MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Orion ja

§ 22

lg 2 järgi võib soodustusi kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Nendel asjaoludel oli vanglal õigus soodustuse korras antud luba peatada ning kaebaja töölt ajutiselt kõrvaldada. Seega jäi kaebajal töötasu saamata ennekõike enda käitumisest tingitult. Kokkuvõttes on põhjendatud kaebuse tagastamine vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le

2. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud.
4. Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
5. Kaebaja ei vaidle määruskaebuses vastu halduskohtu järeldustele, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse edulootus kasin. Ringkonnakohus selgitab siiski täiendavalt, et peab asjakohaseks hinnata kaebusega kaitstava riive intensiivsust varalise kahju hüvitamise nõude puhul analoogia korras HKMS § 133 lg 1 järgi. Kui taotletava hüvitise summa ei ületa 1000 eurot, võib eeldada riives vähest intensiivsust. Sellisel juhul on kaebaja võimalus see eeldus ümber lükata, selgitades, miks kaebuse lahendamine on tema jaoks eriliselt oluline. Praegusel juhul taotleb kaebaja saamata jäänud tulu hüvitamist. Ta ei ole kahju hüvitamise taotluses vastustajale ega kaebuses halduskohtule esile toonud asjaolusid, mis osutavad sellele, et kaebus võiks lisaks hüvitise saamisele veel muul moel teenida kaebaja õiguste kaitse eesmärki. Seetõttu on asjakohane lähtuda hüvitisena taotletava summast, pidades silmas, et see ei ole ilmselt ülepaisutatud.
6. Teiseks nõustub ringkonnakohus, et
7. ja
8. augusti
9. a intsidentide tõttu oli vastustajal õigus otsustada kaebaja suhtes soodustuste kohaldamise peatamine. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta mõlema intsidendi käigus rikkus vangla kodukorda. Seetõttu on raske näha, et vanglale oleks etteheidetav otsus peatada kaebaja õigus liikuda iseseisvalt saatjata väljaspool vangla territooriumi, kui eesmärgiks oli vältida uusi rikkumisi. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et töötasu saamata jäämine ei oleks eeldatavalt hüvitatav ka juhul, kui soodustuse peatamise otsus osutuks õigusvastaseks. Nimelt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (

§ 6lg 1).

Seda eesmärki teenib ka

§ 22

lg 1 p-s 2 nimetatud soodustuse kohaldamine.

§ 22

lg 1 ega muu säte ei nimeta soodustuse kohaldamise ega eraldi ka töötamise eesmärgina kinnipeetava poolt tulu teenimise võimaldamist. Vastupidi,

§ 41

lg-s 1 seostatakse väljaspool vanglat töötamise võimaldamine sellega, et töötamine on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Seega teenivad nii väljaspool vanglat töötamise kui ka soodustusena väljaspool vanglat järelevalveta liikumise võimaldamine eelkõige eesmärki suunata kaebaja õiguskuulekale käitumisele. Töötamise korral on kinnipeetaval küll õigus töötasule, kuid töötasu saamise õigus ei teki vangla poolt soodustuse kohaldamisest, vaid tööandjale töösoorituse tegemisest. Vastavalt ei ole otsusta vangla soodustuse kohaldamist peatades kinnipeetava töötasu üle. Sel põhjusel ei ole kaebaja töötasust ilma jäämine 2 soodustuse peatamise otsuse vahetu tagajärg. Eeltoodu osutab, et soodustuse kohaldamise või kohaldamise peatamise otsuse regulatsioon ei ole suunatud kaitsma kaebaja õigust teenida töötasu. Ainuüksi avavanglas viibimine ei anna kaebajale subjektiivset õigust ega isegi mitte õiguspärast ootust teenida töötasu. See viib järeldusele, et vastustaja 15. augusti 2025. a otsus kaebajale soodustuste kohaldamise peatamise kohta ei ole kaebaja poolt töötasu kaotamisega õiguslikuks põhjuseks. Vastavalt ei kuuluks saamata jäänud töötasu vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele ka juhul, kui vastustaja eksinuks soodustuse kohaldamise peatamise otsuse tegemisel. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 17. novembri 2025. a määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3