Obsah (11)

§ 203§ 20§ 21§ 46§ 38§ 124§ 152§ 155§ 249§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoimingud Tallinna Halduskohus Maarja Oras 23. juulil 2025 Tallinnas 3-2

) § 21 lg 3, § 124 lg 3, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 203lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus registreeris
2. juulil 2025 A.S (edaspidi kaebaja) kaebuse nõudes tühistada Maa-ameti peadirektori
3. detsembri
4. a korraldus nr 1-17/24/2498, millega erastati H.I-le 3/12 mõttelise osa ulatuses Mustvee linnas X maaüksus. 1.
5. Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale 3/12 mõttelist osa Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas X asuvatest ehitistest - elamu (EHR kood A), laut (EHR kood B) ja saun (EHR kood C). 1/3 mõttelist osa ehitistest kuulub Mustvee vallale, 1/12 H.I-le ja 1/3 D.U-le. Kaebaja sõnul on elamut, sauna ning lauta faktiliselt kasutanud ainult kaebaja perekond, teised kaasomanikud seal kunagi elanud ei ole. Samuti ei ole teised kaasomanikud teinud midagi vara säilitamiseks ega ole kunagi panustanud kaasomandi parendamiseks. Kaasomanike vahel ei ole sõlmitud kokkulepet kaasomandi osade piiritlemiseks või kaasomandi kasutamise korra kehtestamiseks. 1.
6. Maa-ameti peadirektor otsustas
7. juuni
8. a korraldusega nr 1-17/24/1265 „Maa ostueesõigusega erastamine (Mustvee vald, X)“ erastada X katastriüksuse (katastritunnus zzzz) ehitiste kaasomanikele vastavalt nende osade suurusele kaasomandis. 1.
10. aasta märtsi teises pooles sai kaebajale teatavaks, et kaebajale erastamisele kuuluv maa on erastatud H.I-le . Kaebaja pöördus vastustaja poole selgituste saamiseks. 1.
11. Maa- ja Ruumiameti
12. märtsi
13. a kirjast nr 6-13/24/6708-8 nähtub, et Maa-ameti peadirektori korraldus saadeti kaebajale rahvastikuregistri järgsele aadressile tähitud postiga
14. juunil
15. Maa-ameti peaspetsialist teavitas kaebajat
16. juunil
17. a telefoni teel tähitud postiga saadetud peadirektori korraldusest. Kaebajale saadetud tähitud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel
18. juulil 2024 Maa-ametile.
19. augustil 2024 avaldati maareformi käigus vastu võetud Maa-ameti peadirektori
20. juuni
21. a korralduse nr 1-17/24/1265 resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes teadaannetega nr 2322687 ja nr
22. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 31 lõikele 5 loeti peadirektori korraldus Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kaebajale kätte toimetatuks. Kaebajale saadeti
23. septembril 2024 elektronposti aadressile YYY kiri nr 613/24/6708-2, millega tuletati meelde, et maa ostu-müügilepingu sõlmimise tähtaeg on
24. november
25. a. Kirjale nr 6-13/24/6708-2 oli lisatud peadirektori korraldus. Maa-amet tegi D.U-le ja H.I-le
26. novembri
27. a kirjaga nr 6-13/24/6708-3 ettepaneku maa erastamise õiguse kaotanud ehitiste kaasomaniku osale vastava maa osa erastamiseks. Kaebajale saadeti
28. novembri
29. a kiri nr 6-13/24/6708-3 teadmiseks elektronposti aadressile YYY. 1.
30. Maa-ameti peadirektori
31. detsembri
32. a korraldusega nr 1-17/24/2498 „Maa ostueesõigusega erastamine (Mustvee vald, X)“ otsustati erastada Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas X asuv katastriüksus katastritunnusega zzzz, pindalaga 1773 m² ja sihtotstarbega elamumaa D.U-le 1/3 mõttelises osas ja H.I-le 1/3 mõttelises osas. 1/3 mõttelist osa on antud Mustvee valla munitsipaalomandisse. Kaebajale saadeti
33. detsembri
34. a korraldus nr 1-17/24/2498 teadmiseks elektronposti aadressile YYY. 1.
35. Kaebaja hinnangul ei ole Maa-ameti peadirektori
36. detsembri 2024 korraldust nr 1-17/24/2498 „Maa ostueesõigusega erastamine (Mustvee vald, X)“ talle nõuetekohaselt kätte toimetatud ja korraldus ei ole seega jõustunud.
37. Kaebaja esitas kaebuses taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse seada haldusasja menetluse ajaks käsutamise keelumärge H.I-le kuuluvale kaasomandi osale X kinnistust. KOHTU PÕHJENDUSED Kolmandate isikute kaasamine 3.

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isiku võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni (

§ 21lg 1).

1. Kuivõrd kaebaja vaidlustab Maa-ameti peadirektori korraldust, millega otsustati erastada X asuv katastriüksus katastritunnusega zzzz D.U-le 1/3 mõttelises osas ja H.I-le 1/3 mõttelises osas ning 1/3 mõttelist osa on antud Mustvee valla munitsipaalomandisse, puudutab korraldusele esitatud tühistamiskaebus ning selle kohta tehtav kohtulahend ka eelviidatud isikute õigusi. 2 Seetõttu kaasab kohus kolmandate isikutena menetlusse X kinnistu kaasomanikud Mustvee valla, D.U ning H.I . Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
2. Kaebaja on seisukohal, et kuna talle ei ole vaidlusalust haldusakti teatavaks tehtud, ei ole seega ka

§ 46lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg möödunud.

Kaebaja märgib, et juhul kui haldusakti teatavaks tegemise ajaks loetakse Maa- ja Ruumiameti

1. märtsi 2025 kirja nr 6-13/24/6708-8, siis möödus kaebetähtaeg
2. aprillil
3. Kaebaja taotleb sel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja palub tähtaja ennistamisel arvestada, et tasai alles vastustaja
4. aprilli 2025 kirjast nr 6-13/24/6708-10 teada, et vastustaja peab enda toiminguid õiguspärasteks. Kuna kaebajal puuduvad õigusteadmised ja piisavad vahendid kvalifitseeritud õigusabi saamiseks, siis võttis kaebajal aega, et endale olukord selgeks teha ja nõuetekohane kaebus koostada.
5. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (

§ 38lg 5).

Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (

§ 124lg 1).

Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2).

7. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ületanud

§ 46lg-s 1 sätestatud 30-päevast tühistamiskaebuse esitamise tähtaega.

Kohtule nähtub Maa- ja Ruumiameti

1. märtsi
2. a kirjast, et vaidlusalune korraldus edastati kaebajale elektronposti aadressile YYY. Rahvastikuregistri kontaktandmetes oli kaebaja elektronposti aadressiks märgitud YYY ja alles alates
3. märtsist 2025 on rahvastikuregistris märgitud uueks elektronposti aadressiks XXX (digitoimiku lehekülg (dtl) 20). Seega edastati vaidlusalune korraldus kaebajale Rahvastikuregistris märgitud kontaktandmete kaudu. Kohus ei nõustu, et Maa- ja Ruumiametile oleks pidanud üldteada olema asjaolu, et mail.ru postiserverid nõuetekohaselt ei tööta ning e-kirjade edastamisega oleks seal probleeme. Juhul kui sellised probleemid tõesti esinesid ning kaebaja sellest teadlik oli, tulnuks kaebajal muuta Rahvastikuregistris enda kontaktandmeid ning asendada need sellistega, kust ta kättesaadav on. Rahvastikuregistri seaduse §-d 68 ja 98 panevad isikule kohustuse tagada enda elukoha aadressi ja kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris. Seega tuli kaebajal enesel tagada, et rahvastikuregister kajastaks õigeid ja asjakohaseid (kontakt)andmeid, mille kaudu on võimalik talle dokumente kätte toimetada. Seejuures on kaebaja aga pärast vaidlusaluse korralduse edastamist ka ise pöördunud vastustaja poole e-posti aadressilt YYY, olles samalt e-posti aadressilt kätte saanud Maa- ja Ruumiameti teavituse maa kinnistusraamatusse kandmisest (dtl 10–12, 17–18). Isegi juhul, kui leida, et kaebajale ei toimetatud vaidlusalust korraldust kätte elektronposti aadressi YYY kaudu, sai kaebaja hiljemalt Maa- ja Ruumiameti
4. märtsi
5. a kirjast teada, et vaidlusalune korraldus on antud. Isegi kui korraldust ei olnud eelviidatud kirjale lisatud, oli kaebajal võimalik astuda samme, et korralduse sisuga tutvuda ning see Maa- ja Ruumiametilt välja küsida.

§ 46

lg 7 kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega. Arvestades, et kaebaja sai vaidlusalusest haldusaktist teada hiljemalt

1. märtsil 2025 ning kaebus on esitatud
2. juulil 2025, on kaebaja kohtu hinnangul ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega. Haldusakti väljanõudmiseks ei saanud kohtu hinnangul kuluda rohkem kui 30 päeva (sh nähtub Maa- ja Ruumiameti
3. aprilli
4. a vastusest (dtl 19), et kaebaja on pöördunud ameti poole
5. märtsil 2025, st päev pärast
6. märtsi
7. a vastuse saamist – tal polnud takistust samas 3 kirjas või ka veel reaktsioonina
8. aprilli
9. a vastusele paluda Maa- ja Ruumiametil saata endale kõnealune haldusakt) ning seejärel kaebuse esitamiseks täiendavalt mitte rohkem kui seadusjärgne tavapärane vaidlustamistähtaeg 30 päeva. Kaebus on esitatud aga alles ligi nelja kuu möödumisel.
10. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud ka mõjuvaid põhjuseid, miks tal ei olnud võimalik tühistamiskaebust esitada kaebetähtaega järgides või siis

§ 46lg 7 tähenduses mõistliku aja jooksul.

Olukorras, kus hiljemalt

1. märtsil 2025 sai kaebaja teadlikuks vaidlusaluse korralduse andmisest, tuli kaebajal endal aktiivselt asuda välja selgitama korralduse sisu ning see vajadusel Maa- ja Ruumiametilt välja nõuda. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse haldusakti põhiline sisu ja selle riive kaebaja õigustele välja loetav juba Maa- ja Ruumiameti
2. märtsi
3. a kirjast. Kohtule ei nähtu seega takistusi, miks kaebaja ei oleks saanud varem tühistamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtule jääb arusaamatuks, et kaebaja pole seniajani vastustajalt vaidlusalust haldusakti välja nõudnud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja seega esitanud mõjuvaid põhjuseid tühistamiskaebuse kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada. Menetluse lõpetamine 9.

§ 152

lg 1 punkti 2 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt seadustiku § 124 lõikele 2. Kui kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

1. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et kaebaja on Maa-ameti peadirektori
2. detsembri
3. a korraldusele tühistamiskaebuse esitamisel ületanud seaduses sätestatud tähtaega. Kuivõrd kohus ei ennista tühistamiskaebuse esitamise tähtaega, lõpetab kohus haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.

11. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 12. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu kaebust menetlusse võtmata, puuduvad kaebusel eduväljavaated ning EÕK taotlus jääb rahuldamata kaebuse perspektiivi puudumise tõttu. Muud küsimused 4
2. Vastavalt

§ 104

lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral

§ 152lg 1 punkti 2 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada.

Kohus tagastab kaebaja poolt tasutud riigilõivu 40 eurot kaebaja arveldusarvele. 15.

§ 175

lg 3 alusel tuleb avaldatavas määruses asendada tähemärkidega füüsiliste isikute nimed, kaebaja elukoha aadress ning e-posti aadressid. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 5