) § 102 lg
Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud A.R (avaldaja, pärija) esitas Pärnu Maakohtule avalduse A.R-i (pärandaja) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohus 19.11.2025 määrusega saatis tsiviilasja kohtualluvuse alusel menetlemiseks Viru Maakohtule. Avalduse kohaselt suri A.R xxxx. Avaldaja on seadusjärgne pärija. Notari soovitusel on koostatud pärandvara inventuur nr. xxxx, mis näitab pärandvara ja pärandist tulenevate kohustuste seisundit. Inventuuri põhjal kuuluvad vara hulka: Kinnistusregistriossa nr xxxx sissekantud kinnistu, nimega xxxx ja üldpinnaga 3522,0 m2, kaasomandist 1/3 osa. Kinnistu katastritunnus on xxxx, ja asukohaga: xxxx. Maakasutuse sihtotstarbe: elamumaa. Samuti Sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, 2009 e.a. Liikluskindlustus puudub, sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Sõiduki asukoht on teadmata. Samuti pangakonto nr. xxxx kontojäägiga 64,78 eurot. Inventuuri järgi on pärandvara koguväärtus 4365-7565 eurot. Kohustused (võlad) kokku 17 524,26 eurot, mis ületavad vara väärtust. Seetõttu ei ole pärandvarast võimalik pärandist tulenevaid kohustusi täita ja soovib avaldaja välja kuulutada pärandvara pankroti. Kohus võttis 26.11.2025 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas A.R-i pärandvara ajutiseks halduriks Hillar Villers. Ajutine haldur esitas 10.12.2025 kohtule aruande, millest nähtub, et on põhjendatud kuulutada välja A.R-i pärandvara pankrot. Avaldaja ei esitanud kohtule oma seisukohta ajutise halduri aruande ega halduri tasu osas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A.R-i pärandvara pankrot. A.R-i pärandvara pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 2 Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku pärija võlgniku surma korral esitada pankrotiavalduse tema vara suhtes. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise halduri aruandest nähtub, et ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub A.R-i pärandvarasse 64,78 eur (kontol olev raha) ning kinnistu 1/3 kaasomandist hinnangulise väärtusega 7000 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused võivad moodustada ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 17 805,48 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste, vms. arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 10 740 euro võrra. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pärandvara koosseisus puudub vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus käesoleval ajal. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke ajaks, arvestades kogutud andmeid on võlgniku surmaaeg (xxxx.a.). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. A.R-i pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Pangakontol oleva raha ja korteriomandi müügist saadava raha arvel on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid vähemalt osaliselt (sh halduri tasu). Arvestades eeltoodut palub ajutine haldur kuulutada välja A.R-i pärandvara pankrot; nimetada A.R-i pärandvara pankrotihalduriks Hillar Villers (haldur kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); mõista välja ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Eeltoodust tulenevalt kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 6 töötunni eest tunnitasuga 150 eurot ja palunud mõista pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 900 eurot (6*150), millele lisandub käibemaks summas 216 eurot JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks. Ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Ajutise halduri tasu ülemmäär on
Halduri esitatud tasu, arvestatuna tunnitasuga 150 eurot, ei ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab seega halduri tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216 eurot, kokku 1116 eurot.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Kaire Pullerits Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.