Obsah (11)

§ 8§ 168§ 150§ 172§ 657§ 654§ 651§ 477§ 162§ 429§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-2453 Tsiviilasi Todurov

) § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku kanda.

§ 8

lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses

§ 168

. Kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on rahuldanud hageja nõude

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes.

Eeltoodu kehtib ka praeguses menetluses, sest tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab vaidlus menetlusosaliste vahel. Avaldaja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud menetluse lõpetamist nõude täitmise tõttu ega toonud esile asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

§ 168lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Avaldajale hüvitav menetluskulu on kokku 731,80 eurot. Põhjendatud ei ole 4. märtsi 2025 avalduse korrigeerimise kulu 47,50 eurot ja riigilõiv 25 eurot, mis tagastatakse avaldajale

§ 150lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik esitas
2. juunil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada määrus osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 731,80 eurot ja viivise, ning teha uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. 3 Puudutatud isik esitas tähtaegselt seisukoha mh avaldaja menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude kohta ning tõi üksikasjalikult esile, miks on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus jättis puudutatud isiku seisukoha täielikult arvestamata, mis on oluline menetlusnormi rikkumine ja võis kaasa tuua ebaõige lahendi. Maakohus ei teostanud menetluskulude jaotamisel kaalutlusõigust ega arvestanud

§ 172lg-t 1.

Kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Maakohus oleks pidanud arvestama ka avalduse rahuldamise ulatust. Kuna kohus sisuliselt piiras avaldaja õigust pangakontode väljavõtetega tutvumisel, ei oleks ka menetluse jätkumisel rahuldatud avaldust täies ulatuses, vaid vaidlus oleks lahendatud nii avaldaja kui ka puudutatud isiku huvides. Olukorras, kus puudutatud isik vaidles avaldusele sisuliselt menetluse lõpuni osaliselt vastu, ei ole menetluskulude ainult puudutatud isiku kanda jätmine õiglane.

1. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtul kaalutlusruum sisuliselt puudus. Avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult, sest tal oli õigus dokumentidega tutvuda ja puudutatud isik oli keeldunud andmast soovitud dokumente, sh mistahes kujul kontoväljavõtteid. Puudutatud isik nõustus saatma avaldajale kontoväljavõtted kohtu selgituste tulemusel ning avaldaja sai kõik soovitud dokumendid. Oletused asja sisulise lahendamise tulemuse kohta ei ole asjakohased.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada – osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda suuremas ulatuses kui 50% ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks rohkem kui 365,90 eurot ja viivise suurematelt menetluskuludelt kui 365,90 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskulud 50% ulatuses tema enda kanda ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata menetluskulude katteks 365,90 eurot ja viivise sellelt summalt. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 11. Ringkonnakohus lähtub maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel määruskaebuse ulatusest (

§ 651lg 1, § 659).

Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda, seega on määrus selles osas jõustunud. Puudutatud isik vaidlustab ja seetõttu ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust osas, mis puudutab avaldaja menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ning sellest tulenevalt menetluskulude puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmist.

1. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude täies ulatuses puudutatud isiku kanda jätmine ei ole õiglane. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei võta kohaselt arvesse kohtusse pöördumise ja avaldusest loobumise asjaolusid. 12.
2. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et menetluskulude jaotamisel hagita menetluses on

§ 477

lg 1 kaudu kohaldatav ka

§ 168

. Sealjuures kannab menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (

§ 162lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1) (vt ka RKTKm 14.

aprill 2021, 2-19-10324/42, p 19). 4

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus lõpetas menetluse

§ 429lg 1, § 428 lg 1 p 3 alusel, sest avaldaja loobus avaldusest.

12.2. Samas nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga, et maakohus jättis täielikult tähelepanuta

§ 172

lg 1 ning hindamata ja arvestamata puudutatud isiku vastuväited ja selle, kas avaldaja saavutas taotletu täies ulatuses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet (vt nt RKTKm

1. märts 2023, 2-19-517/133, p 20). Sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm
2. oktoober 2020, 2-18-11359/87, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. 12.
3. Avaldaja loobus avaldusest, märkides, et puudutatud isik on tema nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud. Vastuses määruskaebusele väitis avaldaja, et sai puudutatud isikult kohtumenetluse tulemusel „100% kõik dokumendid“, mida soovis ja vajas. Toimiku materjalid kinnitavad siiski puudutatud isiku seisukohti, et täies ulatuses avaldaja oma avalduses taotletud eesmärki ei saavutanud. Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Avaldaja pöördus kohtusse KrtS § 45 lg 3 alusel dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Peale nõutud dokumentide, mille puudutatud isik avaldajale menetluse käigus esitas, oli põhiline küsimus see, millises mahus peaks puudutatud isik esitama pangakonto väljavõtted. Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega (RKTKm
4. juuni 2023, 2-21-3906/31, p 13). Isegi kui puudutatud isik oleks pidanud esitama avaldajale juba kohtueelselt väljavõtted vähemalt kujul, mida ta pidas lubatavaks, ei saa tähelepanuta jätta, et ka kohtumenetluse käigus ei saanud avaldaja väljavõtteid enda taotletud ulatuses. Avaldaja nõudis nii kohtueelselt kui ka kohtus väljavõtteid alates
5. jaanuarist 2019 ja möönis vaid seda, et õigustatud võib olla korteriühistu liikmeks mitteolevate füüsiliste isikute nimede varjamine (dtl 16, 28, 31, 116).
6. mai 2025 ärakuulamisel (dtl 125–129) arutati pikalt ja põhjalikult väljavõtetega seonduvat ning maakohtu selgituste tulemusel nõustusid menetlusosalised sellega, et puudutatud isik esitab avaldajale kontoväljavõtte väljaminevate maksete kohta kogu avaldaja nõutud ajavahemiku kohta, kuid laekumiste kohta alates
7. jaanuarist 2024 ja mittevajalik info, sh korteriomanike andmed, kaetakse kinni (helifail alates 34:28). Maakohus märkis ärakuulamisel ka seda, et avaldaja nn lai taotlus pangakonto väljavõtete saamiseks jääks kohtupraktikat ja esitatud seisukohti arvestades ilmselt rahuldamata (helifail alates 35:30). Puudutatud isik esitas
8. mail 2025 kontoväljavõtted väljaminekute kohta alates
9. jaanuarist 2019 (dtl 131–162) ja laekumiste kohta alates
10. jaanuarist 2024 (dtl 164–167), viimasest nähtusid füüsilisi isikuid puudutavad andmed üksnes kohtutäiturite kaudu laekunud summade puhul. Seejärel loobus avaldaja avaldusest ja palus menetluse lõpetada. 5 Seega pöördus avaldaja kohtusse vähemalt osaliselt põhjendatult, samas loobus oma avaldusest ilma, et oleks põhilises vaidlusküsimuses taotletud ulatuses oma eesmärki saavutanud. Toimiku materjalid annavad alust arvata, et puudutatud isiku käitumine tulenes eelkõige soovist järgida isikuandmete kaitse nõudeid; puudutatud isikule ei saa ette heita seda, et ta ei suhtu selliste andmete avaldamisse kergekäeliselt. Arvestades eeltoodut kogumis, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta avaldaja menetluskuludest 50% tema enda ja 50% puudutatud isiku kanda.
11. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, tuleb muuta ka puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud seda, et maakohus pidas avaldaja põhjendatud menetluskuludeks 731,80 eurot. Arvestades eeltoodut, jääb avaldaja enda kanda tema menetluskulust 365,90 eurot ning puudutatud isikult tuleb mõista avaldaja kasuks välja 365,90 eurot (50% 731,80 eurost). Vastavalt tuleb muuta ka menetluskulu suurust, millelt puudutatud isikul tuleb tasuda

§ 177lg 4 alusel viivist.

14. Arvestades määruskaebuse osalist rahuldamist ja

§ 172

lg-t 1, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sellest tulenevalt puuduvad määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6