153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1 Tervisekassa (RK 74000091) Tunnustatud Jaotis, nõue (EUR) % Väljamakstu d summa (EUR) Saamata nõue (EUR) 105,82 0,618 6,93 95,89 2 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (RK 70000349) 15 245,48 89,050 999,16 14 246,32 3 A OÜ (RK XXX) 1 768,86 10,332 115,93 1 652,93 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. A. D. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
tähenduses.
Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 0. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei saanud vastavalt
I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgi nõuded on järgnevad: Võlausaldaja Tunnustatud nõue (EUR) Jaotis % Väljamaks (EUR) Saamata (EUR) Tervisekassa (RK 105,82 0,618 6,93 95,89 Eesti Vabariik 15 245,48 (Maksuja Tolliameti kaudu) (RK 70000349 89,050 999,16 14 246,32 A OÜ (RK XXX) 10,332 115,93 1 652,93 nõue 74000091) 1 768,86 Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole (
Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. Kohtukulud puuduvad (
Peamiseks põhjuseks maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Samas ei ole võlgnik olnud seaduskuulekas (nähtub MTA ja KPK poolt edastatud andmetest) ning võlgnevused on valdavalt tekkinud selle tulemina. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Võlgnik viibis ka kinnipidamisasutuses. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada kõige hilisemalt 2019 aastat. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.
Lõpparuandes palub pankrotihaldur määrata tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot. Kinnitada A. D. (pankrotis) lõpparuanne ja kinnitamata pankrotimenetluse kulud (kui kohus peab vajalikuks täiendavalt kinnitada pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse kuluna) summas 1 099,66 eurot (so halduri tasu koos käibemaksuga 1 098,64 eur + ülekandetasud kogusummas 1,02 eur,). 3) Lõpetada A. D. pankrotimenetlus ja vabastada pankrotihaldur. Nimetada usaldusisikuks E. M. (isikukood: XXX). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab 3
Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub A. D. pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.
lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (
lg 11 3) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni ei koostanud.
lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 1098,64 eurot (sh 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot). Seega on pankrotihaldur broneerinud 1098,64 eurot halduri tasu väljamakseks. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 1098,64 (sh käibemaks). Nimetatud tasu määr vastab nii
Lex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse 4 algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 07.03.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 07.03.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E. M. , kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et A. D. usaldusisikuks tuleb seega nimetada E. M. . Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.