Hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega (s.o 2024 aasta veebruari, märtsi ja aprilli maksetega) ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega on hageja järginud
lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud. 7. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (
) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 8. 17.01.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaoludja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus selgitas hagejale, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole hagiavalduses esitatud selgitused ja hagi lisades esitatu piisavad. Kostja tegelikke kohustusi iga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (so kostja pangakonto väljavõtte alusel) kontrollitud ei ole. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis esitanud järgmised selgitused. Enne laenulepingu nr. S225212024 sõlmimist on hageja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 1200 eurot majapidamiskuludeks 400 eurot. ja finantskohustusteks 300 eurot ja Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt hageja kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Kogumispensioni päringuga. Kogumispensioni päringu andmetel oli kostja keskmine kuu sissetulek 1353 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlus-andmetes toodud arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 1353 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks arvestati 1353 eurot. Kohustustena arvestati: igakuised kohustused 300 eurot; igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 400 eurot; Omaraha arvestas laenusaaja kohustustena 700 eurot. Igakuine lepingujärgne osamakse oli 125,59 eurot. Lepingu sõlmimisega ei läinud hageja vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. Enne laenulepingu nr S225640361 sõlmimist on hageja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 1200 eurot ja finantskohustusteks 400 eurot ja majapidamiskuludeks 400 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt hageja kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 1108,51 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlus-andmetes toodud arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 1504,60 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks arvestati 1504,60 eurot. Kohustustena arvestati: igakuised kohustused 400 eurot; igakuine majapidamis-kulude suurus taotlusel 400 eurot; Omaraha arvestas laenusaaja kohustustena 800 eurot. Igakuine lepingujärgne osamakse oli 13,96 eurot. Lepingu sõlmimisega ei läinud Hageja vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. Enne laenulepingu nr S225755785 sõlmimist on hageja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 1300 eurot ja finantskohustusteks 450 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt hageja kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 1108,51 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 1300 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks arvestati 1300 eurot. Kohustustena arvestati: igakuised kohustused 450 eurot; igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 200 eurot; Omaraha arvestas laenusaaja kohustustena 650 eurot. Igakuine lepingujärgne osamakse oli 29,69 eurot. Lepingu sõlmimisega ei läinud hageja vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta, et oleks võimalik adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohus on seisukohal, et hagis toodud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus järeldab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt, kuna krediidivõime hindamisel tugineti üksnes registriandmetele, Creditinfo ja Krediidiregister OÜ andmebaasile ning Maksu- ja Tolliameti teabele, kuid ei küsitud ega hinnatud kostja pangakonto väljavõtet, mis on kohtupraktika kohaselt minimaalselt vajalik krediidivõimelisuse adekvaatseks hindamiseks. Hagiavalduses ja lisades esitatu pinnalt ei saa lugeda, et hageja oleks enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on krediidiandja kohustus ja hagejal tuleb hagis esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest nähtuvalt on vastutustundliku laenamise põhimõtet (so enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist) järgitud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet laenulepingute sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (
9. Riigikohus on osundanud, et
4 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu
4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa
4 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja on hagiavalduse täienduses välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl. 545, 551 ja 556). Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3.c). Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 11.01.2022 sõlmitud lepingu 1 põhivõlgnevus summas 2772,91 eurot, intress 299,18 eurot ja viivis 9,86 eurot. Hageja selgitas, et kostja on teinud makseid laenulepingu nr S225212024 alusel summas 3169,14 eurot. Peale ümberarvestust on hageja nõue laenulepingu nr S225212024 eest 470,86 eurot. Kohus ei nõustu hageja esitatud ümberarvestuse tulemusega, samuti hageja ei ole esitanud ümberarvestuse arvestuskäiku, vaid üksnes lõppsummad. Kohus kontrollis kostja poolt tehtud väljamakseid hagiavalduses esitatud andmete alusel ja tuvastas, et kostja tasus lepingu põhiosad ajavahemikus veebruarist 2022 kuni jaanuarini 2024 kokku summas 831,26 eurot ning sama perioodi eest intressid kokku 2183,26 eurot. Lisaks tasus kostja kokkuleppe alusel kaks esimest makset, millest lepingusse 1 kanti 40 eurot (sh põhiosa 35,99, intress 3,88 ja viivis 0,13). Seega tasus kostja kokku 3054,52 eurot. Kostjale väljastati laenu 3640 eurot. Lepingu p 1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 72,80 eurot, tagatisfondi tasu 127,40 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot, laenusaaja kontole. Hagile on lisatud maksete väljavõte, mille kohaselt maksti kostjale välja laenusumma 3439,30 eurot (s.o 3640 - lepingutasu 72,80 - tagatisfondi tasu 127,40 - ülekandetasu 0,50= 3439,30). Hageja on teinud ümberarvestuse lähtudes laenusummast 3640 eurot (3169,14 +470,86). Kohus ei nõustu sellise arvestusega. Arvestades, et krediidileping on
-4 lg 7 alusel tühine ka muude krediidiga seotud tasude osas (s.o lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu), ei saa nende tasude mahaarvamist lugeda õiguspäraseks. Seetõttu tuleb arvestuse aluseks võtta kostjale tegelikult välja makstud summa 3439,30 eurot ning mitte arvestada lepingutasu 72,80 eurot, tagatisfondi tasu 127,40 eurot ega ülekandetasu 0,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja viivise nõude suurus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise seisuga, 24% aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 12.02.2024 kuni 24.05.2024 eest summas 9,99 eurot. Kokkuleppe järgi on tasutud lepingu 1 viivist 0,13 eurot. Viivise nõue on seega 9,86 eurot. Kohus ei või otsuses ületada hagi nõude piire ning kuna krediidisaaja ei vabane viivise maksmise kohustusest ning et viivise osas on tehtud ümberarvestus 0,13 euro ulatuses, leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud summas 9,99 eurot (9,86 + 0,13). Kohus leiab, et 11.01.2022 laenulepingust nr. S225212024 on põhjendatud nõuded järgnevad: põhivõlgnevus 384,78 eurot (kostja tegi tagasimakseid kokku summas 3054,52 eurot; 3439,303054,52=384,78) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 9,99 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 30.09.2022 sõlmitud lepingu 2 põhivõlgnevus summas 408,52 eurot, intress 29,15 eurot ja viivis 1,10 eurot. Hageja selgitas, et kostja on teinud makseid laenulepingu nr S225640361 alusel summas 229,11 eurot. Peale ümberarvestust on hageja nõue laenulepingu nr S225640361 eest 270,89 eurot. Kohus ei nõustu hageja esitatud ümberarvestuse tulemusega, samuti hageja ei ole esitanud ümberarvestuse arvestuskäiku, vaid üksnes lõppsummad. Kohus kontrollis kostja poolt tehtud väljamakseid hagiavalduses esitatud andmete alusel ja tuvastas, et kostja tasus lepingu põhiosad ajavahemikus oktoobrist 2022 kuni jaanuarini 2024 kokku summas 86,37 eurot ning sama perioodi eest intressid kokku 137,22 eurot. Lisaks tasus kostja kokkuleppe alusel kaks esimest makset, millest lepingusse 2 kanti 5,60 eurot (sh põhiosa 5,21, intress 0,38 ja viivis 0,01). Seega tasus kostja kokku 229,19 eurot. Kostjale väljastati laenu 500 eurot. Lepingu p 1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 10 eurot, tagatisfondi tasu 17,50 eurot ja ülekande tasu 0,50 eurot, laenusaaja kontole. Hagile on lisatud maksete väljavõte, mille kohaselt maksti kostjale välja laenusumma 472 eurot (s.o 500 lepingutasu 10 eurot, tagatisfondi tasu 17,50 eurot ja ülekande tasu 0,50 eurot =3439,30). Hageja on teinud ümberarvestuse lähtudes laenusummast 500 eurot (229,11+270,89). Kohus ei nõustu sellise arvestusega. Arvestades, et krediidileping on
-4 lg 7 alusel tühine ka muude krediidiga seotud tasude osas (s.o lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu), ei saa nende tasude mahaarvamist lugeda õiguspäraseks. Seetõttu tuleb arvestuse aluseks võtta kostjale tegelikult välja makstud summa 472 eurot ning mitte arvestada lepingutasu 10 eurot, tagatisfondi tasu 17,50 eurot ega ülekandetasu 0,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja viivise nõude suurus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise seisuga, 22,28% aastas ehk 0,062% päevas, perioodi 01.03.2024 kuni 10.06.2024 eest summas 1,11 eurot. Kokkuleppe järgi on tasutud lepingu 2 viivist 0.01 eurot. Viivise nõue on seega 1,10 eurot. Kohus ei või otsuses ületada hagi nõude piire ning kuna krediidisaaja ei vabane viivise maksmise kohustusest ning et viivise osas on tehtud ümberarvestus 0,01 euro ulatuses, leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud summas 1,11 eurot (1,10 + 0,01). Kohus leiab, et 30.09.2022 laenulepingust nr. S225640361 on põhjendatud nõuded järgnevad: põhivõlgnevus 242,81 eurot (kostja tegi tagasimakseid kokku summas 229,19 eurot; 472229,19=242,81) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,11 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud lepingu 3 põhivõlgnevus summas 815,70 eurot, intress 74,44 eurot ja viivis 1,91 eurot. Hageja selgitas, et kostja on teinud makseid laenulepingu nr S225755785 alusel summas 439,54 eurot. Peale ümberarvestust on hageja nõue laenulepingu nr S225755785 eest 510,16 eurot. Kohus ei nõustu hageja esitatud ümberarvestuse tulemusega, samuti hageja ei ole esitanud ümberarvestuse arvestuskäiku, vaid üksnes lõppsummad. Kohus kontrollis kostja poolt tehtud väljamakseid hagiavalduses esitatud andmete alusel ja tuvastas, et kostja tasus lepingu põhiosad ajavahemikus jaanuarist 2023 kuni veebruarini 2024 kokku summas 124,31 eurot ning sama perioodi eest intressid kokku 291,55 eurot. Lisaks tasus kostja kokkuleppe alusel kaks esimest makset, millest lepingusse 3 kanti 11 eurot (sh põhiosa 10,06, intress 0,92 ja viivis 0,02). Seega tasus kostja kokku 426,86 eurot. Kostjale väljastati laenu 950 eurot. Lepingu p 1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 19 eurot, tagatisfondi tasu 33,25 eurot ja ülekande tasu 0,50 eurot, laenusaaja kontole. Hagile on lisatud maksete väljavõte, mille kohaselt maksti kostjale välja laenusumma 897,25 eurot (s.o 950 - lepingutasu 19 eurot, tagatisfondi tasu 33,25 eurot ja ülekande tasu 0,50 eurot =897,25). Hageja on teinud ümberarvestuse lähtudes laenusummast 949,70 eurot (439,54+510,16). Kohus ei nõustu sellise arvestusega. Arvestades, et krediidileping on
-4 lg 7 alusel tühine ka muude krediidiga seotud tasude osas (s.o lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu), ei saa nende tasude mahaarvamist lugeda õiguspäraseks. Seetõttu tuleb arvestuse aluseks võtta kostjale tegelikult välja makstud summa 897,25 eurot ning mitte arvestada lepingutasu 19 eurot, tagatisfondi tasu 33,25 eurot ega ülekandetasu 0,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja viivise nõude suurus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise seisuga, 24% aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 02.03.2024 kuni 10.06.2024 eest summas 1,93 eurot Kokkuleppe järgi on tasutud lepingu 3 viivist 0,02 eurot. Viivise nõue on seega 1,91 eurot. Kohus ei või otsuses ületada hagi nõude piire ning kuna krediidisaaja ei vabane viivise maksmise kohustusest ning et viivise osas on tehtud ümberarvestus 0,02 euro ulatuses, leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud summas 1,93 eurot (1,91 + 0,02). Kohus leiab, et 01.12.2022 laenulepingust nr. S225755785 on põhjendatud nõuded järgnevad: põhivõlgnevus 470,39 eurot (kostja tegi tagasimakseid kokku summas 426,86 eurot; 897,25426,86=470,39) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,93 eurot. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab hageja ja kostja vahel 11.01.2022 laenulepingu nr. S225212024 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 384,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 9,99 eurot; 30.09.2022 laenulepingu nr. S225640361 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 242,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,11 eurot ning 01.12.2022 laenulepingu nr. S225755785 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 470,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,93 eurot; kokku 1111,01 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.