KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 13.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-17392 Tsiviilasi W.B hagi I.V vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.12.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik I.V apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) W.B Kostja (apellant) I.V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
- Keelduda menetlusse võtmast kostja 31.12.2025 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 01.12.2025 otsuse peale.
- Tagastada kaebus kostjale käesoleva määruse jõustumisel elektrooniliselt.
- Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
- W.B (hageja) esitas 16.10.2025 Harju Maakohtule hagi I.V (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. 1.
- Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 09.08.2008 Tallinnas, Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Hageja soovib abielu lahutada. Poolte kooselu lõppes märtsis 2024, kui hageja kolis välja poolte senisest ühisest kodust. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja takistab lahutust ühisvara jagamise põhjendusega. Hageja ei soovi leppimisaega. 1.
- Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja avaldas, et ta ei soovi kostjaga leppida ja on kindel oma soovis abielu lahutada.
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus nii kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil anda pooltele aega leppimiseks. Kostja arusaamist mööda soovib hageja muuta vaid poolte vararežiimi, aga selleks pole vaja abielu lahutada. MAAKOHTU OTSUS
- Maakohus rahuldas hagi ja lahutas poolte abielu 01.12.2025 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja neid polnud vaja rahaliselt kindlaks määrata. 3.
- PKS § 67 lg 1 järgi saab kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 3.
- Maakohus tuvastas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, sest hageja on sellele vastu. Poolte lepitamiseks aja andmise eeldus on kas mõlema poole ühine tahe leppimiseks või vähemalt ühe poole tahe ja teise poole valmisolek. Hagejal pole tahet ega ka valmisolekut lepituseks, mistõttu oleks leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud kellegi vastu tahtmist abielus hoidmine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja poolte abielu lahutada. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
- Kostja esitas 31.12.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse hagi rahuldamise ja abielu lahutamise osas tühistada. Kostja taotleb, et kohus annaks pooltele kuue kuu pikkuse leppimisaja. 4.
- Esiteks vaidlustab kostja hageja väite, nagu oleks hageja lahkunud poolte ühisest kodust
- a märtsis. Hageja reisis tihti ja Eestis olles viibib ikka samas kodus. Viidatud ajal ei muutunud selles midagi ja hageja ka ei avaldanud siis, et soovib abielu lahutamist, vaid vajas mõtlemisaega. Kostja hinnangul on abielu jätkuvalt võimalik päästa. 4.
- Teiseks toob kostja esile, et pärast 30-aastast kooselu ja 18-aastast abielu oli pooltel kavas 26.11.2025 abielu notari juures lahutada. Vahetult enne seda soovis hageja lahutuse asemel abieluvaralepingu sõlmimist, mis jäi siiski sõlmimata. Kostja järeldab sellest, et hageja tegelik eesmärk ei ole abielu lahutamine. Maakohus jättis vastavad väited hindamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus keeldub kostja kaebuse menetlusse võtmisest ja kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
- TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on täidetud. 6.
- Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693/39, p 11 esimene lõik). 6.
- Asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline etteheide maakohtule seisneb selles, et kostja seisukohti ei käsitletud piisava 2
(3)põhjalikkusega. Nimetatud kriitika pole aga põhjendatud, sest maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: poolte abielu sõlmimise, hageja tahte abielu lahutada ja hageja soovimatuse proovida abielu päästa. Maakohus lähtus õigesti hageja soovist ja tõdemusest, et abielusuhte jätkumine eeldab mõlema abikaasa sellekohast tahet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas esile toodud asjaoludel pole alust anda pooltele leppimiseks tähtaega. 6.
- Maakohus ei eksinud hageja tahte tuvastamisel. Siinjuures pole oluline, kas ja millisel põhjusel lahkus hageja
- a märtsis poolte senisest ühisest kodust või kas ta on seal hiljem viibinud. Kuigi kostja saab hagejast aru teisiti, on hageja kirjalikud ja suulised avaldused abielu lahutamise soovi kohta piisavalt selged. Kostja ei väida, et hageja tahe ei olnud vabalt kujunenud. Käesoleval juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise eeldusena ette abielusuhete pöördumatult lõppemise, mille maakohus tuvastas õigesti. Seega kohaldas maakohus ka materiaalõigust korrektselt.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei sisalda ka otseseid väiteid kulude ebaõige jaotamise kohta.
- Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
- Kaebuses sisalduvat dokumentaalse tõendi vastuvõtmise taotlust pole vaja kaebuse tervikuna menetlemisest keeldumise tõttu eraldi lahendada.
- Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)