Q osavõtuta oleks menetlus kiirem, ei anna alust seada advokaadi asjatundlikkust kahtluse alla. Kohtu loata istungile ilmumise kohta selgitas Q, et esialgu osales tema klient ärakuulamisel üksi (video teel). Seejärel liitus istungiga ootamatult vastaspoolt esindav advokaat, kes hakkas Q klienti verbaalselt ründama. Kuna klient oli ehmunud, ei osanud eesti keelt ja vajas advokaadi abi, liitus ärakuulamisega ka Q. Arvestades tekkinud olukorda ja kliendi palvet, tegutses advokaat kliendi huvidega kooskõlas ning talle ei ole põhjust ette heita kutse-eetika rikkumist. Kui advokaadi osavõtt segas ärakuulamist, oli kohtul võimalik paluda advokaadil lahkuda. 2

(5)3-26-173 Q edastas kaebajale 02.10.2025 kell 16.31 tema lapse ema e-kirja, milles viimane kinnitas, et advokaadile on antud volitus esindada last suhtlemisel kaebajaga elatist puudutavates küsimustes. See e-kiri on esindusõiguse tõendamiseks piisav. 02.10.2025 kell 16.51 saadetud e-kiri, milles advokaat märkis, et ei pea kaebajale midagi saatma ega temaga suhtlema ilma kliendi täiendava käsundita, on resoluutne, kuid siiski viisakas ja kutse-eetikaga kooskõlas.
  1. S.K esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse aukohtu 11.12.2025 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks viima läbi distsiplinaarmenetlus Q suhtes. Kaebaja ei teadnud, et aukohtusse pöördumiseks on sätestatud kindel tähtaeg. Aukohus ei arvestanud kaebaja selgitustega. Lisaks jättis aukohus tähelepanuta, et Eesti Advokatuuri kodukorra § 56 lg 2 teise lause järgi võib aukohus viia läbi menetluse kutse-eetilise hinnangu andmiseks advokaadi tegevuse suhtes ka pärast distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud tähtaja möödumist. Kaebaja esitas aukohtule põhjendused ja tõendid selle kohta, et advokaat ei ole kohtu ja vastaspoolega suheldes käitunud väärikalt, korrektselt ja lugupidavalt. Aukohus ei ole oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Otsuses puuduvad põhjendused, miks ei saa pidada eetikakoodeksi rikkumisteks advokaadi käitumist 20.11.2023 toimunud istungil ning kaebajale 01.10.2025 ja 02.10.2025 e-kirjade saatmist. Tugeva aktsendiga rääkimine võib raskendada advokaadi mõistmist. Aukohus ei ole hinnanud advokaadi menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti. Aukohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud helisalvestised, milles nähtub, et advokaadil võib esineda raskusi enda väljendamisel just vähese eesti keele oskuse tõttu. Aukohus ei ole andnud hinnangut advokaadi käitumisele üldiselt. Ebaõiged on advokaadi selgitused seoses 20.11.2023 toimunud istungiga. Advokaadi puudulik keeleoskus ning pidev valeinfo esitamine annavad aluse kahelda advokaadi pädevuses tegutseda Eesti Advokatuuri liikmena. Kaebuses nimetatud asjaolud annavad aluse viia läbi distsiplinaarmenetlus. Kuna aukohus ei alustanud advokaadi suhtes menetlust, siis ei saa vaidlustatud otsus olla õiguspärane.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 27.01.2026 määrusega kaebuse. Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kuigi

§ 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja

§ 18

annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Siinses asjas ei riku advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine

§ 16lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (kaebaja) subjektiivseid õigusi.

Seega tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebus aukohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja kaebus läbi vaatamata, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud menetlusreegleid, mistõttu ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riive olla intensiivne. Samuti on kaebus selles osas perspektiivitu. Kaebuse kohaselt ei ole aukohus arvestanud kaebaja selgitusega, et ta ei olnud teadlik aukohtusse pöördumise tähtajast. See seisukoht ei ole õige. Asjaolust, et kaebaja ei nõustu aukohtu hinnanguga, ei saa järeldada tema menetluslike õiguste rikkumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. S.K palub 11.02.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määrus ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 3

(5)3-26-173 Advokaatidel on advokaadi kutse-eetika kohaselt teatud kohustused ka kolmandate isikute ees. Näiteks tuleb advokaadil eetikakoodeksi §-de 20 ja 21 alusel suhelda kohtu ja menetlusosalistega väärikalt ja viisakalt. Kui advokaat rikub neid kohustusi isiku ees, kes ei ole tema klient, siis kahjustab ta sellise tegevusega kolmandate isikute huve. Sellisel juhul on ka kolmas isik huvitatud isik

§ 18lg 1 mõttes.

Kuigi huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist, on huvitatud isikul aukohtumenetluses õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-146, p 8). Aukohus ei ole kohaldanud õigesti kaalutlusõigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1). Seega ei olnud aukohtu menetlus korrakohane ja see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, on kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumisest on ennatlik. Hinnangu andmiseks oleks halduskohus pidanud võtma kaebuse menetlusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
  2. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 27.01.2026 määruse tühistamiseks.
  3. Kaebuse sisuline läbivaatamine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1).

§ 16

lg 1 näeb huvitatud isikule ette võimaluse pöörduda aukohtumenetluse algatamise taotlusega advokatuuri aukohtu poole. Aukohus algatab aukohtumenetluse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (

§ 16

lg 2).

§ 16

lg-s 1 nimetatud huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-201214, p 10). Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-146, p 8). Sisuliselt saab aukohtu otsust vaidlustada advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2023 otsus nr 3-21-1856, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). 9. Eespool toodust tuleneb, et aukohtu 11.12.2025 otsus nr 2-15/25/844 ei riiva kaebaja materiaalseid subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei pea kohus siinses asjas hindama aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust (nt kas väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud on tuvastatud õigesti või kas aukohus on teinud kaalutlusvigu), vaid piirdub pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgimise kontrolliga. 10. Aukohus ei eksinud, kui jättis kaebuse seoses advokaadi käitumisega 20.01.2022 ja 20.11.2023 istungitel läbi vaatamata.

§ 16

lg 1 teise lause kohaselt tuleb taotlus aukohtumenetluse algatamiseks esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Kaebaja ei ole vaielnud vastu aukohtu seisukohale, et ta pidi advokaadi käitumisest istungitel teada saama nende toimumise ajal (dtl 6). Seega tulnuks kaebajal pöörduda aukohtu poole seoses 20.01.2022 istungiga hiljemalt 20.07.2022 ning seoses 20.11.2023 istungiga hiljemalt 20.05.2024, kuid kaebaja taotles aukohtumenetluse algatamist alles 30.10.2025. Asja 4

(5)3-26-173 materjalide põhjal ei olnud aukohtul alust ennistada taotluse esitamise tähtaega, sest kaebaja ei toonud välja mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja väide, et ta ei olnud aukohtusse pöördumise tähtajast teadlik, ei ole kooskõlas tema varasema tegevusega, kuna ta on kaevanud sama advokaadi peale aukohtule ka varem.
  1. Aukohus ei rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust. Aukohus hindas kaebaja väidete põhjal advokaadi tegevust vaidlustatud otsuse p-des 6–
  2. Aukohus võttis otsuse tegemisel lisaks menetlusosaliste seisukohtadele arvesse ka muid asjakohaseid materjale, näiteks kaebaja esitatud helisalvestised, Keeleameti 03.11.2025 e-kiri, advokaadi 02.10.2025 e-kirjad (vt aukohtu otsuse p-d 6 ja 11). Kaebaja selgitas halduskohtule, et pöördus aukohtu poole eelkõige põhjusel, et advokaat ei valda piisavalt eest keelt ning ta ei pruugi olla piisavalt aus ja kõlbeline, et tegutseda advokaadina (dtl 11). Aukohus ei jätnud neid väiteid sisuliselt hindamata, v.a 20.01.2022 ja 20.11.2023 istungitega seonduvad väidetavad rikkumised, mis olid esitatud hilinemisega ja mida aukohus ei pidanudki hindama (

§ 16lg 1 ls 2).

Kaebajale ei teki õigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks selle tõttu, et ta pole nõus aukohtu analüüsi ja seisukohtadega.

  1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.01.2026 määrus muutmata.
  2. Kaebaja ja Q õiguste kaitseks asendatakse määruse avaldamisel nende nimed ja kaebajaga seotud tsiviilasja number tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.