← Eesti

2-26-1632/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2026, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-26-1632 G.D hagi O.U. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2025/2957 Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2026 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.D määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): G.D (isikukood XXX) esindajad RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. jaanuari 2026 määrus muutmata.
  5. Jätta G.D määruskaebus rahuldamata.
  6. Jätta kõik menetluskulud G.D kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. G.D (hageja) esitas
  8. jaanuaril 2026 Viru Maakohtule hagiavalduse O.U. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja pöördus kohtutäituri poole Viru Maakohtu
  9. veebruari 2024 otsuse (tsiviilasi nr 2-223591) täitmiseks, millega jagati poolte kui endiste abikaasade ühisvara, sh määrati müüa avalikul enampakkumisel kinnisasi (XXX), millel asub elamu. Kohtutäitur algatas täitemenetluse nr 066/2025/
  10. Hageja väitel on pärast kohtuotsuse jõustumist ilmnenud uus oluline asjaolu, nimelt elab alates oktoobrist 2025 nimetatud elamus hageja alaealine poeg M. G.D. Vaatamata sellele edastas kohtutäitur hagejale teate pooltele kuuluva kinnisasja sundmüügi kohta enampakkumisel. Arvestades, et kinnisasi on lapse ainus elukoht, on kohtuotsuse täitmine muutunud ebaproportsionaalselt koormavaks ning vastuolus lapse parimate huvidega, mis õigustab kohtuotsuse ümbervaatamist. Hageja palub tunnistada täitemenetlus nr 066/2025/2957 lubamatuks osas, mis puudutab kinnisasja aadressil XXX enampakkumisel müümist.
  11. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetluse täiteasjas nr 066/2025/2957 osas, mis puudutab vaidlusaluse kinnisasja müümist kuni käesoleva hagi lahendamiseni.
  12. Maakohus keeldus
  13. jaanuari 2026 määrusega hagi menetluse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märkis, et ühisvara jagamisel võib arvestada ka seda, kus elavad alaealised lapsed, kuid see asjaolu ei saa olla määravaks ühisvara jagamise viisi valimisel ja kohus ei saa jätta sel põhjusel ühisvara jagamata. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-22-3591 endiste abikaasade ühisvara jagamisel ei esitatud nõuet jätta K. kinnisasja G.D omandisse. Käesoleval juhul ei ole tegemist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 nimetatud olukorraga ning ühisvara jagamise viisi nn ümbervaatamiseks ei anna alust asjaolu, et nüüd elab elamus alaealine laps. Esitatud hagiavaldus on seega perspektiivitu. Eeltoodu alusel keeldus kohus juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2 hagiavalduse menetlusse võtmisest selle perspektiivituse tõttu ning luges hagiavalduse tagastatuks hagejale TsMS § 372 lg 4 alusel. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetluse täiteasjas nr 066/2025/2957 osas, mis puudutab vaidlusaluse kinnisasja müümist kuni käesoleva hagi lahendamiseni. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega mistõttu jättis maakohus taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
  14. Hageja esitas 2 veebruaril 2026 määruskaebuse maakohtu
  15. jaanuari 2026 määruse peale, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule läbivaatamiseks. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega ning peab neid põhjendamatuks. Käesolevas asjas on puudutatud alaealise lapse õigusi ning perekonnaseadus näeb ette alaealiste õiguste prioriteetsuse, sealhulgas nende õiguste osas, mis puudutavad elukohta, haridust ja tervist. 2 Hageja osutas asjaolule, et kinnisasja enampakkumise läbiviimine ei ole võimalik seni, kuni elamus elab alaealine laps. Hageja ei ole taotlenud jõustunud kohtuotsuse tühistamist ühisvara jagamise osas. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et vara jagamise menetluse käigus ta esitas vastuhagi vara jagamise kohta, kuid hageja vastuhagi jäeti läbi vaatamata. Hageja taotleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamist ajaks, mil elamus elab tema alaealine poeg, mis on alaealise lapse ainus elukoht. On ilmne, et lapse täisealiseks saamisel langevad ära eeldused enampakkumise peatamiseks. Hageja peab eeltoodud põhjustel põhjendamatuks Viru Maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata.
  16. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada ja edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  18. jaanuari 2026 määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust kaebust rahuldada.
  19. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest leidis, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hagi on perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
  20. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et jõustunud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluses enampakkumisele minevat elamut (kinnisasja) kasutab alaealine laps, ei muuda sundtäitmist lubamatuks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei ole tuginenud vastuväitele, et sundtäitmisele antud kohtulahendis nimetatud ühisvara on jagatud, nõuded on ajatatud või on hageja kostja nõuded tasaarvestanud. Hageja tugineb vastuväitele, et ühisvarasse kuulunud kinnisasja kasutab alaealine laps ja see asjaolu on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud vastuväite alusel ei saa sundtäitmist lubamatuks tunnistada, mistõttu hageja nõue on perspektiivitu.
  21. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.