lg 2 p 4,5,7,8, § 200 lg 2 p 4,7,8; A N süüdistuses
, § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 200 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 3; J B süüdistuses
lg 2 p 7,8 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatavad ŠK Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, õppekoht: XXX. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 28.01.2013. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina AN Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, õppekoht: XXX. Varasemad karistused: - 20.12.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse alusel vabastati
lg 1 p 2, lg 2 alusel karistusest, kohaldades talle allutamine käitumiskontrollile 7 kuuks; kohustati täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 lg 1 sätestatule. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 04.01.2013, vahistatud kriminaalasjas 1-13-6121
lg 1 p 2, lg 2 alusel karistusest, kohaldades talle allutamine käitumiskontrollile 6 kuuks; kohustati täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 lg 1 sätestatule; - 07.03.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
, § 214 lg 2 p 4 järgi,
lg 1, § 74 lg 1,3 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 1 kuu katseajaga 3 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 14.08.2013 RESOLUTSIOON 1) Tunnistada Š K süüdi
Tunnistada Š K süüdi
Vastavalt
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Š K vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka kohtueelses menetluses kinnipidamise aeg 11.01.2013, s.o 1 (üks) päev ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vastavalt
Ülejäänud osa vangistusest, so 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, ei pöörata täitmisele, kui Š K ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.01.2013. Š K valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakantava karistusaja lõpuni. 2 1-13-6427 2) Tunnistada A N süüdi
Tunnistada A N süüdi
Tunnistada A N süüdi
Tunnistada A N süüdi
Vastavalt
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A N vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.11.2012 kuni 28.11.2012, s.o 2 (kaks) päeva, alates 03.01.2013 kuni 04.01.2013, s.o 2 (kaks) päeva, alates 26.03.2013 kuni 28.03.2013, s.o 3 (kolm) päeva, kokku 7 (seitse) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.09.2013. Asendada A N tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld vahistamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse tähtaja möödumiseni. 3) Mõista J B
Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgnevalt: Mõista Š K (Š. K rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Narva Linnalt kuni Š.K täisealiseks saamiseni) ja A N (A.N rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt A N (ik XXX) kuni A.N täisealiseks saamiseni) solidaarselt välja: kannatanu V Z (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 55 (viiskümmend viis) eurot; kannatanu OÜ N (reg. XXX, asukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 327 (kolmsada kakskümmend seitse) eurot 20 senti; Mõista Š K (Š. K rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Narva Linnalt kuni Š.K täisealiseks saamiseni) välja: - kannatanu E R (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 219 (kakssada üheksateist) eurot 20 senti; - kannatanu V K (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks 100 (sada) eurot. Mõista A N (A.N rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt A N (ik XXX) kuni A.N täisealiseks saamiseni) välja: - kannatanu AS R (reg. XXX, asukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 3 1-13-6427 - 1401 (üks tuhat nelisada üks) eurot 40 senti. kannatanu T T (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot. Kannatanu V Z (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 111 (ükssada üksteist) eurot; kannatanu V T (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot; kannatanu T B (sünd. XXX elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot; Kannatanute L P ning OÜ L tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on kannatanutel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid: sigareti plastriiulid, DNA karbid, kivi, vanametall, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (24.04.2013 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 134) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda Š K menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend neli) eurot ja 40 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 344 (kolmsada nelikümmend neli) eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A N osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista A N riigituludesse välja sundraha 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Jätta riigi kanda ülejäänud menetluskulud: sundraha 620 (kuussada kakskümmend) eurot, kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot ja 56 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Sergei Politševi poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 315 (kolmsada viisteist) eurot ja 84 senti. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise A N emale A N (ik XXX, elukoht XXX). KrMS § 181 alusel jätta riigi kanda J B kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 202 (kakssada kaks) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-13-6427, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4 1-13-6427 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 5. septembrist 2013. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 7. oktoobrist 2013. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on Š K esitatud süüdistus selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N, 20.01.2013.a kella 00.31 paiku, lõhkudes kiviga vitriiniklaasi, sisenes Narva linnas Puškini 10 asuva „Araxis“ kauplusse, kust varastas: neli 0,7 liitrine viski „Jameson“ komplekti üldmaksumusega 19,99 eurot, vermuti „Totino“ maksumusega 3,35 eurot, kaks pudelit veini „Gielo“ üldmaksumusega 8,20 eurot, šampanjat pudeli „Rothberg“ maksumusega 3,50 eurot, 50 pakki sigarette „Winston“, üldmaksumusega 132,50 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Blue“, üldmaksumusega 25 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Red“, üldmaksumusega 28 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Ecsprecho“, üldmaksumusega 28 eurot, tekitades OÜ N varalist kahju summas 327,20 eurot. Samuti Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas 23.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas Kreenholmi 8 maja vastas haaras V K käest mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 100 eurot ja jooksis ära, tekitades kannatanule varalist kahju summas 100 eurot. Oma nimetatud tegudega pani Š K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega s.o.
Š K on esitatud süüdistus selles, et tema 10.01.2013.a kella 13.35 paiku Narva linnas Tallinna mnt 19c asuvas Fama kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Anton Nagajeviga, kasutas vägivalda V F suhtes, nimelt lõi teda jalaga näkku, tekitades kanatanule kehavigastusi ja füüsilist valu ning ähvardades noaga, võttis kannatanu jope, maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot, tekitades V F ema V Z varalist kahju summas 65,50 eurot. Samuti Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas 10.01.2013.a kella 20.45 paiku Narva linnas Kerese 13 maja juures, tegutsedes grupis tundmatu isikuga, kasutas vägivalda E R suhtes, nimelt tõukas teda, mille tulemusena kannatanu kukkus maha ja tundis füüsilist valu. Pärast seda Š K haaras tema käest käekoti kus oli: mobiiltelefon Nokia maksumusega 40 eurot, sularaha summas 1,90 eurot, hõbedast kaekett maksumusega 15 eurot, hõbekett maksumusega 58 eurot, hõbedast kõrvarõngad, maksumusega 50 eurot, tekitades E R varalist kahju summas 182, 70 eurot. Oma nimetatud tegudega pani Š K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku 5 1-13-6427 omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o.
A N on esitatud süüdistus selles, et tema 06.11.2012.a Narva linnas Peetri kooli kolmanda korruse üldkoridoris kasutas vägivalda M R suhtes, nimelt lõi teda korduvalt rusikaga vastu nägu, samuti jooksis tema järgi teisele korrusele, kus lõi teda käega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Oma nimetatud tegudega pani A N toime teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o.
Samuti A N süüdistatakse selles, et tema 11.12.2012.a kella 14.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt 19 hoone juures avalikult varastas, võttes A I käest mobiiltelefoni Samsung Ericsson Xperia, maksumusega 70 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 18.10.2012.a kella 10.00 paiku XXX korteris, vaba juurdepääsu teel varastas V Z mobiiltelefoni Sony Ericsson, maksumusega 111 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju eelnimetatud summas. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus Energetik 2, akna ja ukse lõhkumise teel, sisenes L P kuuluva kauplusse, kust varastas toiduained ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule L P varalist kahju, arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 633 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 02.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas Tuleviku 6a maja juures haaras O S käest mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 390 eurot ja jooksis ära. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Š K, 20.01.2013.a kella 00.31 paiku, lõhkudes kiviga vitriiniklaasi, sisenes Narva linnas Puškini 10 asuva „Araxis“ kauplusse, kust varastas: neli 0,7 liitrine viski „Jameson“ komplekti üldmaksumusega 19,99 eurot, vermuti „Totino“ maksumusega 3,35 eurot, kaks pudelit veini „Gielo“ üldmaksumusega 8,20 eurot, šampanjat pudeli „Rothberg“ maksumusega 3,50 eurot, 50 pakki sigarette „Winston“, üldmaksumusega 132,50 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Blue“, üldmaksumusega 25 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Red“, üldmaksumusega 28 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Ecsprecho“, üldmaksumusega 28 eurot, tekitades OÜ N varalist kahju summas 327,20 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis J B ja tundmatu isikutega, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenes Narva linnas Kreenholmi 39 asuva RKioskisse ja varastas tubakootteid üldmaksumusega 1401,40 eurot, tekitades AS R varalist kahju eelnimetatud summas. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.02.2013.a kella 13.40 paiku Narva linnas Peetri koolis avalikult varastas A Z kasutused olnud mobiiltelefoni Samsung Galaxy, maksumusega 275 eurot, tekitades mobiiltelefoni omanikule T B varalist kahju eelnimetatud summas. 6 1-13-6427 A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis G K, 19.02.2013.a kella 19.15 paiku Narva linnas Tuleviku ja Puškini tänavate ristmikul haaras T T käest käekotti ja jooksis minema. Varastatud käekotis, maksumusega 15 eurot, olid: mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon Nokia, maksumusega 10 eurot, rahakott, maksumusega 6 eurot, sularaha 50 eurot, töökoha magnetvõti, maksumusega 25 eurot, Swedpanga pangakaart, maksumusega 7 eurot, ID kaart B T nimele, maksumusega 38 eurot, ja korterivõtmed, kuriteoga T T tekitati üldkahju summas 151 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 02.03.2013.a kella 01.00 paiku Narva linnas Pähklimäe 4a hoones, vaba juurdepääsu teel varastas I P mobiiltelefoni Nokia Liumia, maksumusega 449 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju eelnimetatud summas. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 20.03.2013.a kella 02.20 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, metallkardinate ja ukseklaaside lõhkumise teel, sisenes Narva linnas Uusküla 11 asuva kauplusse, kust varastas tubakatooteid ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule OÜ L kahju arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 593, 50 eurot. Oma nimetatud tegudega pani A N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o.
A N on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 10.01.2013.a kella 13.35 paiku Narva linnas Tallinna mnt 19c asuvas Fama kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Š K, kasutas vägivalda V F suhtes, nimelt lõi teda jalaga näkku, tekitades kanatanule kehavigastusi ja füüsilist valu ning ähvardades noaga, võttis kannatanu jope, maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot, tekitades V F ema V Z varalist kahju summas 65,50 eurot. Oma nimetatud tegudega pani A N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o.
Samuti A N on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus Energetik 2, akna lõhkumise teel, sisenes V T kuluva eramajja nr 404, tekitades kannatanule varalist kahju, arvestades aknaklaasi ja majas endise seisu taastamisega, summas 220 eurot. Oma nimetatud tegudega pani A N toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.o.
J B on esitatud süüdistus selles, et tema 10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja tundmatu isikutega, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenes Narva linnas Kreenholmi 39 asuva R-Kioskisse ja varastas tubakootteid, üldmaksumusega 1401,40 eurot, tekitades AS R varalist kahju eelnimetatud summas. 7 1-13-6427 Oma nimetatud tegudega pani J B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, s.o.
MS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav Š K ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid tunnistas oma süüd täielikult kõikides episoodides. Kahetses toime pandut ning palus vabandust kannatanutelt. Süüdistatav A N ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid tunnistas oma süüd täielikult kõikides episoodides. Süüdistatav J B ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid ennast süüdi ei tunnistanud. Lisas, et ta ainult seisis ning ei teadnud, mida tehti. Kohtuistungil kannatanud ei soovinud süüdistusele midagi lisada. Kohtumenetluses on kohus uurinud alljärgnevaid tõendeid: Kannatanu V Z ülekuulamise protokoll (I kd,tl 1-5)- 10.01.
lg 2 p 7), samuti kinnitavad eelkäsitletud tõendid, et nad lõhkusid vitriinklaasi ning tungisid poodi läbi lõhutud klaasi, seega on tuvastatud ka sissetungimine (
Eelnevat kokku võttes on nii N kui ka K tegevuses tuvastatud
lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, isikute grupis ning sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3.2 Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas 23.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas Kreenholmi 8 maja vastas haaras V K käest mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 100 eurot ja jooksis ära, tekitades kannatanule varalist kahju summas 100 eurot. Kannatanu V K ütluste (I kd, tl 61-65) kohaselt läks ta 23.01.2013 üle uue viadukti kaubanduskeskuse poole, kui talle helistati. Ta võttis telefoni, samal ajal tuli tema juurde talle tundmatu noormees, kes ähvardas füüsilise kättemaksuga, kui kannatanu talle telefoni helistamiseks ei anna. Seejärel dikteeris noormees numbri, pärast numbri valimist rebis noormees telefoni kannatanu käest ning põgenes Kreenholmi tänava õuede kaudu. Mobiiltelefon oli Samsung maksumusega 100 eurot. Süüdistatava Š K ütluste (I kd, tl 72-75) kohaselt läks ta jaanuaris 2012 kella kaheteistkümne ajal öösel üksinda mööda raudteesilda oma kodu poole. Sillal hakkas temast mööduma tundmatu meesterahvas, kes valis midagi oma telefonil. Š. K palus telefoni helistamiseks ja meesterahvas andis, seejärel sillalt alla laskudes läks süüdistatav koos telefoniga minema. Meesterahvas talle järele ei jooksnud. SIM kaardi viskas Š. K minema ning telefoni müüs maha. Telefon oli hall Samsung. Kannatanu ja süüdistatava ütlused toimunud sündmuste osas on valdavas osas kattuvad ning neid kogumis analüüsides on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav võttis süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanult tema tahte vastaselt ära telefoni Samsung ning pani sellega toime varguse. Vargusega tekitatud kahju summa on tuvastatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt oli varastatud telefoni väärtus 100 eurot. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli tal algusest peale plaan võtta kannatanult telefon eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning seega on kõnealune tegu pandud toime kavatsetult. Arvestades, et tegemist oli tänaval, ning kannatanu enda juuresviibimisel toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav
Otsuse punktis 3.3 ja 3.4 toodud asjaoludel on Korsunovi näol tegemist isikuga, kes on varem pannud toime röövimise, mistõttu esinevad tema tegevuses ka
lg p-s 4 sätestatud koosseisu tunnused st varguse toimepanek isiku poolt, kes on varem pannud toime röövimise. 3.3 Š K ja A N süüdistatakse selles, et nemad 10.01.2013.a kella 13.35 paiku Narva linnas, Tallinna mnt 19c asuvas Fama kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis, kasutasid vägivalda V F suhtes, nimelt lõid teda jalaga näkku, tekitades kanatanule kehavigastusi ja füüsilist valu ning ähvardades noaga, võttes kannatanu jope, maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot, tekitades V F ema V Z varalist kahju summas 65,50 eurot. Kannatanu V Z ütlustest (I kd, tl 1-5) selgub, et 10.01.2013 kella 17.00 paiku tõi ta poja, V F, 11 1-13-6427 noortekeskusest ära ning poeg oli ilma jope ja mütsita. Poeg selgitas, et kella 13.35 paiku viibis ta koos sõbra AT kaubanduskeskuses Fama. Kaubanduskeskuse teisel korrusel nägid nad isikuid, keda poeg kutsub Š ja A N. Š ja N palusid pojal jope neile anda, millest poeg keeldus. Seejärel torkisid Š ja N pojale noaga paremasse külge, ühel hetkel pani Š noatera poja kõri juurde ja ütles: „ Anna jope mulle või ise tead mis juhtub!“ Seejärel nõudsid Š ja N A. T korterivõtmeid, T hakkas vastu ning Š lõi T mitu korda rindkere alumisse ossa. Peale võtmete äravõtmist ütles T, et isa on kodus ning Š andis võtmed tagasi. Seejärel viisid Š ja N poja tualetti ning ähvardasid seejuures noaga. Tualetis nõudsid nad, et poeg jope ära annaks, seejuures oli Š nuga käes. Mingil hetkel vehkis N rusikaga, poeg pööras kõrvale ning seejärel tundis tugevat lööki vasaku reie siseküljel. Sellele kohale tekkis verevalum. Poeg hakkas kartma ja andis jope Š. Mingil hetkel lõi Š poega jalaga vastu vasakut näopoolt. Kaubanduskeskusest väljudes ütles Š, et talle kuluks ära ka poja müts ning võttis selle talt peast ära. Š ähvardas füüsilise kättemaksuga, kui poeg peaks sellest kellelegi rääkima. Mütsi ja jope äravõtmisega tekitati materiaalset kahju kokku 65.50 eurot. Hilisemates ütlustes on kannatanu V. Z (I kd, tl 23-26) lisanud, et vaatamata jope tagastamisele, pidi ta ostma pojale uue jope, kuna jope tagastati 1,5 nädala möödudes, samuti oli vajalik osta uus müts ning kuna vana mütsi ei tagastatud, siis tekitati kahju summas 55 eurot. Kohus ei saa tõendina arvestada Z ütlusi osas, mis käsitlevad pojalt kuuldud sündmuste kirjeldust, kuna tulenevalt KrMS § 66 lg-st 2 1 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust neid ütlusi tõendina käsitleda, antud juhul ei esine. Küll aga on tõendina arvestatavad Z ütlused selles, et ta poeg oli kõnealusel päeval noortekeskuses ilma jope ja mütsita ning milline on nende esemete väärtus. Kannatanu V F ütlustest (I kd, tl 6-10) selgub, et 10.01.2013 kella 13.20 paiku läks ta kaubanduskeskusesse Fama, kus sai kokku sõber A T. Teisel korrusel istusid Š ja N. Š ütles, et kannatanu oma jope talle annaks, kannatanu keeldus. Seejärel võttis N välja kokkupandava taskunoa ja andis selle Š, millega viimane hakkas kannatanut ähvardama. Š torkas kannatanut noaga. Samal ajal nõudis N T korteri võtmeid. Š otsis T läbi ning võttis taskust võtmete komplekti, seejuures N lõi T rusikaga vastu külgi. Seejärel kutsusid Š ja N kannatanu tualetti, kus lõid talle jalaga vastu jalga. Löök oli tugev ja kannatanu tundis valu. Tualetis hoidis Š nuga käes, ainult siis kui ta kannatanu jopet endale selga pani, siis andis noa N hoida. Kannatanu andis oma jope Š ja Š andis talle vastu enda jope, mis oli väga määrdunud ja haises. Tualetist välja minnes panid N ja Š kannatanu diivanile istuma, kus Š lõi kannatanut jalaga vast nägu, näole jäid löögist kriimustused. Korterivõtmed andis N T tagasi peale seda kui T tõi talle sigareti. Kauplusest välja minnes tõmbas Š kannatanult peast mütsi ja ütles, et seda on talle vaja. Kannatanu ütlusi temalt vägivallaga jope ära võtmise osas kinnitavad tunnistaja A T ütlused (I kd, tl 12-16) millest selgub, et nad olid koos sõbra V F Fama kaubanduskeskuses. Kaubanduskeskuse teisel korrusel tualettide kõrval diivanil istusid Š ja noormees A. Š ja A kutsusid nad enda juurde istuma ning siis ütles Š, et V on jope, mis sobib temale. Š ütles, et V annaks jope talle. V keeldus ning Š ähvardas teda. Š ja V läksid tualetti ning T ning A jäid diivanile istuma. Mõne aja pärast tulid Š ja V tualetist ja Š oli V jope seljas, V oli hirmunud. Mütsi äravõtmist V tunnistaja ei näinud, ütleb, et müts oli V käes. V küsis teel noortekeskusesse tunnistajalt, kas viimane nägi, kuidas Š pani talle noa kõrile. Seda, kas Š V noaga ähvardas tunnistaja ei näinud. A N ütlustest (I kd, tl 17-22) selgub, et ta oli koos Š. K jaanuaris 2013 Fama keskuses. Nad istusid teise korruse diivanil, mis asub tualettide kõrval. K ütles nende juurde tulnud F, et viimane annaks oma jope talle, kui F keeldus, võttis K taskust kokkupandava noa ja suunas selle F poole. Seejärel läksid F ning K tualetti, väljudes oli K F jope seljas, F müts oli tema enda käes. F ja K istusid diivanile ning vestluse käigus nimetas F halvasti K tuttavat, mille peale K lõi teda jalaga vastu rindkere ülemist osa või isegi vastu nägu. T löömist ning läbiotsimist N eitab. 12 1-13-6427 Š K ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt oli ta kaubanduskeskuses Fama koos Kiviõlis elava „Arkafaniga“, kelle eesnime ta ei tea. Nad istusid teisel korrusel, kui tuli välimuselt K tuttav 13aastane noormees koos teise talle tundmatu noormehega. Sel ajal oli K käes taskunuga, mida ta käes keerutas. Ta tegi noormehele, kellel oli halli-sinise värvides jope ettepaneku joped ära vahetada. Noormees keeldus, kuid hiljem pärast jutuajamist nõustus vahetamisega. K sõnade kohaselt ta kedagi ei ähvardanud ei sõnaliselt ega ka noaga. Jope nõustus noormees ära vahetama tualetis, kuhu nad koos K läksid. Peale tualetist väljumist nimetas noormees, kellega joped ära vahetati, K tuttavat halvasti ja K lõi teda jalaga vastu nägu. Mütsi K kannatanult ära ei võtnud. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt on K poolt viidatud „Arkafan“ A N. Kohtuistungil tunnistasid nii N kui ka K oma süüd. Kohtu hinnangul on kannatanu F ja tunnistaja T ütlustega tõendatud, et süüdistatavad nõudsid kannatanult jope üle andmist K. Kannatanu ütlused kinnitavad, et jope üle andmist nõudis K algselt sõnaliselt väljendatud vägivallaga ähvardamisega. Seejärel sai ta N noa, millega jätkas kannatanu ähvardamist. Süüdistatavad viisid kannatanu tualetti ning K rakendas tema suhtes füüsilist vägivalda lüües teda jalaga vastu jalga. K hoidis kogu aeg nuga käes ning kannatanu jope selga panemise ajal hoidis nuga N. Seega osalesid kannatanult jope nõudmises mõlemad süüdistatavad. K, kes esitas kannatanule nõude anda talle jope, rakendas sealjuures kannatanu suhtes nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. N rakendas noa üle andmisega ning jope ära võtmise ajal noa hoidmisega samuti kannatanu suhtes vaimset vägivalda ning toetas K poolt väljendatud nõudmisi. Kuivõrd K pani kannatanult ära võetud jope endale selga st asus seda kasutama, siis oli jope ära võtmine pandud toime omastamise eesmärgil. Eelnevaga on tuvastatud, et süüdistatavad, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid omastamise eesmärgil F, tema suhtes vägivalda kasutades, ära jope. Kannatanu ja K ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et peale jope äravõtmist jätkas K kannatanu kallal vägivalla tarvitamist lüües teda jalaga näo piirkonda. Seejärel K lahkus, kuid kannatanu ütlustest nähtuvalt tuli K mõni hetk hiljem, kui kannatanu oli kaubanduskeskusest lahkumas, ukse juures uuesti kannatanu juurde ning võttis kannatanult mütsi peast ära ning omastas selle. Arvestades, et kannatanult jope ja mütsi ära võtmine toimus lühikese ajavahemiku järel ning kannatanu oli mütsi äravõtmise ajal ilmselgelt veel tema suhtes varasemalt jope ära võtmisel ja sellele järgnevalt rakendatud vägivalla mõju all ning mõlemad teod olid pandud toime ühtse tahtlusega omastada kannatanu vara, tuleb kohtu hinnangul käsitleda toimunud sündmusi jätkuva süüteona. Z ütlustega on tuvastatud, et F ära võetud esemete väärtus oli 65.50 eurot. Süüdistatavate endi ütlused tõendavad, et K poolt kannatanu suhtes vägivalla rakendamine oli kantud soovist omastada kannatanule kuuluvad esemed. Seega pani K röövimise toime kavatsetult. Andes K nõudmiste esitamiseks noa ning hoides vahepeal ka ise kannatanu ähvardamiseks nuga, pidi N väga hästi aru saama, et ta osaleb kannatanult vägivalda kasutades esemete ära võtmises ja paneb sellega toime kuriteo. Kuivõrd ei ole tuvastatud, et N olnuks huvi saabuva tagajärje osas, siis tuleneb eelnevast, et ta osales röövimise toimepanemises vähemalt otsese tahtlusega. Eelnevat kokkuvõttes on tuvastatud, et K ja N panid grupis ja vägivalda kasutades toime võõra vallasasja ära võtmise so
3.4 Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas 10.01.2013.a kella 20.45 paiku Narva linnas Kerese 13 maja juures, tegutsedes grupis tundmatu isikuga, kasutas vägivalda E R suhtes, nimelt tõukas teda, mille tulemusena kannatanu kukkus maha ja tundis füüsilist valu. Pärast seda Š K haaras tema käest käekoti, kus oli: mobiiltelefon Nokia maksumusega 40 eurot, sularaha summas 1,90 eurot, hõbedast käekett maksumusega 15 eurot, 13 1-13-6427 hõbekett maksumusega 58 eurot, hõbedast kõrvarõngad maksumusega 50 eurot, tekitades E R varalist kahju summas 182,70 eurot. Kannatanu E R ütlustest (I kd, tl 29-33, 34-36) selgub, et 10.01.2013 kella 20.45 paiku läks ta jalgsi koju. Kerese majade 13 ja 15 vahel tulid talle vastu kaks noormeest. Ühel oli sinine jope, teisel hall. Sinises jopes noormees tõukas teda ning ta kukkus, lüües ära vasaku põlve ja tundes suurt valu. Sel hetkel kui ta kukkus, sinises jopes noormees rebis talt käekoti ära. Lisaks käekotile rebis noormees ära ka kinkekoti, kus olid hõbeehted. Käekotis olevate esemete äravõtmisega tekitati kahju 59,70 eurot ning kinkekotis olnud esemete äravõtmisega tekitati E. R kahju 182,70 eurot. Koju jõudes rääkis E. R sugulastele mis juhtus ning tuttavatega koos läksid nad asju otsima. Kreenholmi 17 maja juures nägid nad, kuidas kaks noormeest püüdsid ronida viadukti all olevasse parklasse, nad olid riides nii nagu kallaletungijad. E. R tütar tundis noormehed ära ning ütles, et need olid Š ja N. Peale politseisse avalduse tegemist tagastas noormees eesnimega R kannatanule mobiiltelefoni, samuti sai ta tagasi käekoti ning ID-kaardi, pangakaardi, pensionitunnistuse, rahakoti ja sõrmkinda. Kuna E. R ei tagastatud kõiki esemeid ning ta pidi vahetama lukusüdamiku tekitati talle kahju 219,20 eurot. Selles summas on esitatud ka tsiviilhagi. Kannatanu ütlustega röövitud esemete tagasisaamise osas haakuvad tunnistaja V K ütlused (I kd, tl 38-43), mille kohaselt sai ta õelt M K 10.01.2013 kella 21 paiku teada, et emalt E. R rebiti käekott ära. Tema telefonile helistas ema telefonilt tundmatu noormees ja ütles, et leidis selle telefoni ning tahab selle tagasi anda. Kuna V. K oli ärritatud, palus ta helistada ja kohtuda järgmisel päeval. Kui nad olid jõudnud 20 meetri kaugusele viadukti all asuvast parklast, siis nägid nad, et kaks noormeest ronivad üle raudteepiirde. Ema, E. R tundis noormehed jopede järgi ära. Kui õde hüüdis N, jooksid noormehed minema, kätte neid ei saadud. Peale seda kirjutas õde internetis N ning V. K sai N telefoni teel ühendust. N kinnitas, et Š rebis ema käekoti ära, tema oli lihtsalt juures. Lepiti, et koos N minnakse käekotti otsima, lumelt leiti töökoha magnetvõti ning muid E. R kuuluvaid esemeid. Hõbeehetega kinkepaki kohta ütles N, et need võttis ära Š. Telefoni tagastas järgmisel päeval (11.01.2013) tundmatu noormees. Seega on kannatanu ja tunnistaja ütlustega tuvastatud, et 10.01.2013 kella 20.45 paiku, Narvas, Kerese 13 võeti kannatanult vägivalda kasutades ära käekott. Röövimise ajal olid sündmuskohal K ja N, kuid röövimise pani toime üks isik. Kas tänaval oli tol hetkel veel inimesi, kannatanu ja tunnistaja ütlustest ei selgu. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tuvastatud süüdistuses nimetatud faktilist asjaolu, et röövimise toimepanemises osales kaks isikut, kellest üks on seni tuvastamata. Kannatanu on küll öelnud, et tänaval jalutasid kaks noormeest talle vastu, kellest üks tõukas teda ning võttis ära tema käekoti. Samas ei tulene kannatanu ütlustest, et ka juuresviibinud teine noormees oleks tahtlikult röövimises osalenud. Sündmuskohal olnud A N andis ütlusi, et ta jalutas koos D O Kerese tänavalt Viadukti poole, kui nägid Š. K. Seejärel N nägi kuidas Šandor rebis talle vastu tulnud naiselt käest käekoti ning jooksis minema. N jooksis K järele, kuid kätte teda ei saanud. Hiljem selgus, et naine, kellelt K koti ära rebis oli M ema. Koju jõudes rääkis N internetis K ning küsis, miks viimane tuttava emalt koti ära rebis. Š. K ütles, et viskas koti minema. N tegi ettepaneku kott üles otsida ja tagasi anda. Nad läksid koos K viadukti juurde ning leidsid garaaži katuselt koti ja maas vedelesid pensionitunnistus, kaardid ja rahakott. Rahakott oli tühi. Seejärel kuulsid nad, et M, tema vend V ja mingid noormehed seisavad nende lähedal ja hüüavad neid, nad ehmusid ja jooksid minema, enne seda viskas K koti maha. Hiljem läks N V ülejäänud asju otsima ning nad leidsid võtmed ja mingid paberid. Nagajevi ütlusi kinnitab D O (I kd, tl 76-59) öeldes, et ta jalutas oma sõbra A. N jaanuaris 2013 õhtusel ajal Kerese tänaval endise Tartu Ülikooli hoone poolt Selveri poole. Sõidutee teisel poolel nägi ta Š. K ning ta nägi, et viimane rebis talle tundmatult naisterahvalt ära käekoti ja jooksis 14 1-13-6427 minema. Süüdistatava Š K ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt läks ta koos „Arkafaniga“ mööda Kerese tänava jalakäijate teed, nende ees läks naisterahvas. „Arkafan“ rebis naiselt käekoti käest ning jooksis viadukti poole. Š.K jooksis endise Tartu Ülikooli hoone taha. Seejärel läks tuttava A. N juurde ning kuulis, et M süüdistab teda ja N oma ema koti varguses. Seejärel läksid nad koos N teed mööda, kust jooksis „Arkafan“, et varastatud asjad üles leida. Nad leidsid erinevaid isikutunnistusi ning kaupluste kaarte, pensionitunnistuse ja tühja rahakoti, lisaks leidsid nad garaaži katuselt käekoti. Nad tahtsid N asjad tagastada, selleks ronisid nad viadukti all olevast piirdeaiast üle. Mingi poiss hüüdis, et nad paigal oleksid, tema ja N hakkasid kartma ja jooksid minema, koti viskasid nad parkla piirdeaia äärde. Eelnevast nähtuvalt on N ja K ütlused röövi toimepanija osas vastuolulised. Süüdistuse kohaselt oli teo toimepanijaks K. Seda kinnitab lisaks N ka tunnistaja O. Seega loeb kohus tõendatuks, et isikuks, kes kannatanult vägivalda kasutades käekotti ära võttis oli K. Süüteo toimepanemist tunnistas kohtuistungil ka K ise. Arvestades, et süüteo toimepanija lahkus sündmuskohalt koos kannatanule kuuluva käekotiga, siis oli tegu ilmselgelt pandud toime eesmärgiga omastada kannatanult ära võetud esemed. Kavatsetuse olemasolu kinnitab ka vägivaldne rünnak, mis tehioludest nähtuvalt ei saanud toimuda ilma tahtluseta ning näitab, et süüdistatav oli võtnud endale eesmärgiks kannatanu ründamise ja temalt koti äravõtmise, eesmärgiga ebaseaduslikult omastada kannatanule kuuluv vara. Kannatanult ära võetud esemete ning seeläbi tekitatud kahju summa on tuvastatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt on tagastamata esemeid väärtuses 182,70 eurot ning sellele lisandub veel lukusüdamiku vahetus, kahju on kokku 219,20 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et K pani toime
§-s 200 sätestatud süüteo so vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Arvestades punktis 3.3 toodut, on K näol tegemist isikuga, kes on varem pannud toime röövimise ning seega tuleb tema tegevus kvalifitseerida
3.5 A N süüdistatakse selles, et tema 06.11.2012.a Narva linnas, Peetri kooli kolmanda korruse üldkoridoris kasutas vägivalda M R suhtes, nimelt lõi teda korduvalt rusikaga vastu nägu, samuti jooksis tema järgi teisele korrusele, kus lõi teda käega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Süüdistust kinnitavad eelkõige kannatanu M R ütlused (II kd, tl 89-93), millest selgub, et 06.11.2012 umbes kella 11.00 paiku tuli koolis kolmandal korrusel tema juurde A N ning lõi teda käega vastu nägu. Seejärel kannatanu jooksis teisele korrusele, kus N ta kinni püüdis, surus vastu seina ja lõi käega kõhtu. Seejuures kannatanu tundis füüsilist valu ning traumapunktis pandi diagnoos – kõhu hematoom. Süüdistatav A N tunnistab oma ütlustes (II kd, tl 98-104) kannatanu löömist, kuid ta ei tunnista, et oleks kannatanut löönud näo ja kõhu piirkonda. N sõnul oli ta novembris, täpset kuupäeva ta ei mäleta, Peetri koolis tundides ning vahetunnis tassis koridoris pinki, kui M nimeline noormees temast mööda jooksis ja teda puutus, seejärel nimetas M nimeline noormees teda halvasti. Noormehe sai N kätte kolmandal korrusel, kus andis kaks korda „pendli“ /s.o. „jalaga tagumikku“/ ning lasi seejärel M lahti. Nagajevi sõnade kohaselt on „pendel“ jalalöök vastu selja alaosa. M lõi ta seetõttu, et tahtis õpetust anda, et ta rohkem N halvasti ei nimetaks. Kohtuistungil N tunnistas, et on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo. Seega kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused, et koolimajas süüdistatav lõi kannatanut 15 1-13-6427 mitmel korral tekitades sellega kannatanule valu. Võttes arvesse kannatanu ütlusi, et raviasutuses tuvastati tal järgmisel päeval pärast löömist kõhu hematoom, tuleb kohtu hinnangul lugeda antud juhul veenvaks kannatanu ütlusi talle valu põhjustanud löökide kohta st et teda löödi näo ja kõhu piirkonda. Seda enam, et kohtumenetluses on süüdistatav tunnistanud süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et 06.11.2012 lõi Nagajev kannatanut käega näo ja kõhu piirkonda tekitades sellega kannatanule valu. N enda ütlustest ja ka löömise tehioludest (kannatanu löömiseks kannatanule järele jooksmine, korduv löömine) nähtuvalt oli tegemist teadliku tegevusega st teadliku sooviga lüüa kannatanut. Seega on tegu pandud toime vähemalt otsese tahtlusega. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et N tegevuses on tuvastatud
3.6 A N süüdistatakse selles, et tema 11.12.2012.a kella 14.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt 19 hoone juures avalikult varastas, võttes A I käest mobiiltelefoni Samsung Ericsson Xperia, maksumusega 70 eurot. Kannatanu E I ütlustest (II kd, tl 150-153, 170-173) selgub, et tema alaealine poeg A I läks 11.12.2012 peale kooli V nimelise tuttavaga Fama kaubanduskeskuse juurde. Olles keskuse läänepoolsel küljel, lasteaia juures, tuli nende juurde A N, kes oli koos kolme sõbraga. Poega ähvardades vaatas N läbi poja taskud ning leides taskust telefoni võttis selle endale. Telefoni Sony Ericsson E15 (valge-sinise korpusega) vargusega tekitati kannatanule kahju 70 eurot. Kuna telefon hiljem kannatanule tagastati, siis materiaalseid nõudmisi tal ei ole. Süüdistatav A N kinnitab oma ütlustes (II kd, tl 158-163), et ta viibis oma sõpradega V S, K Z ja M A kaubanduskeskuse Fama esimesel korrusel. Nad nägid kaubanduskeskuses D K ja A I. N märkas, et K käes on mobiiltelefon, läks tema juurde ja võttis loata telefoni K ära, öeldes, et ta võtab selle mängimiseks. Seejärel N koos sõpradega lahkus kaubanduskeskusest ning ta võttis telefoni kaasa. Koju minnes ütles N vend B N, et see telefon kuulub tema sõbrale A I. Miks N telefoni tagasi ei andnud ei oska ta selgitada. Ta kasutas seda telefoni kuni kinnipidamiseni ning ülekuulamisel andis ta telefoni politseile välja. Eelkõige süüdistava enda ütlustega on tõendatud, et ta pani avalikult toime A I kasutuses olnud telefoni varguse. Tema ütlused kinnitavad, et olles kaubanduskeskuses Fama, võttis ta K käest ära telefoni ega tagastanud seda. Samuti kinnitavad tema enda ütlused, et tegemist oli A I kasutuses olnud telefoniga, mida omakorda kinnitavad ka E I ütlused. E I ütlustega on tõendatud, et varastatud telefoni väärtus oli 70 eurot ning telefon on omanikule tagastatud. Asjaolu, et süüdistatava asus ise telefoni kasutama, kinnitab, et võõra eseme äravõtmine oli pandud toime selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vargust toime pannes sai N väga hästi aru, et ta võtab avalikult ära teisele isikule kuuluva telefoni ning ta tegi seda kavatsusega jätta see endale. Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – kaubanduskeskuses ning telefoni valdaja enda juuresviibimisel toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav
lg 2 p 5 järgi st kavatsetult ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3.7 Samuti süüdistatakse A N selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 18.10.2012.a kella 10.00 paiku XXX korteris, vaba juurdepääsu teel varastas V Z mobiiltelefoni Sony Ericsson, maksumusega 111 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju eelnimetatud summas. 16 1-13-6427 Kannatanu V Z ütlustest (II kd, tl 74-77) selgub, et 18.10.2012 kella 16.20 paiku tuli ta töölt koju ning küsis kodus olevalt pojalt V F, miks tal on mobiiltelefon välja lülitatud. Poeg seletas, et tal oli külas käinud tuttav Sergei ja pärast tema lahkumist läks kaduma ka mobiiltelefon. Poja sõnade kohaselt oli telefon suures toas arvutilaual. Varastatud mobiiltelefon oli Sony Ericsson, telefoni väärtuseks oli 111 eurot. Kannatanu V F ütluste (II kd, tl 78-81) kohaselt kohtas ta 18.10.2012 tuttavat S B kelle kutsus enda juurde külla. Mobiiltelefoni pani F külalistetoa lauale. Umbes tunni aja pärast hakkas korteri fonolukule helistama A N, kes palus ennast sisse lasta. Seejärel mõne aja pärast hakkas N juba korteri uksele koputama. Koos N oli noormees, kelle hüüdnimi on „O“. F lasi N ja temaga koos olnud noormehe tuppa. Selle aja, mis N ja temaga koos olnud noormees korteris olid, viibisid nad elutoas ja vaatasid telekat, peale nende lahkumist avastas F, et tema telefon on kadunud. B käes telefoni ei olnud. Emale ei rääkinud F N ja „O“ külaskäigust seetõttu, et kartis N peksa saada, kui N sellest kuuleb. Ta arvab, et varguse võis toime panna N. Tunnistaja S B (II kd, tl 83-86) selgitab, et 18.10.2012 kutsus F teda enda juurde, kuna tal polnud kedagi kodus. Nad istusid koos F elutoas arvuti taga. Umbes tunni aja pärast tuli F külla K ning peale K tulekut hakkas uksele koputama N, keda ta palus F mitte sisse lasta. F lasi N korterisse ning hiljem tuli ka D O. Kella 11.00 ajal hakkas F telefonile helistama tema ema. Peale K, N Ja O lahkumist hakkas F oma telefoni otsima, öeldes, et ta lülitas selle välja, et ema talle palju ei helistaks. Telefoni nad koos F ei leidnud. Telefoni B ei võtnud. Ülaltoodud kannatanute ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas pandi toime F kasutuses olnud telefoni vargus. F ütlustest nähtuvalt sai kõnealuse varguse toime panna vaid N või temaga kaasas olnud noormees hüüdnimega „O“. Tunnistaja ütlustest järeldub, et viimase näol on tegemist D O. Süüdistatava A N ütluste (II kd 98-104) kohaselt läks ta oktoobris 2012, täpset kuupäeva ta ei mäleta, V F juurde koos K Z. F juurde läksid nad lihtsalt külla. F pakkus talle pandiks mobiiltelefoni Sony Ericsson, et N ei räägiks F emale, et viimane varastas A P korterist kullast keti. N küsis F, kas ema temaga riidlema ei hakka, et F telefoni N annab, F vastas, et ütleb emale, et kaotas telefoni ära. Keegi seda, et F telefoni vabatahtlikult ära andis, ei näinud. Telefoni kasutas N kaks nädalat, siis kaotas selle ära. Seega N ütlused kinnitavad, et ta lahkus kõnealusel päeval F juurest koos viimase kasutuses olnud telefoniga. Kannatanu ütluste kohaselt võeti telefon kaasa ilma tema teadmata, kuid N sõnul andis kannatanu ise talle telefoni pandiks. Kohtul puudub alus kannatanu F ütlustes kahelda, seda enam et neid kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Samuti ei kinnita telefoni vabatahtlikku andmist peale N enda ütluste muud tõendid. Lisaks sellele on N kohtuistungil tunnistanud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. Seega on kohus arvamusel, et V Z kuuluv ning F kasutuses olnud telefon oli varastatud mitte vabatahtlikult edasi antud ning ülaltoodud tõendid kinnitavad, et varguse pani toime A N. Kuivõrd kannatanu telefon oli toas laual, siis telefoni enda valdusesse saamiseks pidi süüdistatav teostama teadlikke tegevusi telefoni valduse murdmiseks. Seega telefoni korterist kaasa võttes sai N väga hästi aru, et tegemist on võõra telefoniga ning selle kaasa võtmisega paneb ta toime võõra asja varguse. Arvestades, et N asus telefoni ise kasutama, tuleb järeldada, et ta võttis telefoni eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning vargus oli pandud toime kavatsetult. V Z ütlustega on tuvastatud, et kõnealuse telefoni maksumus oli 111 eurot. 17 1-13-6427 Viru Maakohtu 20.12.2012 kohtuotsusega nr 1-12-10102 on tuvastatud N poolt
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine 19.04.2012 ja 05.05.2012. Seega on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse. 3.8 A N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus Energetik 2, akna ja ukse lõhkumise teel, sisenes L P kuuluvasse kauplusse, kust varastas toiduained ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule L P varalist kahju, arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 633 eurot. Kannatanu L P ütluste (II kd, tl 31-35kohaselt) kohaselt on tundmatute isikute poolt ajavahemikul 24.10.2012 kella 16.00 kuni 25.10.2012 kella 08.30 toime pandud sissetungimine temale kuuluvasse kauplusesse, mis asub Energeetik-2 maaüksusel XXX, varastatud oli nii kannatanu vara kui ka kaupu väärtuses umbes 250 eurot. Välja kutsutud politsei teatas, et osa kaubast asub kooperatiivis maaüksusel 404 asuvas majas. Nimetatud majas avastas kannatanu tema kaupadele analoogsed tooted ning tema käekirjaga kirjutatud hinnasildi. Kannatanu sõnade kohaselt selgub täpsem kahju inventuuri käigus. Kannatanu on esitanud inventuuri tõendavad dokumendid (II kd, tl 36-37). Kuivõrd tegemist on võõrkeelsete dokumentidega, millele tõlkeid lisatud ei ole, ei saa kohus neid dokumente tõendina arvestada. Kuna need olid ühtlsi kannatanu hagi tõendavad dokumendid, andis kohus kohtu alla andmise määruses kannatanule täiendava tähtaja nõuetekohase hagi (st nõude aluseks olevate dokumentide nõuetekohaste tõlgete) esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks kannatanu tõlkeid ei esitanud. Kannatanu poolt kirjeldatud varguse toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabelitega (II kd, tl 39-57), millest nähtub, et majja on sissemurtud ning lõhutud on aknaid ja uks. Kannatanu ütlusi kinnitab ka AÜ Energetik 2 maja nr XXX vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabelitega (II kd, tl 9-30), millelt on näha kauplusest varastatud esemeid. Süüdistatava A N ütlustest (II kd, tl 98-104) selgub, et viibides aiandusühistus Energeetik 2, viibisid nad suvilas, kus tarvitasid alkoholi. Kui alkohol otsa sai, vastas S, et aiandusühistus on kauplus. V hüüdnimega T tegi ettepaneku kauplusesse tungida. T ronis kaupluse varikatusele ja võttis klaasi eest ära, kõik viis poissi ronisid majja, mis oli ehitatud kaupluse külge, sisse. Selleks, et majast välja pääseda oli vaja lõhkuda uks, ukse lõhkus maha N koos T. V võttis majast tooli, millega lõhkus esimese korruse kaupluse akna, millel oli seespool võre. Läbi võre kauplusesse üritas esmalt ronida N ise, kuid ta ei mahtunud ning seejärel läks kauplusesse S. S oli kaupluses sees üksi, andes aknast välja musta prügikoti, mille sees oli midagi. Tagasi suvilasse minnes nägi N, et prügikotis oli õlu, väikesed klaasid alkoholiga, makaronid ja muud toiduained, mis koos ära tarbiti. Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et kauplusesse murti sisse koos tundmatu isikuga. N ütlustest nähtuvalt olid nad viiekesi ning üks neist oli D S ja teine D O. Arvestades kõnealuse sündmuse seotust punktis 3.15 kirjeldatud sündmusega, järeldub, et kaks V nimelist isikut, kellest N räägib, on V M ja V F. Seega N sõnul osales peale tema varguses rohkem kui üks isik ning nende isikute nimed on ka teada. Seda kinnitavad ka muud punktis 3.15 toodud asjaolud. Nimetatud isikutele käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul 18 1-13-6427 siinkohal võimalus otsustada nende isikute süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel. Hinnates N ütlusi kogumis teiste tõenditega, puudub kohtul siinkohal põhjus kahelda nende tõepärasuses osas, milles ta möönab enda osalust varguses. Tegemist on väga detailse sündmuste kirjeldusega, mis haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga. Seega on üheselt tuvastatud, et ta viibis süüdistuses nimetatud sündmuskohal, kuivõrd vastasel juhul ei saaks ta anda niivõrd detailset sündmuskoha kirjeldust. Eeltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud kauplusesse ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Kannatanu ütlustega on tuvastatud, et kauplusest varastati erinevaid alkohoolseid jooke, vett ning toiduaineid ligikaudu 250 euro väärtuses. Asjaolud, et vargus oli pandud toime sissemurdmisega ning süüdistatav kasutas hiljem varastatud esemeid enda tarbeks, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada kaupluses olnud jooke ja toiduaineid. Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Ülaltoodust tulenevalt on Nagajevi tegevuses tuvastatud
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, isikute grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse. 3.9. Samuti süüdistatakse A N selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 02.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas, Tuleviku 6a maja juures haaras O S käest mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 390 eurot ja jooksis ära. Kannatanu O S ütluste (II kd, tl 141-144, 166-164) kohaselt oli ta 02.01.2012 kella 21.00 paiku kaupluse Junona juures, mis asub Narva linnas Tuleviku tänaval. Kaupluse ukse ees tänaval võttis kannatanu oma telefoni välja ja hakkas helistama. Kaupluse juures viibis alaealiste 6-7 liikmeline seltskond. Rääkimise ajal haaras üks seltskonnas viibinud noormeestest mobiiltelefoni ja jooksis Puškini tänava suunas. Füüsilist valu kannatanu ei tundnud. Telefon Samsung Wave oli nahast ümbrises, kokku tekitati kahju 390 eurot. Kannatanu sai telefoni tagasi ning materiaalseid nõudmisi tal ei ole. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja M A ütlused (II kd, tl 158-163), millest selgub, et ta jalutas koos sõprade A D, S K, V S ja A N linnas. Õhtul läksid nad Junona kaupluse juurde, mille ette ilmus naisterahvas. Kui tunnistaja koos V ja A kauplusest väljus nägid nad A. N Puškini tänava poole jooksmas. Naisterahvas ütles, et talt varastati telefon ära ja tunnistaja sai aru, et seda tegi A. Tunnistaja kohtas A Puškini 26 ühiselamu juures, kus viimane tunnistas, et varastas naiselt mobiiltelefoni ning näitas seda, tegemist oli nahkümbrises oleva Samsungiga. Kirjeldatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas leidis aset kannatanule kuuluva telefoni vargus ning selle pani toime N. Kannatanu ütlustega on tuvastatud, et telefoni väärtus koos ümbrisega oli 390 eurot. Nimetatud järeldust kinnitavad ka N enda ütlused (II kd, tl 158-163), milles ta tunnistab, et pani nimetatud varguse toime. N selgitab, et viibis seltskonnaga Junona kaupluse juures, kui neist möödus naisterahvas ja ütles neile midagi. Seejärel märkas N naise käes telefoni, haaras selle ja läks Puškini tänava majade taha. Telefon oli nahast ümbriskotis, mark Samsung. Telefoni lülitas ta välja ja SIM kaardi viskas ära. 19 1-13-6427 Uuritud tõenditest nähtuvalt pidi süüdistatav telefoni enda valdusesse saamiseks teostama teadlikke tegevusi telefoni valduse murdmiseks. Seega kannatanu käest telefoni ära võttes sai N väga hästi aru, et tegemist on võõra telefoniga ning selle ära võtmisega paneb ta toime võõra asja varguse. Arvestades, et N asus telefoni ise kasutama (see oli kinnipidamisel tal kaasas), tuleb järeldada, et ta võttis telefoni eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning vargus oli pandud toime kavatsetult. Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – tänaval ning telefoni omaniku enda juuresviibimisel toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav
lg 2 p 4 ja 5 järgi st kavatsetult ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi. 3.10 A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.02.2013.a kella 13.40 paiku Narva linnas Peetri koolis avalikult varastas A Z kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung Galaxy, maksumusega 275 eurot, tekitades mobiiltelefoni omanikule T B varalist kahju eelnimetatud summas. Kannatanu A Z ütluste (III kd, tl 1-3) kohaselt oli ta 18.02.2013 Peetri koolis keemia tunnis. Samas klassis kannatanuga õpib A. N. Tunni ajal küsis N talt mobiiltelefoni Samsung Galaxi ACE, Z keeldus mobiili N andmast. N ähvardas Z muti ütles N, et kui Z talle telefoni mängimiseks ei anna lõhub ta selle ära. Kuna N istus Z kõrvale, otsustas Z telefoni N anda, et viimane lõpetaks kiusamise. N istus tagumisse pinki, mängis ja kuulas telefonist muusikat. Seejärel läks N klassist välja ja tagasi tulles ütles, et telefon kukkus rääkimise ajal aknast alla. Peale tunni lõppu vaatas Z aknast, millest telefon N sõnade kohaselt alla kukkus, välja, kuid mingeid kilde seal ei olnud. Z ütlustega haakuvad tema ema T B ütlused (III kd, tl 4-6), mille kohaselt helistas 19.02.2013 talle poeg A Z ning teatas, et talt varastati telefon. Telefon oli Samsung Galaxy ACE, maksumusega 275 eurot. Poeg ütles, et telefoni võttis temalt ära A. N, kes on poja klassikaaslane. Kannatanute ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas võttis süüdistatav Z tema valduses olnud telefoni ega tagastanud seda. Kannatanu B ütlustega on tuvastatud, et telefoni väärtus oli 275 eurot. Kannatanute ütlusi kinnitab ka süüdistatav ise (III kd, tl 63-70) tunnistades, et võttis koolis A Z telefoni, et helistada, kuid otsustas seda mitte tagasi anda ning müüs järgmisel päeval telefoni tundmatule meesterahvale 57 euro eest. Raha kulutas ära. Olemasolevad tõendite kohaselt mõistis N kannatanu telefoni enda valdusesse võttes, et tegemist on võõra telefoniga ning et selle ära võtmisega paneb ta toime võõra asja varguse. Arvestades, et N müüs telefoni enda sõnul juba järgmisel päeval edasi, tuleb järeldada, et tal oli algusest peale kavatsus võtta telefon ära eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning vargus oli pandud toime kavatsetult. Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – klassiruumis ning telefoni valdaja enda juuresviibimisel toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav
lg 2 p 4 ja 5 järgi st kavatsetult ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi. 20 1-13-6427 3.11 A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis G K, 19.02.2013.a kella 19.15 paiku Narva linnas Tuleviku ja Puškini tänavate ristmikul haaras T T käest käekoti ja jooksis minema. Varastatud käekotis, maksumusega 15 eurot, olid: mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon Nokia, maksumusega 10 eurot, rahakott, maksumusega 6 eurot, sularaha 50 eurot, töökoha magnetvõti, maksumusega 25 eurot, Swedpanga pangakaart, maksumusega 7 eurot, ID kaart B T nimele, maksumusega 38 eurot ja korterivõtmed, kuriteoga tekitati T T üldkahju summas 151 eurot. Kannatanu T T ütlustest (II kd, tl 177-181, 182-184) selgub, et 19.12.2012 umbes kella 19.15 paiku läks ta jalakäijate ülekäigukohalt Puškini 23b juurest Tuleviku tänava suunas. Kannatanule tuli vastu kaks noormeest, üks nendest oli tumedas jopes hieroglüüfidega seljal ja halli värvi kõrvadega mütsiga. Teist noormeest kannatanu ei vaadanud. Tumeda jopega noormees tõmbas kannatanust möödudes kotirihmast ning jooksis koos kotiga Puškini 25 maja suunas, teine noormees jooksis Viru tänava suunas. Kokku tekitati kannatanule kahju 174 eurot. Kannatanule tagastati mobiiltelefon Samsung, seega moodustab talle tekitatud kahju 151 eurot. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varguse toimumine süüdistuses nimetatud kohas ning varastatud esemete kogum ning nende väärtus. Arvestades aga kannatanu ütlusi ning ka ülekuulamise toimumise aega, siis pidi vargus leidma aset 19.12.2012, mitte 19.02.2013 nagu on märgitud süüdistusaktis. Kohtu hinnangul on tegemist näpuveaga, mis antud juhul ei mõjuta oluliselt süüdistuse sisu ning kohus ei pea seda eksimust oluliseks. Sideettevõttelt saadud andmete protokolli kohaselt (II kd, tl 187-188) kasutas T T telefoni kuni 19.12.2012 kell 19:07 T T kuuluv abonentnumber. Alates 20.12.2012 kell 10:16 kasutas sama telefoni D R kasutatav abonentnumber. Tunnistaja D R ütluste (II kd, tl 191-195) kohaselt pöördus jaanuaris 2013 tema poole G. K palvega vahetada ära mobiiltelefonid. Sellega tunnistaja nõustus. K andis ta oma telefoni ja sai vastu K telefoni Samsung, mida tunnistaja hakkas kasutama ja pani sinna oma SIM kaardi. Ta kasutas seda telefoni kuni ülekuulamiseni ning andis telefoni uurimisasutusele välja. Välja antud telefoni IMEI kood kattub kannatanu kasutuses olnud telefoni IMEI koodiga. Seega tunnistaja ütlused kinnitavad, et tema kasutuses oli kannatanult varastatud telefon, kuid enda sõnul sai ta selle jaanuaris
lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi st kavatsetult, isikute grupis ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi. 3.12 Samuti süüdistatakse A N selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 02.03.2013.a kella 01.00 paiku Narva linnas Pähklimäe 4a hoones, vaba juurdepääsu teel varastas I P mobiiltelefoni Nokia Lumina, maksumusega 449 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju eelnimetatud summas. Kannatanu I P on oma ütlustes (III kd, tl 12-15) selgitanud, et 02.03.2013 kella 01.00 paiku läks ta koos sõprade G Š ja K R baari Lux. Kannatanu istus baaris uksest vasakule laua äärde, helistas telefoniga ning pani selle lauale. Laua ääres istus veel kolm noormeest ning tütarlaps. Kui I. P tahtis uuesti helistada, ei leidnud ta telefoni sellest kohast, kuhu ta selle pani. Ümbritsevatest keegi midagi ei teadnud. Seejärel helistas ta koos sõpradega oma telefonile, mis algselt kutsus, kuid siis lülitati välja. Varastatud telefon oli valget värvi NOKIA Lumia 820, telefoni maksumus on 449 eurot. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli järgi (III kd, tl 17-18) on tuvastatud, et I P kuuluvas telefonis kasutati ajavahemikul 03.03.2013 kuni 13.03.2013 abonentnumbrit 56341588 ning helistati E M, M A ning V S. Tunnistaja M A ütlustest (III kd, tl 19-22) selgub, et number XXX kuulub A N. Ta helistab sõber A. N iga päev. 04. märtsil kell 08.20 helistas talle N. N on hetkel kaks tavalist nuppudega telefoni, muid telefone tunnistaja N näinud ei ole. Ülaltoodud kannatanu ütlustega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning 22 1-13-6427 varastatud eseme väärtus. Tunnistaja A ütlustest ning sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub, et päev pärast vargust oli varastatud telefon A N valduses ning ta kasutas seda oma tarbeks. A N ütlustest (III kd, tl 63-70) nähtub, et ta käis märtsi alguses baaris Lux koos V S. Baaris oli veel nende tuttavaid, kes kõik istusid ühe laua ääres ja seal oli ka üks tundmatu meesterahvas. N kutsus baaris olnud S enda juurde ja palus telefoni helistamiseks, seejärel S läks talle tundmatult meesterahvalt telefoni küsima ning andis saadud telefoni N. Telefon oli suur, puutetundlik Nokia. Kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütlusi kuriteo sündmuse aja, koha ja varastatud telefoni margi osas järeldub, et N ühes lauas olnud tundmatu meesterahvas oli kannatanu, kes kasutas telefoni Nokia. Enda sõnul oli N baaris kella kaheni öösel. Järgmisel päeval sai ta teada, et meesterahval, kelle telefoniga ta helistas, kadus mobiil ära ning S küsis ega N seda ära ei võtnud. Kuivõrd on tuvastatud, et N oli koos kannatanuga baaris ajal, mil telefon varastati ning varastatud telefon oli päev pärast vargust N kasutuses, siis on ilmne, et N oli teadlik telefoni varguse asjaoludest ning osales ise selle varguse toimepanemises. Eeltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N pani toime kannatanu telefoni varguse tekitades kannatanule kahju summas 449 eurot. Asjaolu, et N kasutas hiljem varastatud telefoni enda tarbeks, näitab, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada ebaseaduslikult kannatanule kuuluv telefon. Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud N tegevuses
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava teo tunnuste esinemine st kavatsetult võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi. 3.13 Samuti süüdistatakse A N selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 20.03.2013.a kella 02.20 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, metallkardinate ja ukseklaaside lõhkumise teel, sisenes XXX asuvasse kauplusse, kust varastas tubakatooteid ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule OÜ L kahju arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 593,50 eurot. Kannatanu esindaja L T ütluste (III kd, tl 24-28, 32-34) kohaselt on ta ettevõtte OÜ L omanik. Firma tegeleb toidukaupade müügiga aadressil XXX. 20.03.2013 kella 02.20 paiku helistati talle turvafirmast ning öeldi, et kauplusesse on sisse tungitud. Kohale jõudes nägi kannatanu, et kaupluse kahel välisuksel on klaasid lõhutud nii, et inimene pääseb poodi sisse. Kauplusesse sisenedes selgus, et varastatud on erinevaid sigarette sealhulgas Next Glamur, Winston, LD, Bond, Malboro, Next kogusummas mitte vähem kui 374 eurot, alkoholi, sealhulgas 4 pudelit šampust ja 7 pudelit viina kogusummas 90 eurot. Samuti oli puudu telefoni kõneaja kaarte. Milliseid sigarette ja alkoholi varastati, ta täpselt nimetada ei saa. Inventuuriga tuvastati, et kauba puudujääk moodustab 593,30 eurot. Tunnistaja S Z ütluste (III kd, tl 45-49) kohaselt töötab ta turvamehena Securitas patrullis. 20.03.2013 kell 02.16 saabus väljakutse XXX, kus kaupluses Oru hakkas signalisatsioon tööle. Saabudes oli näha, et ribikardinad kaupluse ukse ees olid üles tõstetud ning kaupluse välisukse klaasid olid lõhutud. Kaupluse juurde sõites midagi kahtlast tunnistaja ei märganud ning inimesi ega autosid kaupluse juures ei näinud. 23 1-13-6427 Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas murti kauplusesse sisse ning pandi toime vargus. Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd, tl 50-52), millest nähtub, et kaupluse ukse ees olevad metallkardinad on üles tõstetud ning kaupluse ukseklaas on lõhutud. Samuti on kauplusest seest leitud asfalditükke. Samas, milliseid konkreetseid sigarette ja alkohoolseid jooke ning kui palju varastati, kannatanu öelda ei oska. Kahju summa on nimetanud tuginedes inventuuriga tuvastatud puudujäägile. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul välistada, et vähemalt osa puudujäägist võis olla tekkinud ka muudel asjaoludel kui käesoleva varguse tulemusel. Hagile lisatud inventuuri dokumendid on võõrkeelsed ning eestikeelseid tõlkeid neile lisatud ei ole. Seetõttu ei saa kohus neid dokumente tõendina arvestada. Kuna dokumendid olid kannatanu hagi tõendavad dokumendid, andis kohus kohtu alla andmise määruses kannatanule täiendava tähtaja nõuetekohase hagi (st koos nõuetekohaste tõlgetega) esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks kannatanu tõlkeid ei esitanud. N ütlustest lähtuvalt varastati umbes 10 blokki erinevaid sigarette st ligikaudu 100 pakki. Arvestades, et sigaretipakk maksab ligikaudu 2,5-3 eurot, on tekitatud kahju summa vähemalt 250 eurot ning ületab seega
Süüdistatav A N tunnistab varguse toimepanemises osalemist ning märgib (III kd, tl 29-31), et märtsi lõpus 2013 jalutas ta oma tuttava V S. Jalutuskäigul tuli neil mõte varastada kauplusest, mis asub Narva linnas Uusküla tänaval sigarette. Kella 02.00 ajal läksid nad koos S kaupluse juurde. Sissepääsu sulgesid metallkardinad, mida S lõhkus ja N üles tõstis. Seejärel jooksis N kauplusest 50 meetri kaugusele, et jälgida, et keegi poe juurde ei sõidaks. S lõhkus telliskiviga kaupluseakna klaasi. Umbes 2 minuti pärast tuli S N juurde käes karbid, milles olid sigaretid Wintston, LD, Next, Malboro, Bond. Alkoholi S ei võtnud, ka ei näinud N kõneaja kaarte. N ja S istusid N maja trepikojas kuni hommikuni ning läksid siis sigarette müüma. S andis N müügist 35 eurot, mille viimane ära kulutas. N võttis vargusest osa, kuna tal oli raha vaja. Kokku varastas S umbes 10 blokki erinevaid sigarette. Hinnates N ütlusi kogumis teiste tõenditega, puudub kohtul siinkohal põhjus kahelda nende tõepärasuses osas, milles ta möönab enda osalust varguses. Tegemist on väga detailse sündmuste kirjeldusega, mis haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga. Seega on üheselt tuvastatud, et ta viibis süüdistuses nimetatud sündmuskohal, kuivõrd vastasel juhul ei saaks ta anda niivõrd detailset sündmuskoha kirjeldust. Ülaltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud kauplusesse ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Kuivõrd N on oma ütlustes tunnistanud sigarettide vargust ning kannatanu ei ole varastatud esemete täpset loetelu esitanud, siis loeb kohus tõendatuks üksnes sigarettide varguse toimepanemise. Asjaolud, et vargus oli pandud toime sissemurdmisega ning süüdistatav müüs varastatud esemed hiljem omakasu saamise eesmärgil edasi, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada kaupluses olnud sigarette. Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et kauplusesse murti sisse koos tundmatu isikuga. N ütlustest nähtuvalt oli ta koos V.S. Seega osales N sõnul varguses lisaks temale veel üks isik ning selle isiku nimi on teada. Nimetatud isikule käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul siinkohal võimalus otsustada ka selle isiku süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel. Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava 24 1-13-6427 kuriteo toimepanemine st kavatsetult, isikute grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse. 3.14 A N ja J B süüdistatakse selles, et nemad 10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatute isikutega, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenesid Narva linnas Kreenholmi 39 asuvasse R-Kioskisse ja varastasid tubakatooteid üldmaksumusega 1401,40 eurot, tekitades AS-le R varalist kahju eelnimetatud summas. R AS avalduse (III kd, tl 158 - 160) kohaselt on 10.02.2013 kella 04:19 paiku pandud toime vargus R-Kioskis, mis asub aadressil Kreenholmi 39h, Narva. Ning avalduse lisast nähtuvalt on varastatud sigarette väärtuses 1401,40 eurot. Tunnistaja S U ütluste (III kd, tl 81-85) kohaselt töötab ta turvamehena turvafirmas G4. 10.02.2013 said nad väljakutse selle kohta, et Narvas Kreenholmi 39 R-Kioskisse on toimunud sissetungimine. Kohapeal selgus, et lõhutud olid metallist kaitsekardinad ja lahti murtud vineer, millega oli kaetud varem lõhutud klaas. Maas lebas osa kioski kaupa. Toimunust teatas tunnistaja politseisse. Tunnistaja ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd, tl 86-88), millest selgub, et kioskil oli katki tehtud metallist kaitsekardin, kioskis oli maas kioski kaupa ning osadel riiulitel on kaup segi aetud. Kannatanu avalduse ja tunnistaja selgitustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus sissetungimise teel vargus, mille käigus võeti ära kannatanule kuuluvaid sigarette väärtuses 1401,40 eurot. Süüdistatav J B (III kd, tl 54-56) selgitas, et veebruari alguses 2013.a, täpset kuupäeva ta ei mäleta, kella 12-ne paiku öösel saatis talle tuttav V. Z e-maili, milles kirjutas, et tal on haltuura ja pakkus välja kohtuda Maxima kaupluse juures Kaubanduskeskuses. Kaupluse juures olid A. N, V. S, V. Z ja peale teda tuli D. F. Z tegi ettepaneku tungida kaupluse kõrval olevasse R-Kioskisse ning varastada sigarette, mis hiljem maha müüa. B keeldus, kuna ta oli katseajal, samuti loobus osalemast F, kellega mindi kauplusest sõidutee vastaspoolele bussijaama pingile istuma ja jälgisid Z, N ja S tegevust. B nägi kuidas Z koos N või S rebis maha metallist ribikardinad, lõid eest vineeri ja ronisid kioskisse. Kioskisse ronisid kõik kolm. Umbes minuti pärast jooksid nad kioskist välja Gerassimovi KM poole. B koos F läksid vastassuunas. Umbes 10 minuti pärast helistas Z ja ütles, et nad on N trepikojas. Trepikojas olid nende kõrval karbid, milles oli erinevat marki sigarette, närimiskummi ja šokolaade. F ja B tehti ettepanek sigarette müüma minna, millest B keeldus. Kohtuistungil B samuti ei tunnistanud süüdistuses nimetatud teo toimepanemist. Tema enda ütlustest nähtuvalt ei osalenud ta varguses, vaid jälgis seda eemalt. Seda asjaolu kinnitavad ka kahtlustatavatena üle kuulatud V Z, D F, A N ja V S. Kõik nad on andnud ütlusi, et B ei osalenud kioskisse sissemurdmises ning ta jälgis toimunut üksnes kõrvalt. Samuti ei osalenud ta varastatud sigarettide müümises. Nii on V Z andnud ütlusi (II kd, tl 233-236), et ööl vastu 10.02.2013 koos J B, A N, D F ja V S otsustati toime panna sigarettide vargus Narva linnas Kreenholmi tänaval asuvast kioskist. V. S ja Z lõhkusid metallist ribikardinate kinnitused, samuti lõhkus Z klaasi asendava vineeri. Kioskisse sisse ronisid lisaks Z N ja S. B ja F olid väljas. Igaüks hakkas kioskis sees võtma sigarette, šokolaade ja jooke. Z võttis 10 blokki sigarette ja šokolaadi Tupla. Umbes 2-3 minuti pärast jooksti N majja aadressil Oru 5 teise sissekäiku viiendale korrusele. Lepiti kokku, et kohtutakse kahe tunni möödudes, et minna sigarette müüma. Sigarette müüma ei tulnud ainult B. Z müüs sigarette kokku 130 euro eest, raha jagati B pooleks. Ka N, S ja F müüsid oma sigarette. 25 1-13-6427 D F sõnul (II kd, tl 240- 242) helistas veebruaris 2013 öisel ajal talle V. Z ja pakkus haltuurat. Kokku saadi Kreenholmi tänava Kaubanduskeskuses asuva Maxima juures. Peale Z oli seal veel J. B. Z ütles, et ronib kioskisse ja võtab sigarette, millest B ja F keeldusid, kuna neile see idee ei meeldinud, nad otsustasid kõrvalt vaadata. Kui nad eemaldusid tulid Z juurde N ja V S, nad kolmekesi lõhkusid aknavõre ja ronisid kioskisse. Seejärel jooksid nad kolmekesi kioskist välja, kõigil oli käes kilekott või karp. Seejärel helistas F Z ning viimane ütles, et nad on Oru kaupluse juures. Kaupluse juurde minnes Z, N ja S käes midagi ei olnud. Küsimusele, mis nad kioskist võtsid vastati, et sigaretiblokke ja šokolaadi. Seejärel mindi laiali, F kuulis, kuidas Z, N ja S kokku leppisid, et kohtuvad paari tunni pärast, et minna sigarette müüma. F ja B sigarette müümas ei käinud. V S andis ütlusi (III kd, tl 75-78), et kohtus veebruaris 2013 tuttavate N, F, B ja Z. N tegi ettepaneku tungida Kreenholmi tänava kioskisse, et varastada sealt sigarette. Öösel mindi kioski juurde, F ja B kioskisse ei roninud, nemad seisid tee vastaspoolel ja jälgisid olukorda. S koos Z ja N tungisid kioskisse. S võttis umbes 10 blokki sigarette. Sigaretid viidi N majja ja lepiti kokku, et järgmisel päeval müüakse sigaretid maha. B ütles kohe, et tema sigarette müüma ei tule, sigarette müüsid N ja Z. Se ja F seisid kõrval. Müügist sai S 40 eurot, mille kulutas isiklikele vajadustele. Kohus leiab, et ainuüksi süüteo toimepanemise kõrvalt jälgimist ei saa käsitleda kuriteo täideviimisena või kuriteole kaasaaitamisena. Kogutud tõenditest ei nähtu, et B oleks olnud eemal seistes mingi roll varguse ühises toimepanemises nt jälgida, et kõrvalisi isikuid sündmuskohale ei satuks või teavitada teisi osalisi sündmuskohale lähenevatest kolmandatest isikutest vms. Täideviijana on võimalik käsitleda vaid isikut, kelle panus süüteo toimepanemisse on oluline ning kes vastavalt teovalitsemise teooriale hoiab ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Antud juhul ei ole tuvastatud, et B oleks mingilgi viisil aidanud kaasa kuriteo toimepanemisele või et ta oleks omanud reaalset kontrolli toimepandava kuriteo üle. Arvestades, et varguse näol on tegemist teise astme kuriteoga, puudus tal ka pealtnägijana seadusest tulenev kohustus teatada toimepandud kuriteost. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et B osales kuriteo toimepanemises ning seetõttu tuleb B talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. A N andis ütlusi (III kd, 63-70), et veebruari alguses 2013, jalutas ta päevasel ajal koos B, Z, S ja F. Tekkis mõte tungida öösel kioskisse ja varastada sigarette, et suitsetada ja müüa. N ütluste kohaselt tema ja B kioskisse ei tunginud, nemad seisid Säästumarketi juures teisel pool teed. N nägi, kuidas Z lõi jalaga katki akna ees olnud vineeri. Kes kioskisse sisse ronis N ei tea. Kõik jooksid tema trepikotta, kus igaüks võttis varastatud sigarettidest oma osa, ainult B ei võtnud. Palju ja kes mida varastas N ei tea. Lepiti kokku sigarettide müügis, müüsid N, Z ja S. N müüs sigarette 50 euro eest. B, Z, S ja F ütlustest nähtuvalt osales süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemises N. Ka N ise ei eita varguses osalemist, kuid enda sõnul ei osalenud ta otseselt sissemurdmises, küll aga kuriteo toimepanemise otsuse vastuvõtmisel ja samuti varastatud esemete jagamises ning realiseerimises. Asjaolu, et N osales siiski ka vahetult kioskisse sissemurdmisel, kinnitavad nii B, F, Z kui ka S ütlused. Ülaltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud kioskisse ning pani toime kannatanule kuuluvate sigarettide varguse. Kõikide eelnimetatud isikute ütlustega on tõendatud, et tegemist oli eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud ning ühiselt tomepandud vargusega. Nimetatud ning asjaolud, et vargus oli pandud toime sissemurdmisega ning süüdistatav müüs varastatud esemed hiljem omakasu 26 1-13-6427 saamise eesmärgil edasi, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada kioskis olnud sigarette. Taolise eesmärgi olemasolu on N ka otsesõnu tunnistanud. Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et kioskisse murti sisse koos tundmatute isikutega. Kahtlustatavatena üle kuulatud B, S, F ja Z ütlustest nähtuvalt osalesid selles lisaks N täideviijatena ka S ja Z. Seega osales kuriteo toimepanemises täideviijatena lisaks N veel mitu isikut ning nende isikute nimed on teada. Nimetatud isikutele käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul siinkohal võimalus otsustada ka selle isiku süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi. Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, isikute grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse. 3.15 A N süüdistatakse lisaks eelnevale ka selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus Energetik 2, akna lõhkumise teel, sisenes V T kuuluvasse eramajja nr 404, tekitades kannatanule varalist kahju, arvestades aknaklaasi ja majas endise seisu taastamisega, summas 220 eurot. Kannatanu V T ütluste (II kd, tl 3-7) kohaselt sõitis ta 25.10.2012 kella 10.00 paiku oma suvilasse, mis asub suvilakooperatiivis Energeetik-2. Suvila juurde jõudes märkas T, et suvemaja teise korruse aken on katki ja tekkinud ava on kinni topitud madratsiga. Seejärel avanes teise korruse verandauks ja sealt vaatas välja T tuttav noormees nimega D. D sulges hüüdmise peale ukse ning rohkem välja ei tulnud. Kui T läks maaüksusele peidetud suvila võtit tooma märkas ta, et maja esimese korruse aken on lahti ja maas on makaronid. T avas võtmega välisukse ning nägi, et seestpoolt on uks kinni topitud suvilas oleva mööbliga. Majas sees oli täielik korralagedus ning suur kogus tühje alkoholipudeleid ja toiduainete pakendeid (kohupiim, jäätis jms). Teisel korrusel nägi T kahte noormeest V M ja V F. Noormehed selgitasid, et neid kutsus suvilasse N, kes ütles, et suvila kuulub talle. Suvilas olid rikutud tapeedid, välja löödud aknaklaas ja teise korruse sahvriuks, lõhuti kaks kõrvitsat. Sissetungimisega tekitati T kahju 220 eurot. Kohtuistungil kannatanu täpsustas talle tekitatud kahju summat öeldes, et kahju oli 199 eurot ning see koosneb alljärgnevast: tapeedid 45 eurot, tapeediliim 4 eurot, tapeedi liimimine 30 eurot, lõhutud aknaklaas 15 eurot, lõhutud uksed 40 eurot, kardinad 15 eurot, elektripistik koos paigaldusega 10 eurot, tarbitud elektrienergia 10 eurot, ruumide koristamine 30 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ning fototabel (II kd, tl 9-30) millest nähtuvad sissemurdmise jäljed ning ruumides lõhutud esemed ning ruumide lagastamine. Eelnevaga on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas murti sisse kannatanule kuuluvasse suvilasse kannatanu tahte vastaselt. Ning kannatanu ütlustega on tõendatud ka sissemurdmisega tekitatud kahju. Süüdistuses kirjeldatud viisil T suvilasse sissemurdmist kinnitavad ka V M, V F, D S, D O ja A N ütlused. Tunnistaja V M ütlustes (II kd, tl 58-62) selgub, et 24.10.2012 helistas talle D hüüdnimega Maloi 27 1-13-6427 kes küsis, kas M ei taha suvilas puhata. M nõustus ning D tegi ettepaneku sõita Energeetiku aedadesse, kaasa tuli V F. Suvilasse sõitsid nad taksoga, millel palusid suvilate vahel peatuda ning ütlesid, et edasi lähevad nad jalgsi. Nad läksid majani, mille juures olid D, N ja O. N ütles, et see on tema suvila ja sisse on vaja minna sauna akna kaudu, kuna tema isa olevat majavõtmed ära võtnud. M koos seltskonnaga ronisid akna kaudu majja, majas oli korralagedus. Majas oli alkoholipudeleid ja N ütles, et nad on suvilas juba pidutsenud. M ja F võtsid kaasa 2 pudelit Vana Tallinnat ja 24 purki Saku õlut. Kust majas olevad toiduained ja alkohol pärit on tunnistaja ei küsinud. Kõik tarvitasid alkoholi ja kütsid sauna. Kui M sauna läks võttis ta kaks hõbedast ketti ristikesega ja hõbesõrmuse ära ning pani toas laua peale. Umbes tund peale seda kui M saabus ütlesid N ja O, et nemad lähevad ära, tehes teistele ettepaneku majas edasi istuda. M, F ja Moloi läksid umbes kella 04.00 paiku teisele korrusel magama. M ärkas selle peale, et F ütles, et tuli maja peremees. Vanaisa tuli majja ja küsis, et mida poisid seal teevad, Maloi enam majas ei olnud, ta oli ära läinud. Seda, et maja kuulub T perele M ei teadnud, ta arvas, et suvila on N oma. M kinnitab, et tema toppis lõhutud akna madratsiga kinni, kuna külm oli magada, kui ta madratsit toppis, lõikas ta kätte, tuli verd. Tunnistaja V F ütlustest (II kd, tl 63-67) selgub, et tema kutsus suvilasse sõber V M. Kaasa võeti kaks pudelit Vana Tallinnat ning kast pilsneri õlut. Kui nad suvilasse jõudsid ootasid neid kolm noormeest, D ja kaks F tundmatut noormeest, kellest üks nimetas end A. A selgitas, et tegemist on tema isa suvilaga ja suvilavõtmed on isa käes, seetõttu tuleb suvemajja minna akna kaudu. A sõnul tema isa on teadlik, et nad seal on ja ei ole sellele vastu. Suvilas sees oli korralagedus, asjad olid laiali loobitud põrandal maas olid toiduained, makaronid, präänikud, sefiir. V ja F riietusid lahti ning läksid sauna. Nad võtsid hõbeketid kaelast ära, F, mindi teisele korrusele magama. Hommikul ärkas F selle peale, et keegi karjus. „Vanemad, kaome ära!“. Üles tõustes nägi F, et D jooksis alla, aga mööda treppi tuli üles F tundmatu vanaisa. F ei teadnud, et viibib võõras suvilas, ta arvas, et viibib suvilas seaduslikult. Äratundmiseks esitamise protokollide (II kd, tl 68-70, 71-73) järgi esitati V F äratundmiseks D S ning A N, kelle F fotodelt ära tundis. Kahtlustatav D S on oma ütlustes (I kd, tl 242-248) selgitanud, et oktoobris 2012 helistas talle A. N ning tegi ettepaneku sõita tema juurde suvilasse, et puhata. N ütles, et suvila asub Energeetiku aedades ja palus S sinna sõita. Enne sõitu helistas S oma tuttavale V M hüüdnimega T ja kutsus ka tema suvilasse. Aedadesse saabudes tulid O ja N Serukhinile vastu ning koos mindi suvilasse. N tegi näo nagu otsiks uksevõtmeid ning neid leidmata ütles, et võib-olla on isa need ära võtnud. N ütles, et majja võib minna ka akna kaudu. Majas olid laual tühjad šampuse pudelid, külmutuskapis 1,5 liitrine džinn, õlu ja plastklaasid viinaga. N ja O ütlesid, et nad on majas mingite tütarlastega pidutsenud. Hiljem tulid suvilasse M koos V F ja tõid kaasa õlut ning kaks pudelit likööri. S, M ja F olid leiliruumis ning hiljem läksid teisele korrusele magama. Mingil hetkel kuulis S klaasi klirinat ning nägi, kuidas M lõhutud aknaaugu madratsiga kinni topib. S ärkas hommikul, temaga samas toas magasid M ja F, N ja O ei olnud. S läks akna juurde ning nägi, et maja juures seisab A T vanaisa ning siis S mõistis, et see on T vanaisa suvila. Ta äratas F ja M ning ise põgenes, hüpates rõdult alla. Kahtlustatav D O andis ütlusi (II kd, tl 134-139), et 24.10.2012 õhtusel ajal oli ta koos N Selveris. O helistas S ja küsis kas nad N tahaksid puhata A T suvilas. Nagu ta aru sai, siis T ei olnud kursis, et nad suvilasse sõidavad. Nad nõustusid, said kokku S, V M hüüdnimega T. S sositas vaikselt N, et ta ütleks T, et nad sõidavad justkui N suvilasse. Nendega liitus veel V F. Kauplusest Sport ostis M kasti sauna õlut ja kaks pudelit likööri. Kutsusid takso ja sõitsid viiekesi T suvilasse. Maja juures tegi N näo, et otsib majavõtmeid ning neid leidmata ütles, et vanemad on need ära võtnud ja tegi ettepaneku minna sisse sauna akna kaudu. O, N ja Se teadsid, et T sauna aken ei käi kunagi kinni. Ronisid akna kaudu majja. Kütsid sauna ja tarvitasid alkoholi. Hiljem T küsis, kas aiandusühistus on midagi varastada. N ütles, et on kauplus. Ja siis võeti vastu otsus röövida seda kauplust. Kaupluse juurde jõudes nägid, et see on ehitatud maja külge. M ronis uksekatusele ja võttis teise korruse aknal 28 1-13-6427 klaasi eest. Ronisid algul majja, aga sealt ei pääsenud kauplusesse ja läksid välja. Välisuks oli suletud ja M ja F lõid välisukse lahti. Üks V lõhkus kaupluse klaasi, kuid võredest ta ei mahtunud läbi. Kauplusesse suutsid pugeda S ja N, kuna nemad on kõige väiksemad. Nad andsid kauplusest nende kätte jooke ja toiduaineid ja läksid seejärel tagasi suvilasse. Süüdistatava A N ütluste (II kd, tl 98-104) kohaselt helistas talle D S ning ütles, et tahab sõita A T suvilasse, et seal saunas käia, S palus, et N ütleks teiste ees, et suvila kuulub talle. N nõustus, ta läks koos O FAMA keskuse juurde, kus olid D S koos N tundmatu noormehega, kes hiljem osutus V hüüdnimega T. T küsis kas suvila, kuhu minnakse on N oma, ning N kinnitas, et suvila kuulub talle. T ostis kaasa sauna õlut ja kaks pudelit likööri, pärast seda kutsuti takso. Taksojuhile ütles aadressi S. Suvila juurde jõudes tegi N näo nagu otsiks võtit, kuid ütles siis, et võtmeid ei ole ning tegi ettepaneku sauna aknast sisse ronida. Kõik ronisid majja ja tarvitasid seal alkoholi, samuti käisid S ja kaks V saunas. Teise korruse akna lõhkus T. V Mi, V F, D S, D O ja A N ütlused kinnitavad, et nad läksid viiekesi süüdistuses nimetatud ajal T suvilasse ning sisenesid sinna akna kaudu. Sealjuures M ja F arvasid, et tegemist on N suvilaga ning neil puudus teadmine, et murtakse sisse võõra isiku majja. Asjaolust, et tegemist on T kuuluva suvilaga, olid teadlikud S, O ja N. Samuti olid neel kolm isikut teadlikud, et neil puudub T luba majja sisenemiseks. Kuid vaatamata sellele otsustati ühiselt ja kooskõlastatult T majja siseneda ja seal aega veeta. Seega sai N väga hästi aru, et kõnealusesse majja akna kaudu sisenedes murrab ta T tahte vastaselt sisse T kuuluvasse majja. Ülaltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis valdaja tahte vastaselt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud majja. N enda ütlused kinnitavad, et ta tegi seda täiesti teadlikult ning kavatsetult st tema tegevuse eesmärgiks oligi majja sissemurdmine ning seal valdaja tahte vastaselt viibimine. Seega oli tegu pandud toime kavatsetult. Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et majja murti sisse koos tundmatute isikutega. N ja O ütlustest nähtuvalt osalesid selles teadlikult ka O ja S. Seega on sissetungimises osalenud isikute nimed teada. Nimetatud isikutele käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul siinkohal võimalus otsustada ka nende isikute süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise st kavatsetult, isikute grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslik tungimine. 3.16 Kõike ülaltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Š K tegevuses on tuvastatud
lg 2 p 4,5,7,8 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnused. A N tegevuses on tuvastatud
; 199 lg 2 p 5,7,8; § 200 lg 2 p 7 ja § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnused. Punktides 3.1 ja 3.6-3.14 lähtuvalt on N tegevuses tuvastatud ajavahemikul 18.10.2012 – 20.03.2013 kümne varguse episoodi toimepanek. Seega on tegemist suhteliselt lühikese perioodi (ligikaudu viie kuu) jooksul korduvalt samaliigilise süüteo toimepanemisega. Varguste tehioludest nähtuvalt on need teod oma teoobjekti ja muude tehiolude osas sarnased – valdavalt on tegemist sissetungimisega sigarettide ja alkoholi varastamisega ning avalikult mobiiltelefonide varastamisega. Neil asjaoludel tuleb N tegevus kvalifitseerida täiendavalt ka
J B tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõendeid, mis kinnitaksid tema osalemist punktis 3.14 nimetatud varguse toimepanemises. 29 1-13-6427 4. Karistus 4.1
lg 2 p 4,5,7,8,9 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
lg 2 p 4, 7 näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt.
näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.
lg 2 p 3 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise eest, grupi poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. K ja N karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus mõlema süüdistatava puhul arvesse süü tunnistamist. K iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Nagajevi puhul tuleb arvestada, et ta vabastati Viru Maakohtu 20.12.2012 kohtuotsusega
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel karistusest ning ta allutati käitumiskontrollile, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse liigi ja määra valimisel tuleb mõlema süüdistatava puhul arvestada asjaolu, et nad on alaealised ega oma mingeid sissetulekuid ning rahalise karistuse mõistmisel jääks see nende seaduslike esindajate kanda. Kohtu arvates välistab see rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd reaalselt jääks karistus teiste isikute kanda. Lisaks eelnevale välistab rahalise karistuse kohaldamise ka episoodide paljusus ning tegude raskus, millest lähtuvalt ei pea kohus seda karistusliiki karistuse eesmärki kandvaks karistuseks. Samuti tuleb arvestada, et
4.2 Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik K suhtes kohaldada karistusena vangistust. Võttes arvesse, et K on pannud toime kaks varguse episoodi ning nende tegude raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus miinimumile lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Ka röövimiste osas tuleb arvestada, et K pani toime kaks röövimise episoodi ning lähtudes toimepandu tehioludest ja raskusest etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh kannatanute suhtes rakendatud vägivalla väheolulisus, samuti ei olnud röövitud esemete väärtus suur), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus miinimaalses määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus Š K liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada 30 1-13-6427 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K vangistusega 2 aastat.
lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2013 so 1 päev ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kuivõrd K pani kõnealused kuriteod toime alaealisena ning teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, peab kohus võimalikuks jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. Kohtu hinnangul on K isikut arvestades piisav koheselt kaheksakuulise vangistuse kandmine, mistõttu kohus määrab
lg-le 1 ja 2 tuginedes, et koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust ning ülejäänud osa vangistusest, so 1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva, ei pöörata täitmisele, kui Š K ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusaega tuleb arvestada Š K kinnipidamisest so alates 28.01.2013 ning valitud tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakantava karistusaja lõpuni. 4.3 Kohtu hinnangul on ka A N suhtes vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistusena vangistust.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtu hinnangul põhjendatud ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust, kuivõrd lähtuvalt toimepandud vägivallateo tehioludest (üks episood, kannatanu suhtes rakendatud vägivald ei põhjustanud olulisi tagajärgi), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise ning arvestada tuleb ka süü tunnistamist, kui karistust kergendavat asjaolu. Võttes arvesse toimepandud varguste paljusust ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust. A N tegevuses on tuvastatud ühe röövimise episoodi toimepanek, mida teo tehioludest lähtuvalt peaks röövimise kvalifitseeritud koosseisu kontekstis hindama pigem kergemaks rikkumiseks, mille eest mõistetav karistus peaks olema pigem miinimumi lähedane. Arvestades kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist on kohtu arvates piisavaks karistuseks 3-aastane vangistus. Võttes arvesse toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid (sh asjaolu, et tegemist ei olnud püsivas kasutuses olevate eluruumidega, mistõttu ei olnud kannatanu põhiõiguste riive väga suur ning tegemist on ühe episoodiga) ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on lähedane keskmisele. Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus A N liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A N vangistusega 2 aastat.
lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 27.11.2012 kuni 28.11.2012, s.o 2 päeva, alates 03.01.2013 kuni 04.01.2013, s.o 2 päeva, alates 31 1-13-6427 26.03.2013 kuni 28.03.2013, s.o 3 päeva, kokku 7 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg so 04.09.2013 ning asendada A N tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld vahistamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse tähtaja möödumiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.