← Eesti

3-25-144/28

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

  1. aprill 2026, Tartu 3-25-144 X.X. kaebus ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. RESOLUTSIOON Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 119 ls 3). RINGKONNAKOHTU SELGITUS
  6. Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 teisele lausele ja arvestades määruskaebuse sisu, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a määruse resolutsiooni punkti 1 s.o riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist.
  9. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus
  10. veebruari
  11. a määrusega õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel, põhjendades ja selgitades piisavalt taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et olukorras, kus kaebuses kaebaja ise kirjeldab ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahjuliku tagajärjena üksnes ohtu enda tervisele ega väida tegeliku tervisekahju tekkimist, ei saa jaatada tervise kahjustamise tõttu mittevaralise kahju tekkimist. Samuti on halduskohus põhjendatult selgitanud, et tervishoiuteenuse osutaja võimalik raske hooletus kaebajale ravimi valmispanemisel ja sellest tulenev kaebaja turvatunde ja usalduse vähenemine tervishoiuteenuse osutaja suhtes ei ületa inimväärikuse alandamise künnist ega saa anda alust rahalise hüvitise määramiseks kaebaja kasuks. Kokkuvõttes on kaebuse asjaoludele ja kehtivale õigusele tuginedes selgelt jälgitav ja arusaadav halduskohtu järeldus, et ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes.
  12. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsustuse muutmiseks. Eelkõige ei ole põhjendatud kaebaja arusaam, nagu peaks hüvitamiskaebuse esitamine olema võimalik riigilõivu tasumata. Lõivuvabalt saab esitada kaebuse tervise kahjustamisest tingitud kahju hüvitamise nõudes (RLS § 22 lg 1 p 12). Tervisekahju tekkimist kaebaja aga ei väida. Väärikuse alandamise väitele tugineva kahju hüvitamise nõude esitamisel halduskohtumenetluses tuleb aga riigilõiv tasuda RLS § 60 lg-s 2 sätestatud üldkorras, kuna seadusandja ei ole sel alusel kahju hüvitamise nõudele lõivuvabastuse erandit kehtestanud. Selle erandi puudumist ei ole kohtupraktikas põhiseaduse ega Eestile siduva välislepinguga vastuolus olevaks loetud. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
  13. veebruari
  14. a määruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.