Obsah (16)

§ 113§ 1132§ 115§ 396§ 76§ 100§ 108§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062§ 416§ 42§ 114§ 116

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1655,12 eurot Menetlusosalised esindajad ja hagi N. B. vastu võlgnevuse nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kost

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.01.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 14.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. B.-lt (võlgnik, kostja) 1 622,31 euro saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning 13.03.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 27.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 304,43 eurot, intressi summas 176,76 eurot, viivise summas 108,93 euro ja võla sissenõudmiskulud summas 65 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (laenuandja) 07.02.2022 laenulepingu nr. xxxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1 390 eurot, intressimääras 47,15%, krediidi kulukuse määras 50,79% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%). Laen summas 1390 eurot maksti kostja arvelduskontole 07.02.
4. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Hagi kohaselt tegi kostja lepingu katteks tagasimakseid kuni 06.08.2022 osamakseni, kokku 299,16 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 85,57 eurot, intressi katteks 213,59 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja jäi võlgnevusse alates 05.09.2022 osamakse tasumisega, saatis laenuandja kostjale teatised võlgnevuse kohta. 05.11.2022 edastas laenuandja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kostja ei likvideerinud võlgnevust hiljemalt 19.11.2022 ning olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (05.09.2022, 05.10.2022 ja 05.11.2022) osamakse tasumisega, ütles laenuandja lepingu erakorraliselt üles 20.11.
5. 21.11.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult tema e-posti aadressile saadetud teatega. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 1304,43 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista personaalsetes tingimustes kokkulepitule vastavalt (intressi arvestatakse 47,15% aastas laenujäägilt alates 61-st päevast lepingu jõustumisest kuni lepingu lõpptähtpäevani) intressi alates 05.09.2022 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni so. 20.11.2022 kokku summas 176,76 eurot ning lepingu personaalsetest tingimustest tulenevalt (viivis 24% aastas, päevamäära 0,067%, viivist arvestatakse iga viivituses oldud päeva eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast ning lõppkuupäevaks võlgnetava kohustuse täieliku täitmise kuupäeva) viivise perioodi 21.11.2022 kuni 27.03.2023 eest summas 108,93 eurot. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista ka võlaõigusseaduse (

) § 113 2 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot ning vastavalt

§ 1132

lg 2 p 3 ja

§ 115alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja jääb seisukohale, et kostja poolt on teostatud tagasimakseid kokku 299,16 eurot, leping öeldi 20.11.2022 kehtivalt üles ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemise teade on kostjale kätte 2 toimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 mõttes ja juhul kui kohus leiab, et hageja poolt pole tõendatud lepingu ülesütlemise teate kättetoimetamine kostjale, saab tahteavalduse lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses. Seega on täidetud lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja on seisukohal, et laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. 4. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas hagi osas vastuväited. Kostja on seisukohal, et formaalsete ja materiaalsete eelduse puudumise tõttu ei oma 05.11.2022 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade õiguslikke tagajärgi, hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja hinnangul on laenuandja laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei ole krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevaid andmeid kogunud ega analüüsinud, seega saab krediidiandja nõuda intressi üksnes

§-s 94 sätestatud määras ning muude kohustuste täitmist nõuda ei saa. Kostja on ka seisukohal, et kuivõrd laenulepingust tulenev krediidi tagastamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, puudub kostjal kohustus tasuda ka viivist ja sissenõudmiskulusid. Lisaks puuduvad sissenõudmiskulude osas tõendid, et laenuandja oleks kostjale meeldetuletusi kätte toimetanud ning ei nähtu, et hagejal oleks meeldetuletuskirjade kättetoimetamisega kulutusi tekkinud. Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
2. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:  07.02.2022 sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga laenulepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale laenu summas 1 390 eurot. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu intressiga 47,15% aastas, krediidi kulukuse määraks oli 50,97% ja viivisemääraks 24% aastas (päevamääraga 0,067%). Laenuleping sõlmiti kohustusega tasuda alates 09.03.2022 maksegraafiku alusel (36 osamakset) laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid 74,79 eurot (dtl 31-54);  laen summas 1390 eurot maksti 07.02.2022 kostja arvelduskontole välja (dtl 55);  võlausaldaja saatis kostjale võlgnevuse kohta 06.09.2022, 12.09.2022, 06.10.2022 ja 12.10.2022 teatisi/meeldetuletusi ning 05.11.2022 Kliendikeskkonna kaudu kostja e-posti aadressile teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 57-61, 64-66). Lisaks saatis hageja kostjale 21.11.2022 nõudekirja, 05.12.2022 ja 27.12.2022 pretensioonid, 09.01.2023 ja 17.01.2023 hagihoiatused ning 30.01.2023 meeldetuletuskirja (dtl 67-72);  21.11.2022 loovutas BB Finance OÜ laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded hagejale (dtl 62). 7.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu alaliigiks oleva tarbijakrediidilepingu

§ 402lg 1 mõttes.

Viidatud säte näeb ette, et tarbijakrediidileping on 3 krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole selles, et BB Finance ja kostja sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 1390 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenulepingu materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud, kas laenuandja järgis laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas hagejal on õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid. 8. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 9. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 07.02.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr 50,79% aastas

§ 4062lg 1 järgset piirmäära ei ületanud.

Seega ei ole leping tühine

§ 406² lõike 1 alusel.

10. Kostja leiab, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:  tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);  tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);  tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);  tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
2. Hageja selgitas, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust. Lepingu sõlmimisel võeti kostja maksevõime hindamisel aluseks laenutaotlus ja kostja kuue kuu pangakonto väljavõte (dtl 176–201). Lisaks tehti järgmised päringud: krediidiinfole (puudusid kehtivad maksehäired), 4 Politsei Finantssanktsioonid, Ametlikud Teadanded, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud. Kostja sissetulekuks oli 500 eurot (sama summa märkis kostja sissetulekuks ka laenutaotlusel, dtl 202). Hageja selgituste kohaselt määrati krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjadest lähtuvalt kostja maksevõimeks 241 eurot (s.o netosissetulek 500 eurot - finantskohustused 0 eurot - minimaalsed kohustused 234 eurot). Lepingu maksegraafikust tulenev igakuine osamakse 74,79 eurot oli krediidiandja hinnangul kostjale seega jõukohane. Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on järgitud.
3. Kohtu hinnangul on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimekust piisavalt. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja ta suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus nõustub krediidiandja järeldustega. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ning asub seisukohale, et laenuandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
4. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1304,43 eurot, intressi 176,76 eurot, viivise 108,93 euro ja võla sissenõudmiskulud 65 eurot. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostjale väljastati 07.02.2022 laenulepingu alusel laen 1390 eurot ning kostjal oli kohustus laen tagastada maksegraafiku alusel osamaksetena. Hagi kohaselt tegi kostja lepingu katteks tagasimakseid kuni 06.08.2022 osamakseni, kokku summas 299,16 eurot. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustusi ning jäi alates 05.09.2022 osamaksete tasumisega võlgnevusse. Laenuandja saatis kostjale teatisi võlgnevuse kohta. Hoolimata võlateatistest kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne võlausaldaja edastas kostjale 05.11.2022 Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressil XXX teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatisega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks ning kokkuleppe saavutamiseks ja hoiatati, et täiendava tähtaja möödumisel leotakse leping üles öelduks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning olles täielikult viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega (05.09.2022 osamakse, 05.10.2022 osamakse ja 05.11.2022 osamakse), ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles 20.11.
6. Kostja leiab, et laenulepingu ülesütlemiseks puudusid nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Kostja hinnangul võib hageja poolt esitatud tõendite pinnalt järeldada, et kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi vähemalt kuni 23.10.2022, mistõttu ei esinenud 05.11.2022 seisuga materiaalseid eeldusi laenulepingu ülesütlemiseks. Lisaks on 05.11.2022 ülesütlemise avaldus kostjale kätte toimetamata. Seega ei oma 05.11.2022 lepingu ülesütlemise teade õiguslikke tagajärgi, hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue ning hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. ja formaalsed eeldused (lepingu ülesütlemisavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud). Kostja väitel täitis ta laenulepingust tulenevaid kohustusi vähemalt kuni 23.10.2022, mistõttu puudusid 05.11.2022 ei rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja poolt on 05.08.2020 ja 23.08.2020 ülesütlemise avaldus kostjale kätte toimetamata ning seega ei ole ka laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
7. Vaidlust ei ole, et kostja ja BB Finance OÜ vahel 07.02.2022 sõlmitud laenuleping nr xxxx on tarbijakrediidileping.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 5

1. Lepingu ülesütlemiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja järgitud peab olema ülesütlemisavalduse formaalseid nõudeid.
2. Hagi kohaselt ütles krediidiandja tarbijakrediidilepingu 20.11.2022 üles põhjusel, et kostja oli täielikult viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega (s.o 05.09.2022, 05.10.2022 ja 05.11.2022 osamaksed). Kostja väitel on hageja esitanud 27.03.2023 hagiavalduse lisana 6 (dtl 56) tagasimaksete arvestuse, millest nähtuvalt on laenulepingu katteks tehtud tagasimakseid kuni 23.10.2022 osamakseni kokku summas 727,42 eurot ning seetõttu ei esinenud

§-s 416 sätestatud materiaalseid eeldusi laenulepingu ülesütlemiseks. Hageja leidis, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuigi möönis, et esitas 27.03.2023 hagiavalduse lisana 6 ekslikult vale dokumendi. 08.11.2023 menetlusdokumendi lisana (dtl 204-205) esitas hageja kohtule õige arvestuse tagasimaksete kohta. Hageja väitel tegi kostja laenulepingu katteks tagasimakseid kokku 299,16 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 85,57 eurot ja intressi katteks 213,59 eurot. Kostja jättis tasumata laenulepingu osamaksed alates 05.09.2022. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi kostja vastuväide selle kohta, et hageja on 27.03.2023 hagiavalduse lisana 6 esitanud kohtule ekslikult vale tagasimaksete arvestuse, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal ei olnud tekkinud tagasimaksete võlgnevust alates 05.09.2022 osamaksest. Hageja on esitanud kohtule tagasimaksete kohta korrektse arvestuse. Hagi kohaselt on hageja tasunud laenulepingu katteks kokku 299,16 eurot. Arvestades, et 07.02.2022 laenulepingu maksegraafiku kohaselt tuli kostjal alates 08.05.2022 tasuda igakuiselt laenuandjale 74,79 eurot, loeti kostja poolt laekunud summast tasutuks maksegraafiku järgsed 08.05.2022, 07.06.2022, 07.07.2022 ja 06.08.2022 osamaksed. Kostja väitel ei olnud lepingu ülesütlemise formaalsed tingimused täidetud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et oleks laenuandjale või hagejale tasunud hagis väljatoodust suuremaid summasid. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja oli 20.11.2022 seisuga viivituses täielikult kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning esines alus

§ 416lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks. 19. Ts

ÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Ülesütlemisavaldus, kui kindlale isikule (käesolevas asjas kostja) suunatud tahteavaldus tuleb seega tegija (käesolevas asjas võlausaldaja) poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hagi kohaselt edastas esialgne võlausaldaja kostjale 05.11.2022 Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile XXX teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatisega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks ning kokkuleppe saavutamiseks ja hoiatati, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks (dtl 6061). Kostja vaidles teade saamisele vastu. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks 05.11.2022 teate kätte saanud. Kohtupraktikas on selgitatud, et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja saadetud e-kirja väljavõttega tõendada, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani (RKTKo 21.12.2007, 3-2-1-123-07, p 14). E-kiri on kätte saadud, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Hageja ei ole tõendanud, et e-kiri lepingu ülesütlemisavaldusega jõudis saaja teenusepakkuja serverisse. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud ülesütlemise teatise väljavõte Kliendikeskkonnast (dtl 60) ka seda, et nimetatud teade oleks kostjale (e-posti teel) välja saadetud. Pelgalt ülesütlemisavalduse esitamine ei tõenda, et hageja on kostjale ülesütlemisavalduse edastanud. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kliendikeskkonna kaudu saadetud teadetel on kirjalikult ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teadetega samaväärne jõud ning krediidiandja kasutab õiguslikke tagajärgi toovate teadete edastamiseks lepingu sõlmimisel kostja poolt deklareeritud e-posti aadressi N. B. kuniks kostja ei ole teatanud oma kontaktandmete muutumisest (lepingu üldtingimuste p-d 6.1.1, 6.3, 23.1 ja 23.2). Hageja hinnangul saab kostjale lepingu ülesütlemise teate kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes, kuna kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. 6 20. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja edastas ülesütlemisavalduse kostjale viisil, mis võimaldanuks kostjal selle sisuga õigeaegselt tutvuda. Lepingu ülesütlemise teatele kohaldub TsÜS § 69 lg 3 ning ei piisa ka vaid selle tõendamisest, et kiri saadeti. Sellega vastuolus olev lepingu tüüptingimus on tühine. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15111, p 12). Hageja tugineb laenulepingu tüüptingimustele, mis panevad teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms). TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (

§ 42lg 1) ning on tühine.

1. Hageja väitel saab lepingu ülesütlemise tahteavalduse lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses. Kostja on seisukohal, et laenulepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt. Riigikohus on
2. juuni 2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-53-16 p-s 14 selgitanud, et kohtumenetluses saab lepingu üles öelda juhul, kui täidetud on ka kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17).

§ 416

lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-190-13, p 25). Küll aga peab ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele. Üldjuhul pikeneb lepingu ülesütlemise avalduses määratud ebamõistlik täiendav tähtaeg

§ 114lg 1 kolmanda lause järgi mõistliku täiendava tähtajani.

Ka sellisel juhul on kohaldatav

§ 116

lg 5, st leping lõpeb, kui võlgnik täiendava (mõistliku) tähtaja jooksul kohustusi ei täida (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p-d 9-10). Eeltoodu ei ole aga kohaldatav tarbijakrediidilepingute puhul. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt selge ka täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva osas, siis tuleb kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes määrata uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning lõppemise tähtpäev või tähtaeg. Eeltoodule tuginedes ei piisanud kohtu hinnangul 05.11.2022 ülesütlemisavalduse hagile lisamisest (dtl 60 ja 61). 05.11.2022 teates anti täiendav tähtaeg 15 päeva võlgnevuse tasumiseks ning leping öeldi üles alates 20.11.2022 põhjendusega, et kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Nii võlgnevuse tasumiseks antud täiendav tähtaeg kui ka ülesütlemisavalduses (dtl 61) märgitud lepingu ülesütlemise päev oli hagimaterjalide kättetoimetamiseks ajaks möödunud. Kestvuslepingut võib üles öelda üksnes tulevikku suunatult ning tarbijakrediidilepingu lõppemise kuupäev peab olema üheselt selge. Seega ei vastanud ülesütlemisavaldus selle kättetoimetamise ajal (kostja poolt hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel)

§ 416lg 1 nõuetele.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused, ülesütlemisavaldus on tagajärjetu ning ei toonud kaasa tarbijakrediidilepingu ülesütlemist. Hagimenetluses ei ole hageja uut täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks hageja määranud ega uut ülesütlemisavaldust esitanud. Järelikult ei saa vaidluse all olevat tarbijakrediidilepingut lugeda ülesöelduks. 7

1. Käesolevas asjas on hageja esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et lepingut ei saa lugeda ülesöelduks. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul kostjal olla lepingu ülesütlemisest tulenevat põhivõlga, intressivõlga ega ka võlgnevuse tasumata jätmisest tulenevat viivisevõlga. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 07.02.2022 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1 304,43 eurot, intress 176,76 eurot ning viivis 108,93 eurot.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 65 eurot. Hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt

§ 1132

lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot ning vastavalt

§ 1132

lg 2 p 3 ja

§ 115alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

Kostja leiab, et sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud. 24.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. 25. Hagi kohaselt on kostjale edastatud läbi kliendikeskkonna tasuta meeldetuletuskirjad 06.09.2022, 06.10.2022, 05.11.2022 (dtl 64-66). Tasulised võlateatised (igaüks 5 eurot) enne lepingu ülesütlemist edastati kostjale 12.09.2022, 12.10.2022, 05.11.2022 (dtl 57-59). Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et meeldetuletuskirjad on kostjale kätte toimetatud, ei ole meeldetuletuskirjade saatmise tasunõue põhjendatud. Kohus nõustub seisukohaga, et meeldetuletuskirjade saatmise eest raha nõudmiseks peavad need olema TsÜS-i § 69 mõttes kostjani jõudnud. Hageja ei ole käesolevalt esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et meeldetuletuskirjad oleks kostjale kätte toimetatud. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus ei saa käesolevas vaidluses asuda ka seisukohale, et meeldetuletuskirjad saaks kostjale kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 70 alusel. Hageja esitas kohtule tõenditena meeldetuletuskirjad, kuid ainuüksi kirjade esitamine ei tõenda, millal ja mil viisil on kostjale meeldetuletuskirjad edastatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale oleks kas e-posti teel või läbi kliendikeskkonna meeldetuletuskirju saadetud. Väljavõte kliendikeskkonnast ei tõenda, et meeldetuletuskirjad oleks kostjale välja saadetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude

§ 1132lg 1 alusel sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

26. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ja BB Finance OÜ vahel 07.02.2022 sõlmitud laenulepingut nr xxxx ei saa lugeda ülesöelduks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

§ 1132lg 2 alusel.

1. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
2. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
3. 13.06.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis 8 kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus. Kohus andis kostjale riigi õigusabi kostja poolse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
5. Kohus on käesolevas tsiviilasjas määranud 17.10.2023 kohtumäärusega määranud vandeadvokaadi Aleksei Vassiljev riigi õigusabi tasu suuruseks 290 eurot, millele lisandub käibemaks 58 eurot, kokku 348 eurot. Lisaks on kohus 15.01.2025 kohtumäärusega määranud vandeadvokaadi Aleksei Vassiljevi riigi õigusabi tasu suuruseks 230 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud jäävad hageja kanda ning hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse kostja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 578 eurot. Menetlusosalised peavad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 179 lg 9). 32. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9