← Eesti

2-24-6047/6

Obsah (4)§ 613§ 172§ 174§ 177

2-24-6047 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-6047 Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Swedbank P&C Insurance AS avaldus X vastu kahju hüvit

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 219-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks ja pikendas tähtaega. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

  1. Avalduse kohaselt kuulub Xile korteriomand asukohaga XXX-11, Kohtla-Järve. 18.04.2021 toimus Ida-Virumaal Kohtla-Järvel XXX korteris nr 8 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 11 toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai korteri nr 8 vara siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on koostatud akt nr
  2. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr OT
  3. Avaldaja on korteri nr 8 omanikule hüvitanud 6 009,91 eurot.
  4. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses kindlustusandjale (avaldajale) VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13 p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p
  5. 2

(4)2-24-6047
  1. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
  3. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud Kodukindlustuse poliisi nr OT00030964, mille alusel kindlustati korter asukohaga XXX-8, Kohtla-Järve; 09.06.2021 vara ülevaatuse akti; 18.06.2021 hinnapakkumise, korteriühistu 12.06.2021 teate, 27.07.2021 hüvitisotsuse ja maksekorralduse kindlustushüvitise väljamaksmise kohta. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tekitatud kahju nõude summas 6009,91 eurot, mida puudutatud isik ei ole avaldajale hüvitanud. Avaldaja on antud summa kindlustusandjana kindlustusvõtjale välja maksnud. Puudutatud isik ei ole kahju tekitamise osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja tekitatud kahju summas 6009,91 eurot.
  4. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  5. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 11.05.2022-16.04.2024 eest summas 1205,66 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 1205,66 eurot ja lisanduva viivise alates 17.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 11. Arvestades korteriomandiga seotud nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud (riigilõiv) summas 50 eurot. 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3

(4)2-24-6047 13. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 50 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda. 14.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.