KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 2 1 alusel osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla 16.

aprillil 2025 vale ravimi jagamise tõttu kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses

1. aprillil 2025 vale ravimi jagamisega. 2.
2. Puudub vaidlus selles, et kaebajale võidi
3. aprillil 2025 lõunasel ajal jagada ravi(mit), mis ei olnud talle mõeldud ja mis sattus kaebajanimelisse topsi või varem ravimipinalisse ekslikult. Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, kuna nii meditsiinitöötajatel kui ka vanglaametnikel esineb kohustus väljastada kinnipeetavatele, sh kaebajale arsti poolt määratud ravimeid. Kohtu hinnangul on seda mõistnud ka Viru Vangla ja Tervisekassa kaebaja pöördumistele esitatud vastustes. Võttes arvesse, et kõne all on ainuke juhtum, kus leidis aset kaebajale määramata ravimi väljastamine, ei näe kohus põhjust lugeda kaebaja õiguse riivet intensiivseks. Isegi siis, kui kaebajal tekkisid peale ordineerimata ravimi tarbimist mõned tema poolt nimetatud kõrvaltoimed, siis olid need ajutised ega kestnud kaua. Enamikel juhtudel ei too ravimi, sh vale ravimi võtmine endaga üldse kaasa kõrvaltoimeid. Kohus märgib, et kaebaja võttis vale ravimi vabatahtlikult, mitte sunniviisiliselt. Teisisõnu oleks kaebaja võinud talle jagatud ravimist loobuda, kui märkas, et tablett on võõras. 2.
4. Kohus ei pea eelpoolkirjeldatud põhjusel lubatavaks ka tuvastamisnõuet. Vastuses kohtupäringule kinnitas vangla kohtule, et nüüd on vangla enda ravimite jagamise praktikat muutunud nõnda, et ainult meditsiinitöötaja võib ravimipinalist ravimeid välja võtta, vahetada ja asendada, et viia miinimumi eksimusi ravimite jagamisel. Seega ei näe kohus juba praegusel menetluse staadiumis põhjust tunnistada
5. aprillil 2025 lõunasel kaebajale vale tableti väljastamine õigusvastaseks ka preventiivsel või muul tuvastamisnõude juures lubatud eesmärgil. 2.4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kaebus, kui kaebajal puudub asjas ilmselge kaebeõigus.

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas seoses 17.

aprillil 2025 medõega koridoris toimunud vestluse dokumenteerimata jätmisega. Kaebaja palus teha kindlaks toimingu õigusvastasus, kuna tervishoiutöötaja ei ole dokumenteerinud tervishoiuteenuse osutamist, mis toimus

1. aprillil
2. Haldusasja materjalide kohaselt toimus
3. aprillil 2025 kaebaja ja medõe kohtumine koridoris, mille käigus väitis kaebaja, et peale
4. aprilli 2025 määramata ravimi vastuvõtmist tekkis tal (iiveldus, hingamisraskus ja peavalu). Võlaõigusseaduse § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Ida-Viru Keskhaigla
5. juuli
6. a kirjas nr 2.1.-31/1231-1 fikseeritud selgituste kohaselt toimus kaebajal
7. aprillil 2025 medõega vestlus, mis ei olnud tervishoiutöötaja vastuvõtt ja tervishoiuteenuse osutamine. Seega jäi
8. aprillil 2025 kohtumine kaebaja tervisekaardis fikseerimata. Antud juhul ei ole toimunud kaebaja vastuvõttu, vaid vestlus toimus koridoris (valveruumi ees) kohtumise käigus. Seega ei pidanud medõde dokumenteerima toimunud vestlust. Järelikult ei ole riivatud VÕS §- s 769 sätestatud kaebaja õigus. 2.
9. Kaebuse tagastamisega jätab kohus läbi vaatamata kaebaja teised menetluslikud taotlused nagu põhiseadusliku järelevalve menetluse alustamiseks määruse nr 32 ja määruse nr 44 osas ja Ida-Viru Keskhaigla haldusasja menetlusse kaasamiseks jne. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10. X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada kaebuse tagastamist puudutavas osas. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ei ole esitanud mõistlikke selgitusi ja ei ole suutnud astuda edukaid samme kaebaja elu kaitseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Määruskaebus tuleb rahuldada.
12. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Viru Vanglas
13. aprillil 2025 vale ravimi jagamisega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses
14. aprillil 2025 vale ravimi jagamisega. Lisaks nõudis kaebaja õigusvastasuse tuvastamisest seoses
15. aprillil 2025 meedikuga toimunud vestluse dokumenteerimata jätmisega. Halduskohus tagastas kaebuse. Kaebusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebuse hüvitamisnõude ja tuvastamisnõude (ametnike tegevus
16. aprillil 2025) osas, kuna kaebusega kaitstava õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamise ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 2 1).

Meedikuga toimunud vestluse dokumenteerimata jätmisega seotud tuvastamisnõude tagastas halduskohus ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega. 6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebuse saab tagastada

§ 121lg 2 p 2 1 alusel osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla 16.

aprillil 2025 vale ravimi jagamisega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses

1. aprillil 2025 vale ravimi jagamisega.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud

§-s 121 lg 2 p 21 kaebuse tagastamise eeldus, mille kohaselt kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebuse aluseks on olukord, kus vangistuses viibivale kaebajale jagati talle määramata ravimit. Kuna asja materjalidest ei nähtu, mis oli väidetava valesti jagatud ja manustatud ravimi toimeaine, ei ole võimalik kaebuse tagastamine väheintensiivse riive alusel. Ringkonnakohus leiab seda eeskätt seetõttu, et Riigikohus on hiljutises lahendis selgitanud kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamist. Riigikohus leidis, et on usutav, et ohtlikku seisundit põhjustava ravimi pakkumine õõnestab kinnipeetava turvatunnet ja usaldust talle osutatava tervishoiuteenuse vastu. Siin tuleb eriti arvestada, et kinnipeetaval ei ole võimalik valida, kes talle tervishoiuteenust osutab, ning ta peab sama tervishoiuteenuse osutajat kasutama ka edaspidi. Juhtum võis kaebajale põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega VangS § 41 lg 1 mõistes. Riigikohus on samas lahendis märkinud, et kuigi kaebaja kardetud oht ei realiseerunud ning kaebajale ei tekkinud tervisekahju, ei saa kaebaja õiguste riivet lugeda nii väheintensiivseks, et kaebuse võiks tagastada

§ 121lg 2 1 alusel (RKHKm 3-25-144, p-d 17 ja 19).

Ringkonnakohus ei näe võimalust eeltoodud Riigikohtu seisukohast mööda vaadata. Kuna kaebust ei võinud tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, tuleb kaebus saata halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. 3

1. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevaga, et kaebuse tagastamine mittevaralise kahju hüvitamise ja ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas ei ole halduskohtu esitatud alusel põhjendatud, peab ringkonnakohus selgituse huvides vajalikuks tühistada halduskohtu määrus tervikuna.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta tõendina arvesse
4. veebruari 2026 venekeelse saate „Pealtnägija“ Viru Vanglat puudutavas osas. Tegemist on tõendite kogumise taotlusega. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse

§ 62

lg 2 alusel rahuldamata, sest määruskaebuse menetlemiseks ei ole vajalik koguda täiendavaid tõendeid. (allkirjastatud digitaalselt) 4