← Eesti

2-23-10428/46

Obsah (5)§ 2172§ 217§ 210§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10428 Tsiviilasi E. P. hagi A. P. vastu elatis

) 2172 lg 1 sätestab, et kui enne

  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu 2

(7)2-23-10428 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6.

§ 2172lg 2 eesmärk on võimaldada enne 1.

jaanuari

  1. a kohtulahendiga väljamõistatud miinimumelatise vähendamist, tuginedes alates
  2. jaanuarist 2022 kehtivatele perekonnaseaduse sätetele.

§ 2172

lg 2 võimaldab seeläbi isikutel, kellelt on kohtulahendiga miinimumelatis välja mõistatud, saada osa 1. jaanuarist 2022 kehtestatud elatise arvutamise alustest.

§ 217

2 lg 2 eesmärgist tulenevalt tuleb

§ 217

2 lg-d 1 ja 2 tõlgendada koostoimes nii, et kohustatud vanemal, kes on enne

  1. a
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o muutuvas summas, või kindla summana 292 eurot kuus, on õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (TrRnKm 31.03.2023, 2-22-2176/29, p 7). Kohus peab

§ 210lg-st 2 tulenevalt kohaldama alates 1.

jaanuarist 2022 tekkivale elatisnõudele alates

  1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt RKTKo 22.06.2022, nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise aluseks saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt mõjutav õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist (vt nt RKTKo 09.06.2017, nr 3-2-1-35-17, p 34). Hagejal on seega õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kui vanem pöördub alates
  2. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt RKTKo 30.11.2022, nr 2-209571/52, p-d 12–14). Hageja saab elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o alates
  4. juulist
  6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. TsMS §-i 459 tuleb kohaldada koosmõjus

§ 101

lg-ga 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa. See tähendab, et hoolimata Ts

MS § 459 lg-s 1 kirjeldatud asjaolude esinemisest on miinimummääras elatise vähendamiseks alust üksnes juhul, kui esinevad

§ 102lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused.

8. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102

lg 1).

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kolmandas ja neljandas lauses on sätestatud, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101

arvutatud elatise summa; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3

(7)2-23-10428
  1. Kohus nõustub hagejaga, et elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Kohus loeb hageja esitatud sünnitõendite (dtl 13 ja 35) põhjal tuvastatuks, et hagejale on pärast Harju Maakohtu 29.02.2016 otsust tsiviilasjas nr xxxx sündinud veel kaks last – xxxx N. L. P. ja xxxx V. L. P.. Seega on hagejal täiendavalt kahe lapse ülalpidamiskohustus, mida tal tsiviilasjas xxxx tehtud otsuse tegemise ajal ei olnud. Seevastu on seoses E. E. P. täisealiseks saamisega xxxx ära langenud hageja kohustus teda ülal pidada.
  2. Hageja on selgitanud, et igakuised kulutused N. L. P.-le on 739,50 eurot ja V. L. P.-le 502,50 eurot. Hageja enda igakuised püsikulud on 567,50 eurot. Kokku on hageja kulutused endale ja noorematele lastele (temale langevas osas) 1188,50 eurot [(739,50÷2)+(567,50÷2)+502,50]. Juba ainuüksi kulutused hageja noorematele lastele ja hagejale endale ületavad hageja netotöötasu, mis on 1070 eurot kuus. Hageja taotleb elatise vähendamist selliselt, et talle jääks kohustus tasuda kostja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus.
  3. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvad põhjused

§ 102lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna.

Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.3 ja seal viidatud kohtupraktika). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12 p 15).

§ 102

lg 2 alusel elatise vähendamisel tuleb samuti arvestada sellega, et hagejalt ülalpidamist saama õigustatud lapsed oleksid võrdselt kindlustatud. Kohus saab elatise vähendamise hagi läbivaatamisel arvestada mh asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega (Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2; 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). 12. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja vajadused on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga vähenenud. Kostja on välja toonud, et tema vajadused on keskmiselt 721,66 eurot kuus, s.o kostja ülalpidamiskulud ületavad kahekordset miinimumelatist (292×2=584 eurot). Hageja ei ole kostja vajalikke kulutusi kahtluse alla seadnud ega näidanud ära, et kostja kulutused on tegelikult väiksemad kui kahekordne miinimumelatise summa. Vaidlus puudub, et nii varasemalt kui ka praegu ei mõjuta elatise suurust

§ 101lg 6 kohane suhtluskord ning et lastele ei maksta lasterikka pere toetust. 13. Kohus tegi Ts

MS § 230 lg 5 alusel krediidiasutustele päringud hageja kuue kuu pangakonto väljavõtete saamiseks. Xxxx AS 19.06.2024 vastuse kohaselt omab hageja nimetatud pangas arvelduskontosid xxxx ja xxxx, hoiukontot xxxx ja väärtpaberikontot xxxx. Arvelduskonto xxxx väljavõttelt (dtl 134-151) nähtuvad mh palgalaekumised, kommunaalkulude tasumine ja elatise maksed kostjale. Kontolt ei nähtu eluaseme laenumakseid, autoliisingu maksmist ega ka näiteks N. L. P. lasteaia, trennide ja keelekursuste eest tasumisi. Lisaks nähtuvad kontolt mh igakuised kindlustusmaksed Xxxx kaks makset kuni 2024. a aprillini kokku 155 eurot kuus ja alates 2024. a maist 160,25 eurot kuus. Xxxx kodulehe andmetel on tegemist kogumislahendusega, mille puhul teeb pereliige või muu lapsega seotud isik regulaarseid sissemakseid kuni lapse 18–21-aastaseks saamiseni xxxx. 4

(7)2-23-10428 Arvelduskonto xxxx väljavõttelt (dtl 133) nähtuvad intressimaksed ja dividendide väljamaksed ning aktsiate ost (22.05.2024 ülekanne 953,40 eurot xxxx aktsiate ostuks). Aktsiate ost nähtub ka väärtpaberikontolt (152–153). Hoiukontole xxxx (xxxx) kogunes vahemikus 19.12.2023–19.06.2024 41,28 eurot ja lõppsaldo oli 36,30 eurot. Liiklustregistrist ja kinnistusraamatust ei nähtu, et hagejale kuuluks sõidukeid või kinnisvara.
  1. Nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil väitis hageja, et ta ei saa peale töötasu muid tulusid. Xxxx AS vastusest aga nähtub, et hageja teenib dividenditulu aktsiatelt. Kuigi igakuine sissetulek dividendidelt ei ole märkimisväärselt suur, pidanuks hageja ka selle oma sissetulekuna välja tooma, arvestades, et kohus selgitas hagejale 23.01.2024 kirjas, et lisaks töötasule tuleb tal välja tuua ka muud sissetulekud.
  2. Hageja väitel töötab ta OÜ-s B xxxx. Hageja arvelduskonto xxxx väljavõttelt nähtub, et hageja töötasu oli
  3. a jaanuaris 1079,68 eurot ning alates veebruarist 1002,56 eurot. Samas on hageja saanud ka suuremat töötasu: hageja esitatud konto väljavõttelt (dtl 60) nähtub, et september kuni oktoober 2023 maksti hagejale välja 1403 eurot kuus. Palgad.ee andmetel on xxxx keskmine netopõhipalk vahemikus 1213 kuni 2236 eurot kuus (dtl 169). Nimetatud vahemik kajastab tervet riiki, Harjumaal võib eeldada keskmisest kõrgemat töötasu. Teatmik.ee andmetel oli OÜ B
  4. I kvartali maksustatav käive ligi 1,4 miljonit eurot, ettevõttes töötas 26 töötajat ja sama kvartali hinnanguline keskmine brutopalk oli 1365,55 eurot ja netopalk 1183,91 eurot kuus (dtl 173). Nimetatud väljavõtetest nähtub, et nii xxxx keskmine palk riigi piires kui ka keskmine töötasu OÜ-s B on kõrgemad kui hageja töötasu. Arvestades, et hageja töötab Harjumaal laojuhi kohal ja on samas heade majandustulemustega ettevõttes töötanud alates 01.06.
  5. a, võiks eeldada, et tema netopalk on kõrgem nii ettevõtte keskmisest töötasust kui ka riigi keskmisest xxxx töötasust. 17.09.2024 määruses juhtis kohus hageja tähelepanu eeltoodule ning määras hagejale tähtaja esitada selgitused selle kohta, miks ei ole tal võimalik saada kõrgemat töötasu kas oma praeguselt tööandjalt või leida Harjumaa piires kõrgema töötasuga töökohta. Kohus märkis, et muuhulgas tuleb hagejal esitada oma tööleping ning tuua välja oma senine töökogemus, sh varasem töökogemus ning kui kaua ja mis töökohtadel on ta töötanud praeguse tööandja juures; samuti tuli hagejal märkida, kas hageja on praeguselt tööandjalt küsinud kõrgemat palka ning kui on, siis mida on talle vastatud; kas hageja on otsinud kõrgema töötasuga töökohta. Hageja esitas kohtule 02.10.2024 oma töölepingu ja konto väljavõtte vahemiku jaanuar kuni september 2024 palgalaekumiste kohta. Hageja märgib, et tema finantsseisund on täiesti läbipaistev ning ta ei varja oma sissetulekuid ega kulutusi. Kohtu 17.09.2024 määruses esitatud küsimustele ja tähelepanekutele hageja ei vastanud.
  6. Töölepingust (dtl 179–184) nähtub, et hageja asus OÜ-s B xxxx täistööajaga tööle 01.06.2021, töö tegemise koht on xxxx ning tema brutopalk on 1200 eurot (sh ärisaladuse hoidmise tasu 200 eurot). Kohus märgib, et töölepingus märgitud tööle asumise aega ja palka arvestades ei vasta tõele 23.07.2023 hagis esitatud väited, et hageja asus tööle kaks kuud enne hagi esitamist ja tema sissetulek on 925 eurot (dtl 5). Hagi esitamise ajaks oli hageja sama tööandja juures töötanud juba enam kui kaks aastat. Kohtupraktikas on leitud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda. Isiku varalist seisundit mõjutavad peale töötasu ka muud tulud ja teenimise võimalused (TlnRnKo 25.10.2016, 2-16820/23, p 9). 5
(7)2-23-10428 Kohus ei saa lugeda tõendatuks, et hageja töö asukohta, kvalifikatsiooni ja teadaoleva töökogemust arvestades on võimalik teenida maksimaalselt brutopalka vaid 1200 eurot ja netopalka ca 1070 eurot kuus, mis on madalam isegi Eesti keskmisest laojuhi töötasust, rääkimata Harjumaast. Seega saaks hageja töökohta vahetades teenida eelduslikult oluliselt suuremat töötasu. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, mis takistab tal teenida kõigi oma laste ülalpidamiseks piisavat sissetulekut.
  1. Ehkki hageja väitel ei ole ta võimeline tasuma kostjale miinimummääras elatist, on hagejal siiski jätkunud vahendeid xxxx kindlustusmaksete tegemiseks 155–160 euro ulatuses kuus ning aktsiate soetamiseks 953,40 euro eest. Koolifondi kantavaid summasid ei ole arvestatud hageja nooremate laste vajaduste hulgas, st need kulud lisanduvad hageja välja toodud summadele. Kohus märgib, et raha kogumine tulevikuks, kui lapsed saavad täisealiseks, ei ole prioriteetne praegu ülalpidamist vajavate laste vajaduste rahuldamise ees ning ei saa tulla selle arvelt. Esmajärjekorras on hageja kohustatud katma oma laste praegused vajadused. Olukorras, kus hagejal on jätkunud vahendeid kindlustusfondi xxxx maksete tegemiseks 155–160 eurot kuus ja aktsiate ostmiseks ning enda ja laste ülalpidamiseks, ei pea kohus usutavaks, et hageja ei ole võimeline maksma kostjale miinimummääras elatist. Arvestades, et enda väitel on hagejal võimalik maksta kostjale 200–240 eurot kuus (240 eurot pakkus hageja välja 10.06.2024 istungil), piisaks kostjale miinimumelatise maksmiseks vahendite leidmiseks juba ainuüksi sellest, kui hageja vähendaks xxxx kindlustusmaksete suurust.
  2. Nagu kohus märkis 17.09.2024 määruses, ei nähtu kohtule, et hageja pere ei tuleks majanduslikult toime, kui hageja maksab kostjale elatist 292 eurot kuus. Hageja väitel on tema abikaasa sissetulek 1700 eurot kuus, st pere töötasust saadavad sissetulekud on vähemalt 2770 eurot kuus, millele lisandub lapsetoetus kokku 160 eurot (80 eurot ühe lapse kohta). Hageja ja tema abikaasa saavad kanda kulutusi nende ühiste laste ülalpidamiseks proportsionaalselt nende sissetulekutega. Hageja ja tema abikaasa sissetulekust saavad tõenäoliselt kaetud nii pere eluasemekulud, esmavajadused kui ka laste ülalpidamiskulud, sh elatis kostjale 292 euro ulatuses. Hageja peab olemasolevaid vahendeid kasutama enda ja oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  3. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et eksisteerib alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 alusel seoses ülalpeetavate lisandumisega.

Kohtule ei nähtu, et kostjale miinimumsummas elatist makstes osutuksid hageja nooremad lapsed kostjast vähem kindlustatuks. Seega puudub alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ka

§ 102lg 3 alusel.

  1. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuivõrd hagi rahuldamine tähendaks elatise väljamõistmist alla miinimummäära ning selliseks elatise vähendamiseks puudub alus, siis ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 459 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas. Kohus jätab hagi rahuldamata.
  3. TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on kostjale 26.02.2024 määrusega määranud riigi õigusabi korras esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jäävad kostja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6

(7)2-23-10428 (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.