2-23-2242/57

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Kaie Almere ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2242 Tsiviilasi Q.N hagi S.U vastu kinnisasja mõttelise osa omandi üleandmiseks kohustamiseks Harju Maakohtu 31.07.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend Q.N 01.09.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 250 000 eurot Hageja (apellant) Q.N (isikukood XXX), lepinguline Menetlusosalised ja nende esindaja Aase Sammelselg esindajad ringkonnakohtus Kostja (vastustaja) S.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik 1(12) 08.12.2025 kohtuistungil Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 31.07.2025 kohtuotsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Q.N (hageja) esitas 08.02.2023 Harju Maakohtule hagi S.U (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma hageja omandisse ½ suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX Tallinn (registriosa numbriga XXXXXXX); kohustada kostjat andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.

1.1. Hageja tugines järgmistele asjaoludele:

2(12)

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

Kostja ei ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu:

3(12) Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4578,53 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 267 p 1, § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n.-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. /…/ Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang.

Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 22.02.2007, 3-2-1-153-06, p 12).

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

3.2. Ei ole tõendatud, et kaebused oleks koostanud või lasknud koostada kostja. Lapse 23.05.2022 ärakuulamisele viimine ei tähenda, et ka lastemaja menetluse oleks initsieerinud kostja. Hagis esile toodud lapsega seonduvad asjaolusid võis lisaks pooltele teada mistahes nende või kummagi lapsega suhtlev isik. Et anonüümseid kaebusi hakati saatma ajal, kui pooltevahelised suhted halvenesid, ei ole piisav omistamaks kaebuste koostamist kostjale. Sellele teistes kohtuasjades viitamine ei võimalda teha järeldusi eelviidatud kaebuste koostaja kohta.

Väited ei pärine üksnes kostjalt, vaid ka hageja endiselt abikaasalt Flt.

3.3. Seoses hagejale 24.04.2022 kiirabi kutsumisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

4(12)

3.4. Maakohus järeldas tõenditest, et kostja ei kutsunud kiirabi hageja väidetud pahatahtlikul eesmärgil. Üldteadaolevalt ei vii kiirabi kedagi kaasa isiku seisundit eelnevalt üle vaatamata üksnes väljakutses esitatud väidete alusel. Lõpliku otsustuse isiku erakorralise abivajaduse kohta teeb meditsiiniteenuse osutaja. Asjaolust, et hagejat haiglasse sisse ei võetud, ei ole võimalik teha järeldust, et kiirabi oli kutsutud põhjuseta. Et hageja väidetavalt tegelikult enesetapuga seotud mõtteid avaldanud ei olnud, ei tähenda, et kostjale ei võinud tema avaldustest või käitumisest jääda mulje, et hageja plaanib suitsiidi. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja eesmärgid suitsiidikahtluse väljatoomisel kiirabiväljakutses olid selgelt pahatahtlikud.

3.5. Seoses laimavate anonüümkirjade saatmisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

5(12) 3.6. Kuigi kostja avaldas Yle kahtlusi tema isaduse osas ja Zle saadetud anonüümkirjas oli Zle samuti ette heidetud abieluvälise lapse saamist, ei saa sellest järeldada, et anonüümkirja koostas või lasi koostada ning saatis kostja. Kirjades ei esitatud selliseid andmeid, mida sai teada ainult kostja. Info oli teada ka mistahes nende lähikondsele. Kahtluse avaldamine hageja ja Z suhte kohta, millest on sündinud laps, objektiivselt hukkamõistetav ei ole. Y ütlused selle kohta, kuidas tunnistajal ei ole kunagi tekkinud sellist muljet, et hageja ja Z vahel võiks olla midagi enamat, ei tähenda, et sellist ettekujutust ei võinud tekkida kostjal.

Kohus viitas ka Lle saadetud ähvarduskirjale, mille sisu ja ülesehitus sarnaneb hagi järgi anonüümkirjadele.

Tuvastatud asjaolud ei viidanud sellele, et anonüümkirjade probleem poolte lähikonnas oleks seostatav ainult kostja isikuga. Tõendatud ei ole, et kirjade ülesehitus ja stiil oleksid omased kostjale. Anonüümkirjade stiil ei ole selgelt samasugune nagu on kostja 14.05.2022 e-kirja oma.

14.05.2022 e-kiri on erinevalt anonüümkirjadest venekeelne ja ei sisalda teavet selle kohta, kuidas kostja ennast eesti keeles kirjalikult väljendab. Ei nähtu midagi stiililiselt eripärast, mis korduks nii anonüümkirjades kui ka kostja 04.08.2022 e-kirjas. Ainuüksi asjaolust, et mõlemad sisaldavad hageja suhtes süüdistavat tooni või et neis on esitatud (erineva sisuga) nõudmisi, ei ole võimalik järeldada, et anonüümkirjad kirjutas kostja.

3.7. Seoses väitega, et kostja võttis poolte ühisest kodust välja kolides ära kappi peidetud hagejale kuulunud sularaha 50 000 eurot, tuvastas maakohus, et J 14.03.2019 testamendis sisaldusid kinnitused, et pärandaja annab üle ja hageja võtab vastu J elu jooksul kogutud säästud sularahas 275 000 eurot.

Puudusid tõendid selle kohta, et hagejal oleks 2022. aastal olnud sularaha ja kus seda hoiti.

Väited seoses kostja kodust lahkumisel tehtud kulutuste ulatuse ning selleks kasutatud vahendite päritoluga olid oletuslikud. Asjassepuutuvad ei olnud tõendid, millega kostja soovis tõendada, et hagejal tegelikult väidetud ulatuses sularaha ei olnud ja J talle 275 000 eurot tegelikult üle ei andnud.

3.8. Maakohus tuvastas, et C e-kirja kohaselt pöördus kostja 17.10.2022 C poole nende ühises töökohas NNNs ja ütles talle, et ta lõpetaks tema jälgimise, auto pildistamise ja hagejale piltide saatmise.

Nimetatu ei kujuta hageja suhtes jämeda tänamatuse väljendamist. Kui kostja arvas, et C on tema autot pildistanud ja hagejale pilte saatnud, siis ei ole C poole pöördumine vastava tegevuse lõpetamise nõudega objektiivselt hukkamõistetav tegevus.

3.9. Kostja 14.05.2022 ja 04.08.2022 e-kirjad sisaldavad valdavalt emotsionaalses toonis etteheiteid hagejale seoses lõppenud kooseluga ning ühise lapsega suhtlemisega, ja kohati ebaviisakaid väljendusi. Ka hageja kirjad kostjale on koostatud emotsionaalses, kohati ebaviisakas, ironiseerivas toonis, ning sisaldavad erinevaid etteheiteid.

Asjaolu, et poolte omavahelised suhted on seoses pikaajalise kooselu purunemise ning ühise lapsega seotud erimeelsustega halvad, ei ole piisav kostjale jämeda tänamatuse etteheitmiseks seoses aastaid varem sõlmitud kinkelepinguga. Emotsionaalses toonis ja objektiivselt põhjendamatute ja ebaviisakate avalduste tegemine nt tülitsemise käigus ei ole lähisuhtes tavapäratu ka juhul, kui suhe üldiselt konfliktne ei ole. Iga sellist üksikut avaldust jämeda tänamatuse väljenduseks pidada ei saa.

6(12) 3.10. Ülalpidamisnõudele sisuliste vastuväidete esitamine tsiviilasjas 2-23-298 endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta, isegi kui kohus asub seisukohale, et vastuväited ei olnud põhjendatud. Kinke eesmärki kostja ülalpidamisnõudele esitatud vastuväited ei puuduta. Pooltel tekkinud erimeelsused seoses lapsega suhtlemise korraldusega kinkelepinguga ei seondu ning endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta.

3.11. Seoses lapse raha omastamise väitega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

Maakohus järeldas, et kui lapse kontole oli internetipangas juurdepääs läbi kostja konto ning kostja konto käsutamise õigus oli ka hagejal, ei ole tõendatud, et ülekanded tegi kostja. Isegi juhul, kui ülekanded oleks teinud kostja, ei järeldu sellest, et ülekannetega tekitati lapsele kahju.

Hageja on välja toonud, et osaliselt kandis kostja raha hiljem hageja kontole. Lapse vara valitsemise õigus on vanematena nii hagejal kui kostjal. Esitatu ei võimalda tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjale etteheidetav lapse vara enda kasuks pööramine.

3.12. Kostja märkis tsiviilasja 2-23-1386 raames esitatud menetlusdokumendis, et ta on hageja pikaajalise vaimse ja füüsilise vägivalla ohver ning hagejale on ette heidetud lapse väärkohtlemist, mis seisneb lapse kostjast võõrandamises. Samas asjas toimunud ärakuulamise protokollist nähtuvalt täpsustas kostja esindaja, et väide füüsilisest vägivallast oli temapoolne eksimus.

Nimetatust järeldas kohus, et kostja ei ole teadvalt ebaõigelt tuginenud tsiviilasjas füüsilise vägivalla etteheitele, vastav väide on parandatud. Väited seoses vaimse vägivalla või lapsest võõrandamisega kujutavad endast sisuliselt hinnanguid, mis kajastavad seda, kuidas kostja oma peresuhetes toimunut tajus. See kinkelepinguga ei seondu ning kostja väited seoses vastavaga endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta.

3.13. Kokkuvõttes ei olnud hageja etteheited kostjale seoses jämeda tänamatuse ülesnäitamisega põhjendatud. Seetõttu ei tekkinud hagejal õigust kinkelepingust taganemiseks ning vastavad tahteavaldused olid toimeta. Hagi jäi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et kirjade koostamine või nende saatmine kostjalt ei ole tõendatud. Laste päevakava ja transpordi korraldamine oli teada vaid nende vanematele.

Maakohus jättis ebaõigesti kõik esitatud taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata.

Üllatuslikult on otsus rajatud üksnes hageja endise abikaasa 17.09.2020 e-kirjale. F arusaamad aastal 2020 ei oma tähtsust. Maakohtu otsusest järeldub nagu maakohus usuks, et F kirjas esitatu vastab tegelikkusele. See järeldus on vastuolus tõenditega, mille kohaselt ei ole hageja käitumises tuvastatud laste väärkohtlemisele viitavaid asjaolusid ja ühegi kuriteo koosseisu tema tegudes ei esinenud.

7(12) Anonüümkirjadel oli sügavalt solvav mõju hagejale ning poolte ühisele alaealisele tütrele.

Kannatab eelkõige laps, keda on erinevate süüdistuste kontrollimiseks küsitlenud erinevad ametnikud. Laps on segaduses, tema meeleolu on häiritud ning tal on olnud raske mõista, miks ja milles tema isa süüdistatakse. Hageja on pidanud läbima mitmeid solvavaid ja alandavaid vestlusi erinevate isikutega. Ei ole eluliselt usutav, et veebruaris 2022 toimunud lastemaja menetlust ei initsieerinud kostja. Kes ja kuidas kodus magab, ei saa olla teada mistahes isikutele.

4.2. Kostja andis hagejale pahatahtlikel kaalutlustel kiirabi kutsudes hageja tervise- ja meeleseisundi kohta ebaõiget teavet. Kostja oli hageja koju naasmisel ebameeldivalt üllatunud ning teatas hagejale, et ta tulnuks paigutada pikaajalisele sundravile. Hageja jaoks olid need väited sügavalt solvavad. Hageja soovis väljakutse ebaõiget ja solvavat iseloomu tõendada väljakutse salvestisega, samuti enda vande all antud seletusega. Maakohus jättis taotlused ebaõigesti rahuldamata.

4.3. F e-kiri ja seletus on lubamatud tõendid. Maakohus jättis hindamata, et kostja on korduvalt kinnitanud, et peab kirjade (mida ta väidetavalt saatnud ei ole) sisu ja neis sisalduvaid etteheiteid õigustatuks. Tegemist on sisuliselt hageja väidete omaksvõtuga ja kõnealuste kirjade saatmise õigustamine on hinnatav jämeda tänamatusena.

Maakohus jättis alusetult rahuldamata Z tunnistajana ülekuulamise taotluse ja asus alusetult seisukohale, et kirja Zle võis kirjutada mistahes isik. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et oma partneri alusetu kahtlustamine truudusetuses ning ühiste tuttavatega suhete rikkumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav ja jämeda tänamatusena hinnatav tegu.

Maakohtu järeldus, et kõiges on süüdi mõlema poole lähikondsed, kellele nad võisid olla oma asjadest rääkinud, on oletuslik ja üllatuslik. E järeldas kirja sisust, et selle on koostanud kostja.

Maakohus jättis alusetult rahuldamata E tunnistajana ülekuulamise taotluse.

Maakohus jättis hindamata laimavate kirjade saatmise XXX lasteaia kahele töötajale ja tähelepanuta asjaolu, et kostja on kirjade sisu ja nende saatmist menetluses selgesõnaliselt õigustanud. Ei oma määravat tähendust, kas kostja saatis kirju üksi või kellegi abiga.

Kolmandatele isikutele saadetud kirjad on ühtse stiiliga.

4.4. Hageja möönab, et poolte ühises kodus olnud sularaha omastamist on raske tõendada, kuid jääb siiski selle etteheite juurde.

4.5. Kellegi aluseta süüdistamine ei ole objektiivselt õigustatav. Kostja käitumine Cga iseloomustab kostjat isikuna, kes peab kohaseks teiste süüdistamist ja kasutab iga võimalust hagejale ebameeldivuste tekitamiseks.

4.6. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega selles, et poolte omavaheline kirjavahetus sisaldab samaväärseid solvavaid etteheiteid. Kostja saadetud kirju tuleb võtta arvesse tõendite hindamisel kogumis.

4.7. Arvestades kinkelepingu eesmärki on lapse ülalpidamiseta ja hooleta jätmine hinnatav jämeda tänamatusena. Kostja jättis lapse maha ilma talle mingeid selgitusi andmata, põhjustades sellega lapsele hingelist valu. Kostjal ei olnud mingeid takistusi lapse huvides kodus elamise jätkamiseks või enda õe juurde elama asumisel teha seda koos lapsega.

8(12) Õige ei ole maakohtu järeldus, et elatise asjas toimub vaidlus üksnes ülalpidamiskohustuse ulatuse üle. Kostja on leidnud, et elatise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

4.8. Maakohtu järeldused seoses lapse kontolt raha omastamisega on samuti ebaõiged. Volituse olemasolu ei tõenda volituse kasutamist või/ja volituse kuritarvitamist. Maakohus tuvastas üllatuslikult, et juurdepääs lapse kontole oli tagatud üksnes kostja konto kaudu. Lapse kontole oli juurdepääs mõlemal vanemal oma internetipanga kaudu. Seega ei olnud hagejal lapse kontolt raha väljamaksmiseks vajadust kasutada kostja poolt antud volitust. Elatishagi menetluse selgitas kostja kohtuistungil, et tegi need ülekanded arvates, et lapse toas tuleb teha remonti. Samas ei kavandatud lapse toas sellel perioodil mingeid remonttöid.

4.9. Isegi kui kostja esindaja tegi tsiviilasjas nr 2-23-1386 esitatud menetlusdokumendis vea ja märkis dokumendis füüsilise vägivalla kasutamise ekslikult, on esindaja seisukoht omistatav esindatavale. Vea parandamist ei ole toimunud, kuna kostja ega ta esindaja ei ole hageja ees vabandanud.

4.10. Maakohtu otsus on kostja poole kaldu. Maakohus on otsuses arvestanud sellega, kuidas on kostja mingeid olukordi tajunud, kuid on jätnud tähelepanuta, kuidas hageja ja poolte ühine laps on pidanud tajuma kostja toiminguid ja sellega kaasnenud erakordselt massiivset emotsionaalset survet (aluseta etteheiteid, jämedaid solvanguid, jõhkraid ähvardusi).

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9(12) 10. Maakohtu poolt XXX lasteaia töötajatele saadetud kirjade (dtl 39 ja 392) analüüsimata jätmine ei ole seetõttu toonud kaasa ebaõige lõppjärelduse tegemist maakohtu poolt, sest nende kirjade saatmise kohta kehtib samuti eelnev järeldus.

Isegi kui lapse kontole oli läbi internetipanga juurdepääs mõlemal vanemal, ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. Konto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, kas kostja kandis ise lapse kontolt raha oma kontole või tegi seda hageja, kellel oli maakohtu tuvastatu kohaselt volitus kostja kontol vastavaid tehinguid teha. Seetõttu ei saa ülekannete tegemist kostja poolt tõendada ka raha ülekandmise selgitused nagu „lastetoa remont“, sest sellised selgitused võis ülekannetele märkida kostja nimel ka hageja.

10(12) 20. Maakohus on hinnanud kostja hagejale saadetud kirju ja teinud neist õiged järeldused.

Nimetatud järeldust ei muuda poolte sõnumivahetus 2022. aasta oktoobrist (dtl 583), milles kostja nimetab hagejat vanaisaks ja süüdistab hagejat lapsele kostjast halvasti rääkimises.

Arvestades poolte pikaaegse suhte valulikku lõppemist, ei ole selliste väljendite ja süüdistuste kasutamine vaadeldav jämeda tänamatusena.

Nimetatut ei muuda ebaõigeks ka see, kui kostja elatise vaidluses avaldatud seisukoha kohaselt puudub tal lapse ülalpidamiskohustus.

24.1. Kostja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 5 h 20 min tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusele vastamine 2 h 30 min, ettevalmistus kohtuistungiks 1 h, esindamine kohtuistungil 50 min, menetluskulude nimekirja koostamine 15 min ja vastuväidete koostamine hageja menetluskulude nimekirjale 45 min. Lisaks on esindaja sõitnud Tartust kohtuistungile ja tagasi 5 h tunnihinnaga 70 eurot ning kandnud transpordikulu 28,91 eurot. Kokku on esindajakulu koos transpordiga (k.a käibemaks) 1395,75 eurot.

24.2. Hageja palus kohtul hinnata menetluskulu seoses sõidupiletite soetamise ja sõiduaja kuluga. Kostja esindajal ei olnud takistusi osaleda istungil veebi vahendusel ja Tartust Tallinnasse sõitmine ei andnud menetlusse lisaväärtust.

24.3. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, asjas toimunud kohtuistungil osalemist, menetluskulude taotluse esitamist ning vastaspoole menetluskuludele vastuvaidlemise vajadust, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja tema õiguste kaitseks vajalikud, neile kulunud aeg 5 h 20 min on mõistlik ja põhjendatud. Tegemist oli keskmise keerukusega asjaga, milles esitati hulgaliselt taotlusi.

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on seda arvestades vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga (vandeadvokaat) ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu.

24.4. Kostja esindajale ei saa ette heita isiklikku osalemist kohtuistungil. Esindaja sõidukulude väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtupraktikast (RKTsKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12), mille kohaselt saab analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord).

11(12) Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud. Kostja esindaja on kasutanud ühiskondlikku transporti ja esitanud tõendid, mille kohaselt on tema sõidukulud koos käibemaksuga 35,85 eurot.

Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tartu linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tallinna linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Tegemist on hüvitisega, millele kord käibemaksu lisandumist ette ei näe.

24.5. Seega määrab ringkonnakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses kokku 925,87 (õigusabiteenus käibemaksuga) + 35,85 (transpordikulud käibemaksuga) + 30 (sõidule kulutatud aja hüvitis) = 991,72 eurot ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja (TsMS § 175 lg 1).

24.6. Kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.