Obsah (9)

§ 113§ 402§ 1§ 406§ 403§ 416§ 4062§ 4034§ 94

act OÜ hagi H.S-i vastu põhivõla 2300 euro, intressi, lepingu hooldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 2727 eurot 58 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 I

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja

1. veebruaril 2024 krediidikonto lepingu nr 5713118173, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 2300 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütlesid esialgne võlausaldaja lepingu üles
2. veebruaril
3. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.
4. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6. Kohus menetleb hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Kohus selgitab, et eelneva tõttu ei määranud kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aega. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
7. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel
8. veebruaril 2024 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 5713118173 (dtl 13 – 23). Perioodil
9. veebruarist 2024 kuni
10. augustini 2024 sai kostja krediiti 2370 eurot 42 senti (dtl 47 – 52).
11. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

7.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 51,78% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (

1. veebruaril 2024) oli Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% (kolmekordne määr seega 52,08%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
2. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-s 1.2 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja täidetud taotluses esitatud teavet ning esialgne võlausaldaja tegi päringud järgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Kostjal ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid. Seega on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas
3. oktoobri 2025 kohtunõudes, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Eelnevat arvestades palus kohus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitas, et kui esialgne võlausaldaja on kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud, siis tuleb kohtule pangakonto väljavõtted ka esitada.
5. Hageja ei ole kohtunõudele vastanud. Seega ei ole hageja täpsustanud, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Eelneva tõttu tuleb lähtuda sellest, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagisse kopeeritud pensioniregistri päringu väljavõte (hagi lk 3) ei ole loetav ning kohtul puudub võimalus veenduda hageja väites selles kohta, et kostja keskmine sissetulek oli 1022 eurot 95 senti kuus. Samuti ei ole loetav maksehäire registri väljavõte (hagi lk 3). Kostja kohustusti ei ole esialgne võlausaldaja kindlaks teinud, vaid on lähtunud laenutaotluses märgitust. Kohtul esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et esialgne võlausaldaja on kostja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). 12. Kohus selgitas 8. oktoobri 2025 kohtunõudes, et hagejal tuleb haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas

§ 4034lg 7 sätestatuga. Samas selgitas kohus ka seda, et Ts

MS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuigi kohus kohaldab õigust, sh

§ 4034lg-t 7, ei arvuta kohus hageja asemel välja hageja nõuet, sh intresse.

Kohus ei saa rahuldada nõuet, mis ei ole selge. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147795, p 12.2).
2. Hageja ei ole kohtule nõude ümberarvutusi esitanud. Hagist nähtuvalt on kostja saanud krediiti perioodil
3. veebruarist 2024 kuni
4. novembrini 2024 kokku summas 2370 eurot 42 senti (esialgne võlausaldaja tegi väljamakseid 21 korral). Kostja on tasunud 572 eurot 56 senti, millest osa on arvestatud põhivõla ja osa intressi katteks. Kohtul puudub võimalus hageja nõude väljaarvutamiseks. Ilma ümberarvutusteta puudub kohtul võimalus hinnata ka seda, kas on kehtivalt üles öeldud või mitte. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise kehtivusest sõltub hageja sissenõutavaks muutunud nõude suurus. Hageja ei ole tõendanud sissenõutavaks muutunud nõuet. Kui leping oleks kehtivalt üles öeldud, saaks hageja nõuda kogu laenulepingu järgse võlgnevuse tasumist. Kui leping ei oleks kehtivalt üles öeldud, saaks hageja nõuda tulevikus sissenõutavaks muutunud maksete väljamõistmist TsMS § 369 alusel (hageja ei ole praeguses asjas vastavat taotlust esitanud). Kohtu hinnangul ei ole hageja praeguses asjas esitanud selget nõuet, mida saaks rahuldada. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
5. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka menetluskulusid. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik