Obsah (7)
§ 657§ 654§ 652§ 174§ 175§ 177§ 178KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Kaie Almere ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-
§ 657lg 1 p 1).
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja ei korda neid (
§ 654lg 6).
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maakohus leidis õigesti, et kostja ei olnud ainuke inimene, kellele olid teada laste päevakava ja transpordi korraldamine, kes ja kuidas kodus magab. Need asjaolud olid teada ka hagejale.
- Hageja endise abikaasa F kirjad ja seletus ei ole lubamatud tõendid, maakohus on need õigesti vastu võtnud ja nendega asjas lahendamisel arvestanud. Seoses tõendite vastuvõtmisega ei saanud maakohus hagejat üllatada. Maakohus ei ole F 17.09.2020 e-kirja alusel tuvastanud seda, et hageja on varem väärkohelnud lapsi. Maakohus tuvastas seaduspäraselt, et hageja on varem saatnud absurdseid anonüümkirju oma endise abikaasa F töökohtadesse ja koju. Ka siinses asjas koostatud anonüümkirjad on oma süüdistustelt absurdsed. Nimetatust tulenevalt jääb kõrvaldamatu kahtlus, et sarnase stiiliga anonüümkirjad saatis hageja ise, jäljendades vene emakeelega inimese kõnepruuki. Neid kahtlusi ei saaks ümber lükata kolmandate isikute ütlustega selle kohta, kes teadis veel laste päevakava või elukorraldust. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, keda pidasid anonüümkirjade saajad (nt E) kirjade saatjaks, sest tegemist on nende subjektiivse hinnanguga. 9
(12)- Maakohtu poolt XXX lasteaia töötajatele saadetud kirjade (dtl 39 ja 392) analüüsimata jätmine ei ole seetõttu toonud kaasa ebaõige lõppjärelduse tegemist maakohtu poolt, sest nende kirjade saatmise kohta kehtib samuti eelnev järeldus.
- Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas anonüümkirjades esitatud süüdistused vastavad tõele või kas kohus usub neid. Selleks puudub siinse asja lahendamisel vajadus. Kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid omaks võtnud ega absurdsete süüdistustega kirjade saatmist õigustanud.
- Kuna tõendamist ei leidnud, et anonüümkirjad saatis kostja, ei pidanud kohus hindama ka nende mõju hagejale ega poolte ühisele lapsele. Erinevad ametnike poolt anonüümkirjade saatmise tõttu lapse küsitlemine ja kirjades toodud väidete kontrollimine ei olnud tingitud kostjast.
- Maakohus järeldas tõenditest õigesti, et kostja ei kutsunud hagejale kiirabi pahatahtlikel kaalutlustel. Isegi kui kostja avaldas hageja koju naasmisel kahetsust, et hagejat pikemale haiglaravile ei jäetud, ei ole tegemist jämeda tänamatusega. Maakohus leidis põhjendatult, et kui väljakutse olnuks alusetu, poleks hagejat kiirabiga ära viidud.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kostjal oli tekkinud kahtlus, et tema abikaasa on Y asemel viimase lapse isa, ei ole selle avaldamine Yle objektiivselt hukkamõistetav ja vaadeldav jämeda tänamatusena hageja suhtes. Maakohus leidis põhjendatult, et Zle anonüümkirja saatmine kostja poolt ei ole tõendatud. Kas tegemist oli alusetute kahtlustustega ja kas see rikkus tuttavate vahelised suhted, ei oma asja lahendamisel seetõttu tähtsust.
- Maakohus ei ole õigustanud kostja käitumist C kahtlustamisel, kuid on leidnud õigesti, et see ei ole käsitatav jämeda tänamatusena. Milline on kostja antud intsidendist järelduv iseloom, vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma.
- Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja omastas poolte ühises kodus olnud sularaha. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mida maakohus on valesti teinud nimetatud järelduse tegemisel. Seetõttu ei ole hageja vastupidisele seisukohale võimalik vastata.
- Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lapse raha väidetav omastamine ei leidnud tõendamist. Kostja on menetluses eitanud asjaolu (vt 22.05.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärge 02:01:56, dtl 536), et tegi lapse kontoväljavõttelt (dtl 232) nähtuvad ülekanded endale. Isegi kui lapse kontole oli läbi internetipanga juurdepääs mõlemal vanemal, ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. Konto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, kas kostja kandis ise lapse kontolt raha oma kontole või tegi seda hageja, kellel oli maakohtu tuvastatu kohaselt volitus kostja kontol vastavaid tehinguid teha. Seetõttu ei saa ülekannete tegemist kostja poolt tõendada ka raha ülekandmise selgitused nagu „lastetoa remont“, sest sellised selgitused võis ülekannetele märkida kostja nimel ka hageja.
- Hageja ei ole maakohtu menetluses väitnud ega tõendanud, et esitas kontoväljavõtte ka elatishagi menetluses, kus kostja selgitas kohtuistungil, et tegi ülekanded arvates, et lapse toas tuleb remonti teha. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolu jätab ringkonnakohus tähelepanuta (
§ 652lg 4).
19. Kui ka kostja ega tema esindaja ei ole hageja ees tsiviilasjas 2-23-1386 avaldatud füüsilise vägivalla eksituse pärast vabandanud, ei muuda see ebaõigeks maakohtu otsuse p-s 21 toodud järeldust kostja poolt vea parandamise kohta. 10
(12)- Maakohus on hinnanud kostja hagejale saadetud kirju ja teinud neist õiged järeldused. Nimetatud järeldust ei muuda poolte sõnumivahetus
- aasta oktoobrist (dtl 583), milles kostja nimetab hagejat vanaisaks ja süüdistab hagejat lapsele kostjast halvasti rääkimises. Arvestades poolte pikaaegse suhte valulikku lõppemist, ei ole selliste väljendite ja süüdistuste kasutamine vaadeldav jämeda tänamatusena.
- Maakohus leidis õigesti, et lapse ülalpidamisnõudele sisuliste vastuväidete esitamine ja erimeelsused lapsega suhtlemise korraldamisel ei kujuta endast jämeda tänamatuse avaldamist. Nimetatut ei muuda ebaõigeks ka see, kui kostja elatise vaidluses avaldatud seisukoha kohaselt puudub tal lapse ülalpidamiskohustus.
- Vanemate lahkuminek põhjustab alati lapsele suurt hingelist valu ja üleelamisi. Kostjale ei ole etteheidetav, et ta tütrele tema vanust arvestades kujunenud olukorras lahkumise põhjendusi ei selgitanud, lapse isaga elama jättis ja kodunt lahkus. Kui kinkelepingu eesmärk oli lapsele kodu kindlustamine, siis kostja ei ole seda lapselt ära võtnud. Kuna tõendamist ei leidnud alusetute anonüümkirjade saatmine kostja poolt, et saanud maakohus arvestada ka nende kirjade sisust tuleneva emotsionaalse survega hagejale.
- Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (
§ § 171 lg 1 alusel). 24. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (
§ 174lg 1 alusel).
24.
- Kostja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 5 h 20 min tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusele vastamine 2 h 30 min, ettevalmistus kohtuistungiks 1 h, esindamine kohtuistungil 50 min, menetluskulude nimekirja koostamine 15 min ja vastuväidete koostamine hageja menetluskulude nimekirjale 45 min. Lisaks on esindaja sõitnud Tartust kohtuistungile ja tagasi 5 h tunnihinnaga 70 eurot ning kandnud transpordikulu 28,91 eurot. Kokku on esindajakulu koos transpordiga (k.a käibemaks) 1395,75 eurot. 24.
- Hageja palus kohtul hinnata menetluskulu seoses sõidupiletite soetamise ja sõiduaja kuluga. Kostja esindajal ei olnud takistusi osaleda istungil veebi vahendusel ja Tartust Tallinnasse sõitmine ei andnud menetlusse lisaväärtust. 24.
- Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, asjas toimunud kohtuistungil osalemist, menetluskulude taotluse esitamist ning vastaspoole menetluskuludele vastuvaidlemise vajadust, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja tema õiguste kaitseks vajalikud, neile kulunud aeg 5 h 20 min on mõistlik ja põhjendatud. Tegemist oli keskmise keerukusega asjaga, milles esitati hulgaliselt taotlusi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on seda arvestades vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga (vandeadvokaat) ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. 24.
- Kostja esindajale ei saa ette heita isiklikku osalemist kohtuistungil. Esindaja sõidukulude väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtupraktikast (RKTsKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12), mille kohaselt saab analoogia korras lähtuda justiitsministri
- juuli
- a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). 11
(12)Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud. Kostja esindaja on kasutanud ühiskondlikku transporti ja esitanud tõendid, mille kohaselt on tema sõidukulud koos käibemaksuga 35,85 eurot. Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p
- Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tartu linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tallinna linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Tegemist on hüvitisega, millele kord käibemaksu lisandumist ette ei näe. 24.
- Seega määrab ringkonnakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses kokku 925,87 (õigusabiteenus käibemaksuga) + 35,85 (transpordikulud käibemaksuga) + 30 (sõidule kulutatud aja hüvitis) = 991,72 eurot ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja (
§ 175lg 1).
24.6. Kostja
§ 177
lg 4 kohase taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 25.
§ 178
lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)