Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-117191 Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
2. juulil 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 435,65 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. oktoobri 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks.
4. Hageja esitas hagiavalduse
5. oktoobril
6. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel
7. detsembril 2021 sõlmitud liitumisleping nr 12028932,
8. jaanuaril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12208211,
9. jaanuaril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12208212 ning
10. jaanuaril 2023 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr
11. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 263,23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 152,96 eurot ning viivised alates
12. oktoobrist 2025 kuni põhinõude (263,23 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
13. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud
2. veebruaril 2026 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
3. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 513 eurot (175 + 338).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

12.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. jaanuari 2026 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult 3 kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4