← Eesti

2-25-116014/12

Obsah (11)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 317§ 173§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177

2-25-116014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2026, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-116014 Tsiviilasi Elisa E

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Elisa Eesti AS esitas 18.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J.V. 928,83 euro saamiseks. 20.06.2025 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.09.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.09.2025 kohtule hagiavalduse ja 20.10.2025 hagi täpsustused. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte vahel sõlmitud lepingutest tuleneva põhinõude 722,25 eurot, viivised 203,75 eurot (viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.07.2024 kuni hagi esitamiseni 25.09.2025 määras 0,065% päevas) ning täiendava viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga järgmised lepingud: liitumisleping nr 11174740, liitumisleping nr 11324218, liitumisleping nr 11324216, liitumislepingu nr 11324218 lisa 11339071, liitumislepingu nr 11324218 lisa 11339078, liitumislepingu nr 11324216 lisa 11339081, nutikindlustuse leping nr 12704183, liitumislepingu nr 11324218 lisa 16703909 ja liitumislepingu nr 11324218 lisa
  2. Nimetatud lepingute alusel osutas hageja kostjale teenuseid ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata neli arvet: arve 2042216214 maksetähtpäevaga 18.04.2024 summas 73,54 eurot; arve 2042443967 maksetähtpäevaga 18.05.2024 summas 130,01 eurot; arve 2042798298 maksetähtpäevaga 18.06.2024 summas 94,84 eurot; arve 2043215341 maksetähtajaga 18.07.2024 summas 423,86 eurot. Hageja ütles lepingud üles 27.06.
  3. 21.10.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult 21.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult 2 2-25-116014 põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 722,25 eurot, 25.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 203,75 eurot ja lisaks täiendava viivise alates 26.09.2025 0,065% päevas põhinõudelt 722,25 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikele e-posti aadressidele XXX ja XXX. E-kirjadele kostja ei vastanud. Kohus püüdis hagimaterjalid kostjale kätte toimetada tema võimalikule elukoha aadressile VanaKoigus, kuid teda ei viibinud kohal. Politsei- ja Piirivalveametil puudusid täiendavad kontaktandmed. Kohus helistas kostjale, kes teatas, et on näinud hagiavaldust, aga kuna ta viibib polaarjoone taga tööl, siis ta ei saa sellega tegeleda. Seejärel keeldus suhtlemast. Kirjalikult kostja midagi ei esitanud. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317mõttes.

Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 280 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud

§ 4842alusel.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 507 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-25-116014 Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 507 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagi sisu, sh hagi täpsustamise vajadust, on ajakulu põhjendatud 2h ulatuses. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (nõudeid oli vaja täpsustada) on põhjendatud tasumääraks 120€/h. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 540 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu (2h x 120€/h). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.