Obsah (7)

§ 121§ 47§ 43§ 124§ 152§ 71§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-403 Määruse kuupäev 25. veebruar 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses läbiots

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 10.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Tartu Vangla
3. veebruari
4. a vastusest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale läbiotsimistega seonduva kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti vanglas
5. novembril 2025 numbriga 1-9//2-25/545-
6. Viidatud taotluses nõudis kaebaja kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest. Vaimse tervise kahjustamist kaebaja esile ei toonud.
7. Kuna kaebaja ei ole vanglalt nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest,

§ 121lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

15. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 II 16.

§ 124

lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

1. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
2. Tartu Vangla
3. veebruari
4. a vastusele lisatud dokumentidest ilmneb, et vanglas registreeriti läbiotsimistega seonduv kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-9/2-25/545-1
5. novembril 2025 ning vangla tegi selle kohta otsuse
6. jaanuaril
7. Kaebaja sai mainitud otsuse kätte samal päeval.

§ 47

lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidi kaebaja esitama halduskohtule kaebuse hiljemalt 5. veebruaril 2026, kuid kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 10. veebruaril 2026. 19.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 20. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
10. Kaebaja esitas
11. veebruaril 2026 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et koostas
12. jaanuaril 2026 kaebuse kohtule esitamiseks, kaebaja unustas selle dokumendimapi vahele ja avastas kaebuse alles
13. veebruaril
14. Kaebaja lisas, et tal olid 3 sellel ajal keerulised ajad, kuna ta käis
15. veebruaril 2026 põlveoperatsioonil ja ta peab kannatama igapäevaste põlvevalude käes. Need vaevused olid võtnud kogu kaebaja tähelepanu ja seetõttu oli tal raske igapäevaste toimetustega ilma probleemideta hakkama saada. Lisaks käis kaebaja alates
16. jaanuarist 2026 iganädalaselt hambaravil ja sellega kaasnesid erinevad ebamugavused. Seejuures ei ole kaebaja menetluses osalemiseks pädev ja ta on vajanud menetluses osalemiseks kõrvalist abi.
17. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla ebamugav, kui tal oli kaebetähtaja jooksul vajalik tegeleda oma terviseprobleemidega, kuid siiski oli kohtu hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Vaatamata sellele, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja ulatuslik varasem halduskohtus osalemise kogemus, oli kaebaja kaebuse esitamise tähtaja jooksul suuteline pöörduma halduskohtu poole. Nimelt esitas kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja
18. jaanuaril 2026 haldusasjas nr 3-25-1463 taotlusena pealkirjastatud pöördumise. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtule usutav kaebaja väide, mille kohaselt oli kaebaja terviseseisund selline, mis ei võimaldanud tal kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja unustamist mõjuva põhjusena käsitleda ei saa.
19. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul kaebaja kaebetähtaja arvestamisel piisavalt hoolikas, mistõttu jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest.
20. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna tegemist on lõpplahendiga, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4