) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A. L. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur A. L. pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse jooksul on olnud ainult töötasu ning sedagi ainult kahel kuul: novembris 2024 laekus 1 243.13 eurot ja jaanuaris 2025 – 960.52 eurot (tööandja R AS). Pärast jaanuari laekumised puuduvad ja võlgniku kasutuses olnud pangakontol puuduvad alates 18.01.2025 igasugused tehingud. Haldur teostas saadud tulu arvelt arestimise pankrotivarasse summas 505.00 eurot. Saldo pankroti väljakuulutamisel 0.21 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt
Väljamaksed vastavalt
Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna
2 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta (sh vara valitsemisel) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on summas kokku 17 153.62 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1. 2. 3. 4. O OÜ (RK xxxx) AS P (RK xxxx) B OÜ (RK xxxx) G OÜ (RK xxxx) Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) 2 244,99 8 825,92 2 624,40 3 458,31 Jaotis, % 13,0876 51,4522 15,2994 20,1608 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. A. L. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgniku vastu olevad nõuded loeti tunnustatuks jõustunud kohtulahendite alusel. Võlgnik on küll püüdnud selgitada, et tema isikuandmeid on ära kasutatud ning samuti, et võttis omale kohustused teiste isikute väljaminekuteks, kuid arvestades kohtupraktikat, vastutab isik ise kohustuste eest, mis on tema nimel võetud. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal teeninud vähest tulu, töötasu laekumine on olnud ainult kahel kuul. Viimasel kahel kuul puudub teave igasuguse sissetuleku kohta, sest kontol tehingud puuduvad. Halduri hinnangul puudub võlgnikul arusaam oma kohustustest maksejõuetusmenetluses. Isikule on selgitatud tema kohustusi nii halduri kui ka kohtu poolt. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Haldur taotleb tasu 3 määramist summas 1 602.40 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 21 tundi ja 5 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub tasu osaliselt (summas 505.00 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning ülejäänud osas anda võlgnikule menetlusabi. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 30.06.2025 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus mõistab seega tasu osalist (summas 505.00 eurot) pankrotivara arvelt ning annab eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri ülejäänud tasu summas 1 097.40 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 18.09.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 18.09.2024, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja 4 S. V. (IK XXX, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. V.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.