Obsah (11)

§ 164§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 468§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-11452 Tsiviilasi H. P. hagi A. P. va

§ 164lg-le 1.

1

1. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 29.07.2024, korrigeeritult 03.09.2024 esitatud hagi tervikteksti kohaselt kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette, vähemalt summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 100 ja § 101 järgi arvutatavale elatissummale. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist kindla maksena kalendrikuu eest ette summas, mis vastab PKS § 101 lõikes 1 alusel arvutatud elatissummale, alates hagiavalduse esitamisest, märkides selleks 01.09.2024, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja soovib elatist ka nn tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2023 kuni 02.09.2024 katteks ja esitab võla arvestuse summas 3181,57 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud 30.10.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi 2 tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 30.10.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 29.11.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja seega saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus nr 3-2-1-1716, p 11;
2. aprilli 2015 otsus nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 287,72 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kohus peab vajalikuks korrigeerida nn jooksva elatise nõude perioodi. Hageja märgib uues, 03.09.2024 esitatud hagi terviktekstis, et soovib elatist alates 01.09.
4. Elatist saab küsida alates hagi esitamisest. Algne hagi on küll esitatud juba 29.07.2024, kuid selles esitatud 3 asjaolusid nii nõude summade, tasutud summade kui ka perioodi osas on hageja muutnud hagi 03.09.2024 esitatud terviktekstis, seega lähtub kohus sellest, et tulevikku suunatud elatist saab nõuda mitte alates 01.09.2024 vaid alates 03.09.
5. Seeläbi muutub ka tagasiulatuva perioodi kohta esitatud nõue. Nõude saab PKS § 108 alusel esitada nn tagasiulatuvalt kuni aastase perioodi eest. Seeläbi saab hageja nõuda elatist alates 02.09.2023 kuni 02.09.2024, ehk hagi esitamise eelse päevani. Hagi terviktekstis esitatud nõue ajaperioodi 01.07.2023 kuni 01.09.2023 katteks ei kuulu seega rahuldamisele, sest periood hagi esitamisest tagasi lugemisena oleks seeläbi pikem kui 1 aasta. Eeltoodust tulenevalt ei ole korrektne ka elatise võla arvestus. Perioodi 02.09.2023 kuni 31.12.2023 eest on igakuise elatise miinimumsuurus 260,33 eurot, seega 121 päeva katteks on võlg 1041,32 eurot. Perioodi 01.01.2024 kuni 31.03.2024 eest on igakuise elatise miinimumsuurus samuti 260,33 eurot, ehk elatise võlg 3 kuu katteks on 780,99 eurot. Perioodi 01.04.2024 kuni 02.09.2024 eest on miinimumelatise suurus 287,72 eurot ehk 5 kuu ja 2 päeva eest 1457,78 eurot. Kokku oleks elatise tagasiulatuva perioodi võlg 3280,09 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud nõutud perioodi ajal kokku 600 eurot. Seega lõplik võlasumma tagasiulatuva aastase perioodi katteks on 3280,09 – 600 = 2680,09 eurot. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 442lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind.

Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (287,72 eurot x 9 kuud) 2589,48 eurot.

Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejale lisaks maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4