KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-668 Haldusasi H.W kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses pen

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 18.03.2025 H.W (sündinud aa.aa.aaaa) võõrkeelne kaebus, millest võis aru saada, et kaebaja ei ole rahul Sotsiaalkindlustusameti tegevusega ja soovib ka menetlusabi.
2. Kohus jättis 28.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat esitama kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks eestikeelne kaebus ning menetlusabi saamiseks samuti eestikeelne taotlus.
3. Kaebaja esitas 10.04.2025 kaebuse eestikeelse tõlke. Kaebusest nähtub, et: 3.
4. kaebaja elukohaks on Vene Föderatsiooni Krimmi Vabariik, Simferopol ning ta pöördus 2022.a. oktoobris Venemaa Föderatsiooni pensionifondi Krimmi Vabariigi peadirektoraadi poole palvega, et Eesti Vabariik maksaks talle vanaduspensioni Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud pensionikindlustuse lepingu alusel. 3-20-2144 3.
5. 29.04.2024 saabus Vene Föderatsiooni pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondi Peterburi ja Leningradi oblasti harukontorisse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 24.04.2024 kiri, millega SKA tagastas talle saadetud dokumendid põhjendusega, et lepingut saab kohaldada vaid isikutele, kes elavad rahvusvaheliselt tunnustatud Vene Föderatsiooni territooriumil. 3.
6. Kaebaja soovib Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toimingu (Vene Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud kaebajale Eesti pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamine 24.04.2024 kirjaga) õigusvastasuse tuvastamist ja SKA kohustamiseks tegema otsus kaebajale Eesti pensioni määramise kohta; 3.
7. Lisaks soovib kaebaja, et kohus ennistaks kaebetähtaja ning annaks talle menetlusabi.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu selle esitajale tagastada.

1. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (sotsiaalkindlustusleping) artikkel 3 sätestab, et lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit
2. Lepingu artiklis 3 nimetatud tingimused peavad täidetud olema üheaegselt. See tähendab, et juba ühe tingimuse täitmata jätmisel ei saa isiku suhtes lepingut kohaldada.
3. Kaebaja on oma elukohaks märkinud prospekt YYYY, Simferopoli linn, Krimmi Vabariik, Venemaa Föderatsioon.
4. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukrainalt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki Venemaa Föderatsiooni osana. Krimmi Autonoomset Vabariiki ei ole Ukraina seaduste ega rahvusvahelise lepinguga Ukraina koosseisust välja arvatud, s.t tegemist on jätkuvalt Ukraina territooriumiga. Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja kummagi sotsiaalkindlustuselepingu lepingupoole territooriumil ei ela, ei ole ta vastavalt koostöölepingu artiklile 3 lepingu subjektina käsitatav. Seetõttu puudub tal õigus saada nimetatud koostöölepingu alusel pensionit või nõuda koostöölepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist.
5. Kaebaja nõuab nii SKA toimingu (formularide ja dokumentide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist kui ka SKA kohustamist teha talle otsus pensioni määramise kohta. Kohtu hinnangul on õigusvastasuse tuvastamise nõue kohustamisnõudega hõlmatud, kuna kohustamisnõude rahuldamine eeldaks niikuinii kontrolli, kas formularide ja dokumentide tagastamine põhjusel, et kaebaja ei ole lepingu subjektiks, oli õiguspärane. Olukorras, kus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut kaebaja suhtes kohaldada ei saa, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist. Subjektiivse õiguse puudumise tõttu pole kaebajal ka kaebeõigust (

§ 44

lg 1) ning kaebus tuleb tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

1. Kaebuse tagastamise tõttu jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus ja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
2. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud oma elukohaks Krimmi Vabariik, Simferopol, YYYY. Kaebuses on märgitud kaebaja kontaktiks ka e-posti aadress XXX. Seoses olukorraga Ukrainas on kohtule teadavolevalt alates
3. aastast peatatud nii kirjade kui ka pakkide vastuvõtmine Krimmi. Seega on alust arvata, et käesolev määrus ei jõuaks posti teel kaebajani. Seega kohus toimetab määruse kaebajale kätte kaebuses märgitud e-posti aadressil: Samale e-posti aadressile saatis kohus ka 28.03.2025 käiguta jätmise määruse, mille kaebaja sai kätte ja esitas samalt 2 3-20-2144 e-posti aadressilt tõlgitud kaebuse. Seega loeb kohus määruse kätte toimetatuks

§ 72

lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg-t 1 ja 2 alusel kolme tööpäeva möödumisel alates selle saatmisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3