3-26-173/2

Haldusasi nr 3-26-173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-173 Haldusasi X.X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.12.2025 otsusele asjas nr 2-15/25/844 RESOLUTSIOON Edasikaebamise Tagastada X.X kaebus. kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates. Tallinna määruse ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. X.X esitas 21.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 11.12.2025 otsuse asjas nr 2-15/25/844 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks viima läbi distsiplinaarsüüteo menetlus vandeadvokaadi abi Y.Y suhtes.
2. Kohus leiab, et X.X kaebus tuleb tagastada. 2.1 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kuigi AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt nt TlnRKm 314-51432, p 6). Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (RKHKo nr 3-20-1214, p 10). Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (RKHKm nr 3-24-146, p 8). 2.2 Vaidlustatud otsusega jättis aukohus X.X kaebuse osas, mis puudutas vandeadvokaadi abi Y.Y tegevust 10.01.2022 ja 20.22.2023 toimunud istungitel, läbi vaatamata, kuna kaebus oli selles osas esitatud hilinemisega ning puudusid alused kaebetähtaja ennistamiseks. Ülejäänud osas jättis aukohus vandeadvokaadi abi Y.Y tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamata seoses vandeadvokaadi abi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kohus leiab, et advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) subjektiivseid õigusi ei riku. Seega tuleb kaebus selles osas tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. 2.3 Kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.12.2025 otsuse asjas nr 2-15/25/844 tühistamiseks osas, millega jäeti X.X kaebus vandeadvokaadi abi Y.Y tegevuse osas 10.01.2022 ja 20.22.2023 toimunud istungitel läbivaatamata, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmisel menetlusreegleid, mistõttu ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riive olla selles osas intensiivne. Samuti on kaebus perspektiivitu. Kaebuse kohaselt ei ole aukohus kaebaja selgitusega, et ta ei olnud teadlik aukohtusse pöördumise tähtajast, arvestanud. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlustatud otsuse p-s 4 on aukohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas leidnud järgmist: „Arvestades, et kaebaja oli ise üheks menetlusosaliseks tsiviilasjades, kus vastavad istungid toimusid, pidi ta samal ajal advokaadi kahtlustäratavast käitumisest teada saama. Kuigi kaebaja märkis, et ei olnud varem teadlik, et advokaadi tegevuse peale saab esitada aukohtule kaebuse, ei ole see kooskõlas kaebaja varasema tegevusega. Nimelt esitas kaebaja sama advokaadi peale 11.01.2024 kaebuse, mille osas tegi aukohus 01.02.2024 otsuse. Muid põhjuseid, miks kaebaja ei saanud kaebust varem esitada, kaebaja esile ei toonud. Arvestades eelnevat leiab aukohus, et kaebaja ei ole esile toonud sellist mõjuvat põhjust HMS § 34 lg 1 mõttes, mis annaks aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seetõttu tuleb
3. a ja
4. a sündmuste osas jätta kaebus läbi vaatamata.“ Asjaolust, et kaebaja aukohtu hinnanguga ei nõustu, ei saa järeldada kaebaja menetluslike õiguste rikkumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 2