KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§-st 47 lg 2 tulenevast 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi

§ 46lg 7, mis käsitleb olukorda, kus haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud.

Kui ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kaebetähtaja küsimuses lähtuda

§-st 46 lg

1. 5.
2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu. Kaebaja esitas SKA-le
3. juunil 2024 vaide, mille lahendamise tulemusest sõltus, kas tema vanaduspension arvestatakse ümber või mitte. Vaide rahuldamise korral oleks tema pension suurenenud ning kaebajal oleks olnud õigus saamata jäänud pensionile. Seega pidi kaebaja olema huvitatud vaidemenetluse tulemusest ning astuma mõistliku tähtaja jooksul kohaseid samme selleks, et vaidemenetluse tulemus talle teatavaks tehtaks. Kaebaja ei saanud eeldada, et haldusorganil on õigus vaiet lahendada määramatu aja jooksul. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 40 lg 1 lahendatakse vaie 60 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest SKA-s. Seega oli kaebaja vaide lahendamise tähtaeg
4. august
5. 5.
6. Kaebajale pidi septembris 2024 olema selge, et tema
7. juuni
8. a vaie on jäetud rahuldamata. Üldjuhul makstakse Eestis pensione
9. kuupäeval (nädalavahetuse korral kahe järgmise tööpäeva jooksul), seega septembris 2024 pensioni saades pidi kaebaja mõistma, et tema pensioni ei ole ümberarvestatud ning sellest omakorda järeldama, et tema vaie jäeti rahuldamata. Käesoleval juhul küsis kaebaja
10. juunil 2024 esitatud vaide osas tehtud vastust SKA-lt alles
11. veebruari
12. a teabenõudega, mistõttu on kaebaja vaidlusaluse vaideotsuse väljanõudmisega ebamõistlikult viivitanud. Seega tuleb
13. märtsil 2025 esitatud kaebus lugeda hilinenult esitatuks. 5.
14. Asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusalust vaideotsust kätte saanud, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisele. Kaebaja pidi olema teadlik, et tema poolt esitatud vaide osas toimub kohane menetlus ning haldusorgan peab menetluse lõppedes tegema lõpplahendi. Kaebajal oli hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem. Vaideotsuse väljanõudmisega viivitamine ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul on kaebetähtaja rikkumise põhjustanud kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. 5.
15. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada, tähtaeg ennistada ja saata asi halduskohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks. Kaebaja on seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja sai vaideotsuse kätte
4. veebruaril 2025 ja esitas kaebuse halduskohtule
5. märtsil
6. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale nagu oleks kaebaja pidanud vaide rahuldamata jätmisest teada saama üksnes seeläbi, et talle ei laekunud suuremat pensioni. Kaebaja puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kellel on tuvastatud SKA otsusega keskmise puude raskusaste. Samuti puuduvad kaebajal juriidilised teadmised. Kaebaja oli arvamusel, et temaga võetakse ühendust ning küsitakse seletust. Kuna kaebajaga ühendust ei võetud, eeldas kaebaja, et vaie ei ole veel lahendatud. Kaebajal puudub nii arvuti kui ka vastavad digioskused. Kaebaja on vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses esitanud enamuse dokumentidest paberkandjal postiga, mistõttu oli kaebaja puhul igati põhjendatud, et ta eeldas ka SKA-lt otsuse saatmist postiga. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et praegusel juhul on kaebetähtaja rikkumise põhjustanud kaebaja enda hooletus. Eelkõige on SKA jätnud täitmata talle pandud kohustuse haldusakti teatavaks tegemise osas. Kaebaja esitas SKA-le
7. veebruaril 2025 avalduse vaide lahendamise kohta. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on mõistliku ajaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebus tuleb rahuldada.
9. Tartu Halduskohus lõpetas
10. detsembri
11. a määrusega haldusasja menetluse, sest kaebus esitati tähtaega ületades ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus leidis, et asjas kohaldub

§ 46lg 7 ja kaebaja pidi mõistma hiljemalt septembris 2024, et tema 13.

juunil 2024 esitatud vaide osas on SKA-l tehtud vaideotsus. Halduskohus leidis, et kaebetähtaja rikkumise põhjustas kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebus on tähtaegne ja seega ei saa menetlust lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.

1. SKA jättis
2. augusti
3. a vaideotsusega nr 5.2-3/18545-2 kaebaja vaide SKA
4. mai
5. a otsuse peale rahuldamata (dtl 11-13). SKA on vaideotsuse edasikaebamise korra juures selgitanud, et vaideotsuse mittenõustumisel on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 86 lg 1 lause 2 kohaselt vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte. HMS § 27 lg 2 sätestab, millal loetakse edastatud dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks. SKA on halduskohtule esitatud määruskaebuses selgitanud, et kaebajale saadeti vaideotsus
6. augustil 2024 läbi dokumendihaldussüsteemi Delta tema e-posti aadressile, mille ta oli vaides märkinud. SKA lisas, et muud teavitust ei nähtu ja tavaliselt seda ka ei tehta (dtl 69). SKA esitatud lisast nähtub, et vaideotsus on edastatud kaebaja e-posti aadressile
7. augustil 2024 ning kirja sisust nähtuvalt on edastatud dokument turvalisemaks saatmiseks krüpteeritud. Esitatud e-kirjas palub SKA kinnitada dokumendi kättesaamist (dtl 70). SKA kinnitas halduskohtule, et kaebaja kinnitust infosüsteemist ei leidu ja isikud kinnitavad kättesaamist väga harva (dtl 69). SKA lisas, et
8. veebruaril 2025 pöördus isik Rakvere klienditeenindusse ning tema sõnul ei olnud ta vaideotsust kätte saanud ja kaebajale väljastati vaideotsus paberkandjal
9. veebruaril 2025 (dlt 69, 71, 72). 3 Eelnevalt nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale oli enne
10. veebruari 2025 vaideotsus kätte toimetatud.
11. Halduskohus lähtus asja lahendamisel

§-st 46 lg 7, mille kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal oleks pidanud juba septembris 2024 olema selge, et tema

1. juuni
2. a vaie on jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et samas summas pensioni edasi saades ei pidanud kaebaja mõistma, et tema pensioni ei ole ümberarvestatud ning sellest omakorda järeldama, et tema vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja võis mõelda, et sama pensioni jätkumise võis põhjustada hoopiski see, et SKA ei olnud veel vaiet lahendanud. Seega ei saa kaebajale

§ 46

lg 7 rikkumist ette heita ning lugeda, et ta on ise haldusaktist teada saamisel selle vaidlustamisega ebamõistlikult viivitanud. 11.

§ 47

lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlustatud korraldust kaebajale nõuetekohaselt teatavaks ei tehtud, st kätte ei toimetatud, tuleb kaebetähtaja kontrollimisel juhinduda sellest regulatsioonist. Kaebaja sai vaideotsuse kätte

1. veebruaril 2025 ning pöördus kohtusse
2. märtsil 2025, seega tähtaegselt 30 päeva jooksul.
3. Ringkonnakohus möönab, et vaideotsuse tegemiseks seaduses sätestatud tähtaja ja
4. veebruari 2025 pöördumise vahele jääv aeg on pikk (u kuud kuud), kuid see ei anna kohtu hinnangul käesolevas asjas alust lugeda kaebetähtaeg möödunuks. Kaebetähtaega ei saa lugeda kergekäeliselt mittetähtaegselt järgituks olukorras, kus haldusorgan ei ole vaideotsust kaebajale vaideotsuse tegemisel kätte toimetanud. Vaide lahendamise tähtaja järgimise kohustus on haldusorganil ning vaide esitajale ei saa panna kohustust kontrollida pidevalt selle tähtaja järgimist ning nõuda haldusorganilt selle tähtaja järgimist. Samuti ei saa karistada isikut kaebevõimalusest ilmajätmisega selle eest, et ta on lasknud haldusorganil vaide lahendamise tähtaega ületada. Arvestada tuleb, et isiku jaoks võib olla loomulik haldusorganiga vaide lahendamise ajal rohkem konflikte mitte otsida. Ka tuleb arvestada, et kaebaja on vanaduspensionär (sündinud
5. aastal), kelle jaoks erinevates õigusnormides orienteerumine ning tehniliste sidevahendite kõigi võimaluste kasutamine võib olla keeruline.
6. Lisaks tuleneb

§ 47

lg-st 3, et kui haldusorgan viivitab vaideotsuse tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Ehkki haldusorgan ei olnud käesolevas asjas viivituses, vaid ei toimetanud lihtsalt vaideotsust kaebajale kätte, saab käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtta ka seda normi. Kuna kaebaja vaideotsust ei saanud, võis olukorda paista talle haldusorgani viivitusena. Kaebaja esitas vaide 17. juunil 2024 ning vaide lahendamiseks oli vastustajal aega 60 päeva (vt ülal p 5.3). Kaebuse esitas kaebaja 13. märtsil 2025. Seega ei saaks ka

§ 47

lg 3 alusel nõuda, et kaebaja oleks pidanud tegutsema kiiremini, ses üheaastast tähtaega ei olnud kaebaja rikkunud. 14. Halduskohus on viidanud ka Riigikohtu seisukohale, mille järgi tuleneb menetluse üldpõhimõtetest, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise 4 tundma huvi vaide lahendamise vastu ning peab pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata (RKHKm 3-3-1-22-08, p 14). Sellega seoses märgib ringkonnakohus esmalt, et kõnealune seisukoht oli antud varasema

-i redaktsiooni kehtivuse ajal, mil puudus ülal viidatud regulatsioon vaidemenetluses toimuva viivituse korral kohtusse pöördumise tähtaja kohta (

§ 47lg 3).

Seetõttu ei ole see seisukoht enam kohaldatav, ilma et arvestataks

§ 47lg 3 regulatsiooni.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et Riigikohus ei selgitanud selles lahendis, millised on täpselt need menetluse üldpõhimõtted, millest tuleneb, et isikul pole õigust vaideotsuse saabumist oodata ja et ta peab ise kohtusse pöörduma. Nagu eelnevalt märgitud, oleks ebaõiglane karistada isikut kaebevõimalusest ilmajäämisega selle eest, et haldusorgan ei täida talle pandud kohustust ning ei järgi vaide lahendamise tähtaega (või vaideotsuse korrektse teatavakstegemise kohustust nagu käesolevas asjas).

1. Eelnevalt arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
4. Kuna asi saadetakse halduskohtule menetluse jätkamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebaja poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendava tõendi suhtes. Selle asjakohasuse üle saab otsustada halduskohus. (allkirjastatud digitaalselt) 5