2-24-101999/10

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-101999 Tsiviilasi Bondora AS hagiavaldus M M vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 4712,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA:

Bondora AS, rk 11483929, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg KOSTJA:

M M, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt M Milt hageja Bondora AS kasuks 16.06.2022 tarbijakrediidilepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 3542,99 eurot, intressid 216,36 eurot, lepingu haldustasu 74,40 eurot, lisateenuste tasu 111,92 eurot ning 03.03.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1381,69 eurot.

3.Välja mõista kostjalt M Milt hageja Bondora AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis 18,32 % aastas põhivõlgnevuse (3542,99 euro) tasumata jäägilt alates 04.03.2026 kuni põhivõlgnevuse 3542,99 euro tasumiseni.

4.Jätta rahuldamata hageja Bondora AS maksehäire edastamise tasu nõue 14,99 eurot.

5.Jätta kõik menetluskulud kostja M Mi kanda ning välja mõista M Milt Bondora AS kasuks menetluskulude katteks 760 eurot.

6.Välja mõista kostjalt M Milt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (760 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded 1. Bondora AS esitas 16.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 13.03.2024 hagi M Mi vastu võlgnevuse nõudes ning 12.08.2024 ja 30.10.2024 hagiavalduse täiendused.

2.Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid M M ja Bondora AS 16.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 3721 eurot, intressimääraga 18,32% aastas, lepingu haldustasuga 4% laenusummalt aastas, krediidi kulukuse määraga 30,98% aastas.

Lepingu sõlmimisel tuli tasuda lepingutasu 221 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel.

Lisaks poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele kohaldatakse poolte kokkuleppel hageja üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus. Hageja märgib, et lepingu sõlmimise ajal vastas leping kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ning tarbimislaenude turutingimustele.

Kostja on kinnitanud laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele ning vajadustele. Samuti on kostja kinnitanud laenu võtmisega, et ta vastab Bondora AS laenuvõtja tingimustele ning on põhjalikult tutvunud laenulepinguga, sh üld- ja eritingimuste ning kasutustingimustega (lepingu p-d 2.1). Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1 p 1 ja § 404 lg 1 tulenevalt ei pea sidevahendi abil sõlmitud leping olema mõlema poole poolt allkirjastatud.

2.1. Vastutustundliku laenamisega seoses märgib hageja, et lepingu taotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot, igakuisteks kohustusteks 205 eurot. Nähtuvalt kostja esitatud panga väljavõtetest oli tema igakuine sissetulek 1554,65 eurot ning igakuised kohustused 891,74 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 466 eurot. Sellest tulenevalt leidis hageja, et laen, kus igakuine osamakse on 107,54 eurot vastab vastutustundliku laenamise põhimõttele. Lisaks on laenu väljastamisel teinud hageja päringud pensioniregistrisse, krediidiinfosse (maksehäirete kontroll) ning rahvastikuregistrisse. Pensioniregistri järgi kostjale sissetulekut (toetust) ei laekunud. Maksehäired puudusid laenu väljastamisel. Hageja pakkus kostjale laenu vahemikus 500-6400 eurot, kestusega 9-60 kuud. Kostja soovis sõlmida laenulepingu selliselt, et võtab laenu 3721 eurot 60 osamaksega. Lisaks oli poolte poolt varasemalt sõlmitud laenuleping, millised kohustused täitis kostja täielikult. Vastutustundliku laenamise analüüs on lisatud hagiavaldusele (dtl 216 – 266).

Hageja leiab, et kostja on rikkunud kohustust tagada lepingu täitmine, on keeldunud hoidumast käitumisest, mis võiks kahjustada hageja õigustatud huve ja on rikkunud informeerimiskohustust.

Seda arvestades on hageja seisukohal, et kostja ei ole käitunud heas usus. Kostja teadlikku ja tahtlikku käitumist iseloomustab ka see, et hageja ja kostja vahel puudub vaidlus lepingu kehtivuse, hageja nõudeõiguse olemuse ja lepingu rikkumise fakti suhtes. Kostjal ei ole ühtegi alust keelduda laenu tagastamisest. Kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

2.2. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 3500 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Hageja hoiatas 13.12.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel.

Hageja ütles 15.01.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 3978,28 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid.

2.3. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 178,01 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis tagastamata krediidisummaks on 3542,99 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Seoses põhinõude kujunemisega märgib hageja, et kostja kasutas lisateenustest (B Secure+, Bondora On Track) võimalust korrigeerida maksegraafikut laenulepingu ajal, mh sõlmis põhiosa maksete edasilükkamise (dtl 269- 272). Põhiosa maksed peatati ajutiselt 08.09.2022 ning kostja pidi hakkama neid tasuma alles 13.09.2027, vahepealsel ajal pidi kostja tasuma aga kõrvalnõuete eest. Eeltoodu raames sõlmiti ka 08.09.2022 uus maksegraafik (dtl 273 - 276).

Hageja osundab, et kostja on tasunud 100 eurot kuus ning see on välja toodud ka nõude arvestuse lehel. Arvesse tuleb võtta, et sellest igakuisest maksest on maha arvestatud esmalt lisateenuste tasu, seejärel alles laenulepingujärgsed kohustused. See tähendab, et 2022 lõpp kuni 2023 sügis on laekunud vastavalt maksegraafikule 72,92 eurot kõrvalnõuete katteks. Ülejäänu sellest on arvestatud lisateenuste katteks.

2.4. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 18,32% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Pooled sõlmisid laenulepingu lisa perioodile 12.10.2022 kuni 16.08.2023, kus igakuine kuumakse oli 72,92 eurot (intress 54,32 eurot ja lepingu haldustasu 18,60 eurot) kuni 2027, va esimene osamakse. Seejärel sõlmisid pooled teise laenulepingu muudatuse alates 16.08.2023, kus igakuine kuumakse oli 72,69 eurot kuni 2027, millest lepingu haldustasu oli 18,60 eurot ning igakuine intress 54,09 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 216,36 eurot, mis on kujunenud perioodil 12.10.2023 kuni 12.01.2024 (54,09 x 4) (dtl 300).

2.5. Vastavalt hageja hinnakirjale oli lepingu haldustasu 4-6%. Esialgne haldustasu oli 4%. Kuna laenulepingut muudeti 08.09.2022, mil kostja vormistas põhiosa osas maksepuhkuse, sõlmiti laenuleping millel oli haldustasu määraks 6% ehk 18,6 eurot kuus. Haldustasu suurus on välja toodud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, mis on kliendi poolt allkirjastatud 08.09.2022. Haldustasu on 6% põhiosast 3721 eurot (3721 * 0,06 / 12). Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 18,60 eurot, mis on arvestatud perioodi 12.10.2023 kuni 12.01.2024 eest (s.o 4 kuud), kokku 74,40 eurot.

2.6. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 18,32% võlgnetavalt summalt aastas. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata krediidisumma 3542,99 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt alates 16.01.2024 kuni hagi esitamiseni 13.03.2024 summas 102,74 eurot ning palub TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista ka edaspidine viivis alates 14.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni 18,32% tagastamata krediidisummalt aastas.

2.7. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi (laenulepingu sõlmimisel iseteenindusportaalis), et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot, B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. B Secure puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saab klient piiramatult: võtta põhiosa maksepuhkust, pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut, muuta kuumaksete kuupäeva. Tegemist on tasulise teenusega. Kliendil on alati võimalik teenust lõpetada (dtl 207 - 214). Ülaltoodule lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 12.10.2023 kuni 12.01.2024, so 4 kuud, kokku 111,92 eurot.

Laenulepingu p 8.4 alusel soovib hageja maksehäire edastamise teate maksumuse hüvitamist vastavalt hinnakirjale summas 14,99 eurot, mis on saadetud kostjale 11.03.2024.

2.8. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited 3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.12.2025 isiklikult TsMS § 3111 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt e-postiga. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 17.12.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 31.12.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o lepingud on sõlmitud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.

7.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M M on Bondora AS-ga 16.06.2022 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 3721 eurot, intressimääraga 18,32% aastas, lepingu haldustasuga 6% laenusummalt aastas, krediidi kulukuse määraga 30,98% aastas. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.

Nimetatud lepingut on muudetud korduvalt – 08.09.2022 peatati põhiosa maksed kuni 13.09.2027, 12.10.2022 muudeti igakuiste maksete suuruseks 72,92 eurot ning 16.08.2023 vähendati igakuiste maksete suurust uuesti 72,69 euroni, mis koosnesid intressist ja lepingu haldustasust. Leping on üles öeldud 15.01.2024.

8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

10.Lepingu sõlmimise ajal 16.06.2022 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 30,98% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 406 2 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

11.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

13.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

14.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

15.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

16.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et krediidiandja on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Bondora AS on kontrollinud kostja varalist seisundit ja kohustusi enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 3 kuu jooksul, ning võimalikke muid kohustusi ning kostja maksekäitumist.

Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja 3 kuu keskmiseks sissetulekuks oli 1554,65 eurot ja regulaarseteks kohustusteks 891,74 eurot. Bondora arvestas elamiskuludeks 466 eurot. Igakuiseks osamakse arvestati 107,54 eurot ning reserviks jäi 89,37 eurot. Maksehäired puudusid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

17.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud krediiti kokku 3721 eurot ning on teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 178,01 eurot (viimane makse 16.08.2023), seega tasumata põhivõlgnevus on 3542,99 eurot. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus peab põhjendatuks ka hageja haldustasu nõuet perioodil 12.10.2023 kuni 12.01.2024 (s.o 4 kuud x 18,60 eurot), kokku 74,40 eurot.

18.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu intressimäär oli 18,32% aastas. Kostjal on tasumata 16.08.2023 lepingu muudatusega määratud intressi osamaksed perioodil 12.10.2023 kuni 12.01.2024 (54,09 x 4) summas 216,36 eurot (vt. lahendi p. 2.4). Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

19.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

20.Pooled ei ole lepingu põhitingimustes viivise määras eraldi kokku leppinud. Lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on pärast lepingu ülesütlemist viivis 18,32%.

Lähtudes eeltoodust on hageja arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.01.2024 kuni hagi esitamiseni 13.03.2024 tasumata põhinõudelt kokku summas 102,74 eurot.

Kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 3542,99 eurolt arvestatav lepingujärgne viivis 18,32% aastas alates 14.03.2024 – 03.03.2026 (k.a) on 1278,95 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 03.03.2026 seisuga kokku summas 1381,69 eurot (102,74 + 1278,95).

21.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 18,32% aastas alates 04.03.2026 põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 3542,99 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2161,30 eurot (3542,99 –1381,69).

22.Kohus peab põhjendatuks ka hageja tasumata lisateenuste nõuet B on Track, B Secure ja B Secure+ teenuste eest perioodil 12.10.2023 kuni 12.01.2024 kokku 111,92 eurot (4 x 27,98) (dtl 278 – 289).

23.Kohus jätab rahuldamata hageja maksehäire edastamise teate maksumuse hüvitamist nõude summas 14,99 eurot. Esitatud teatest (dtl 277) ei ole võimalik tuvastada teate saatmise kuupäeva ega seost kostjaga või hagis märgitud lepinguga. Arusaamatuks jääb ka, mil viisil on teade iskule edastatud.

24.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud 25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

26.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4063,40 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 14,99 eurot ehk alla 1% ulatuses.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

27.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 560 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

28.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 180 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 1,5 tundi, hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele.

29.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot.

30.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

31.Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 1,5 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab ka hageja esindaja õigusabikulu teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 180 eurot (1,5 h x 120 eurot).

32.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 760 eurot (riigilõiv 560 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 180 eurot).

33.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.