KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 11. märts 2026, Tartu Haldusasja number 3-25-317 Haldusasi M.M.-i ja M.M.-i kaebus

) § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. 5.2.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad on väljendanud soovi jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes, kuid kohus ei pea seda põhjendatuks. Praegusel hetkel puudub reaalne oht, et vaidlustatud hindamisotsused võiksid või saaksid kaebajate õigusi negatiivselt mõjutada ja kaebajate õigusi rikkuda. Ühtlasi ei kohustaks hindamisotsuste õigusvastasuse kindlakstegemine vastustajat tulevikus kaebajate õppetööd teistmoodi hindama, samuti ei parandaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajate õiguslikku positsiooni. Preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine on praegusel juhul välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Ülikooli tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi ei ole kaebajad hüvitamisnõude esitamise kavatsusele tulevikus ka viidanud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Eelnevat arvestades lõpetas halduskohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebajad esitasid halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse peale määruskaebuse. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tühistamis- ja kohustamiskaebus on muutunud ainetuks ning hindamisotsused ei avalda kaebajatele enam otsest mõju. Kaebajate õiguskaitsevajadus õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole ära langenud ning see on vajalik kõrghariduse omandamiseks. Tartu Ülikool on korduvalt ja alusetult jätnud arvestamata sooritatud arvestused vaidlustatud õppeaines. Eripedagoogika õppekaval on bakalaureuse kraadi omandamiseks vajalik läbida õppeaineid 180 EAP mahus. Kaebajal M.M.-il on läbitud 2 Tartu Ülikoolis õppeaineid 168 EAP mahus ja kaebajal M.M.-il on läbitud õppeaineid mahus 172,5 EAP. Vaidlusalune õppeaine on eeldusaine veel sooritamata õppeainele, mille järgselt saaks sooritada bakalaureuseeksami. Vaidlustatud hindamisotsuse kehtima jäämine takistab kaebajate õiguspärast ootust ja võimalust järgmist õppeainet sooritada ning õpinguid lõpetada eksternina. Kaebajad ei saa jätkata magistriõppes enne bakalaureuseõpingute lõpetamist. Kui kaebajad peavad uuesti alustama õppimist samal kõrgharitustasemel, siis kaasneb sellega kaebajatele nii ajaline kui ka rahaline kulu.
4. Tartu Ülikool nõustub määruskaebusele esitatud vastuses halduskohtuga. Kaebajate nominaalne õppeaeg bakalaureuseõppes on läbi, seega ei saa nad jätkata õpinguid üliõpilasena. Väär on kaebajate väide sellest, et kohtumenetluse lõpetamine takistab edasisi õpinguid ja võimalust sooritada järgmisi õppeaineid. Kaebajad saavad läbida vajalikud õppeained ja lõpetada ülikooli eksternina. Isegi kui kaebajad peaksid alustama uuesti õpinguid tasemeõppes, siis on võimalik arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6. Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebajate kaebus Tartu Ülikooli
7. jaanuari
8. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate
9. jaanuari
10. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine. Halduskohus selgitas
11. detsembri
12. a määruses, et kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud ja sellest lähtuvalt on tühistamis- ja kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebusele üleminek ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ja lõpetas menetluse (

§ 152lg 1 p 4).

Kaebajad halduskohtuga ei nõustu.

1. Kaebajad olid halduskohtule kaebuse esitamisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilased. Tartu Ülikooli
2. augusti
3. a korraldusega nr 7-1/P2/1917 eksmatrikuleeriti seoses õppe lõpukuupäeva möödumisega kaebaja M.M. ja
4. septembri
5. a korraldusega nr 7-1/P2/2116 M.M. (dtl 81-83). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seoses eksmatrikuleerimisega ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik enam vaidlustatud õppeaine hindamisotsuseid tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Kaebajatel saab õiguskaitsevajadus esineda vaid juhul, kui haldusakt või toiming puudutab kaebajate õigusi otseselt ja vahetult. Käesolevas olukorras selline seos puudub. Tulenevalt eksmatrikuleerimisega ei ole kaebajad enam eelnimetatud eriala üliõpilased ja kaebajatel ei ole võimalik eriala lõpetada selleks ettenähtud õppekava nominaalkestuse ajal. Eelnevast lähtuvalt ei saa vaidlusalune õppeaine enam avaldada kaebajatele otsest mõju. Samuti ei muuda olukorda kaebajate viide võimalikule soovile jätkata õpinguid eksternina. Pelgalt väide, et vaidlusalused hindamisotsused võiksid neid tulevikus eksternina mõjutada, ei loo käesoleval hetkel õiguskaitsevajadust. Seetõttu oli kaebajate kaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.
6. Kaebajad soovisid menetluse jätkamist tuvastamisnõudena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praeguses asjas ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate õiguste kaitseks vajalik ja põhjendatud ning sellest lähtuvalt tuleb menetlus lõpetada (

§ 152lg 1 p 4).

Asjaolu, et kaebajad on avaldanud, et soovivad jätkata õpinguid eksternina ja vaidlusalune õppeaine on kaebajate selgituse kohaselt eeldusaine veel läbimata õppeainele, ei muuda tuvastamiskaebust põhjendatuks. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui tuvastamiskaebus rahuldatakse, ei annaks see kaebajatele nende soovitud eesmärki. 3 Tuvastamiskaebuse menetlemisel ei ole kaebajatel võimalik vaidlustatud õppeaines tulemust saada.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et asja menetlemata jätmine takistab õpingute lõpetamist eksternina. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, siis tuvastamiskaebuse menetlemisel ei ole võimalik kaebajatel soovitud eesmärki saavutada. Kaebajate väide, vaidlustatud õppeaine on eeldusainega teisele õppeainele, ei saa olla takistuseks eksternina õpingute jätkamisel. Samuti ei saa pidada õigeks kaebajate arvamust, mille kohaselt tuleb neil bakalaureusekraadi saamiseks alustada õpinguid algusest peale. Tartu Ülikool on määruskaebusele esitatud vastuses kinnitanud, et kaebajad saavad õpinguid lõpetada eksternõppes, kuid väär on kaebajate väide sellest, et kohtumenetluse lõpetamine takistab kaebajate edasisi õpinguid ja võimalust sooritada järgimisi õppeaineid (dtl 108). Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda Tartu Ülikooli vastuses.
2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4