lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) Jaotis, % A OÜ (RK xxxx) 2 330.57 22,08 saaja Xxxx xxxx viitenr 916426011 2 B AS (RK xxxx) 5 045.75 47,81 xxxx viitenr 11949040 3 B OÜ (RK xxxx) tsiviilasi nr xxxx 1 935.07 18,34 xxxx viitenr 7016580008887200 4 B OÜ (RK xxxx) tsiviilasi nr xxxx 1 242.00 11,77 xxxx viitenr 70165800089135906 Jrk Võlausaldaja nimi ja isikuvõi registrikood 1 Võlausaldajate konto- ja viitenumber Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K. S. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur K. S. pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse jooksul on olnud ainult töövõimetustoetus (tuvastatud täielik töövõimetus) ja ühel kuul töötasu Vinni Vallavalitsuselt. Haldur teostas rahaliste vahendite arestimist ainult novembris 2024 summas 13.00 eurot ja ülejäänud kuudel arestimist ei teostatud. Kohtutäitur A. K. tagastas enne pankroti väljakuulutamist arestitud rahalised vahendid summas 59.89 eurot. Pankrotivara seisuga 27.03.2025 on 72.89 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed 2 vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt
Väljamaksed vastavalt
Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta (sh vara valitsemisel) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on summas kokku 10 553.39 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) Jaotis, % A OÜ (RK xxxx) 2 330.57 22,08 2 B AS (RK xxxx) 5 045.75 47,81 3 B OÜ (RK xxxx) (tsiviilasi nr xxxx) 1 935.07 18,34 4 B OÜ (RK xxxx) (tsiviilasi nr xxxx) 1 242.00 11,77 Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. K. S. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal teeninud vähest tulu, töötasu laekumine on olnud ainult ühel kuul. Võlgnikul on tuvastatud täielik töövõimetus ning tulu on töövõimetustoetusest. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb võlgnikul ilmselt endal panustada võlausaldajate fondi. Halduri hinnangul puudub võlgnikul arusaam oma kohustustest maksejõuetusmenetluses. Isikule on selgitatud tema kohustusi nii halduri kui ka kohtu poolt. Võlgnikku abistab Töötukassa poolt määratud kogemusnõustaja. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. 3 Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Haldur taotleb tasu määramist summas 1 169.40 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud ka, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 30 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub tasu osaliselt (summas 72.00 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning ülejäänud osas anda võlgnikule menetlusabi. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 30.06.2025 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus mõistab seega tasu osalist (summas 72.00 eurot) pankrotivara arvelt ning annab eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri ülejäänud tasu summas 1 097.40 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 18.09.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur 4 võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 18.09.2024, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S. S. (IK xxxx, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.