Obsah (10)

§ 224§ 76§ 203§ 2§ 2391§ 30§ 33§ 69§ 78§ 239

4-22-3832 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3832 (259022002589) Kohtunik Merit Bo

) § 224 lg 1 alusel 30 trahviühikuga, s.o 120 euro suuruse rahatrahviga Kaebuse esitanud isik E. E. ik XXX; elukoht XXX; X kodanik; töötab X OÜ; e-post xxx Kaitsja Kohtuväline menetleja Martti Kangur, Kangur & Karu Konsultatsioonid OÜ, martti@jur-abi.ee PPA Ida prefektuur Rakvere politseijaoskond Asukoht: F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn, LääneViru maakond RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132 p 3, 134 lg 1, § 155156 maakohus otsustas: Rahuldada E. E.i kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 14.10.2022 otsusele väärteoasjas nr 259022002589, millega E. E.i karistati liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel 30 trahviühikuga, s.o 120 euro suuruse rahatrahviga. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 14.10.2022 otsus väärteoasjas nr 259022002589, millega E. E.i karistati liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel 30 trahviühikuga, s.o 120 euro suuruse rahatrahviga. 1 4-22-3832 Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jätta joobeseisundi tuvastamise kulu summas 14 (neliteist) eurot riigi kanda. Mõista Eesti Vabariigilt E. E.i kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks ja kanda see summa E. E.i kontole nr EExxx. Edasikaebekord Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASAJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 14.10.2022 otsusega karistati E. E.i KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades

§ 224

lg 1 alusel 30 trahviühikuga, s.o rahatrahviga 120 eurot selles, et ta juhtis 11.07.2022 kell 22:05 kehtestatud korras registreerimata mopeedi Yadea (vin: XXX, L1e-B kategooria) juhile keelatud seisundis, kui juhi veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 (0,30+/0,05) mg/g kohta. Samuti ei kandnud ta juhtimise ajal peas kinnirihmatud motokiivrit. Oma tegevusega rikkus E. E.

§ 76

lg 1, § 69 lg 3 ja § 33 lg 4 nõudeid ning pani toime väärteod, mis kvalifitseeriti vastavalt

§ 203, § 224 lg 1 ja § 2391 lg 1 järgi.

2. 01.11.2022 registreeris Harju Maakohus menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse koos lisadega, milles vaidlustatakse kohtuvälise menetleja 14.10.2022 otsust, taotletakse selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse menetluses tekkinud menetluskulu, s.o õigusabikulu riigi kanda jätmist ja kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kaebuses vastustatakse kohtuvälise menetleja järeldust, mille kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, s.o mopeedi. Kaitsja viitab

§ 2

pdes 40 ja 56 toodud definitsioonidele ning asub seisukohale, et menetlusalune isik kasutas liiklemiseks pisimopeedi, sest mopeedi andmesildi kohaselt on selle võimsuseks 0,9 kW ja selle valmistamiskiirus on 25 km/h. Kuna tegemist on pisimopeediga, siis ei saanud ega saa E. E.ile ette heita ka

§ 76

lg 1 nõude rikkumist ja

§ 2391

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, sest registreerimise kohustusega on hõlmatud ainult mootorsõidukid ja haagised ning pisimopeediga sõites peab kiivrit kandma alla 16-aastane sõitja (

§ 30lg 6 ja § 31 lg 3).

Täiendavalt käsitleb kaebaja kaitsja kaebuses kohtuvälise menetleja Transpordiametile edastatud päringut ja päringu vastust, sh e-kirjavahetust ning asub seisukohale, et ka Transpordiameti seisukoht kinnitab, et E. E. kasutas liikumiseks pisimopeedi.

1. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku ja tegi 28.11.2022 määruse, millega võttis kaebuse menetlusse ja määras selle lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus, et kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi kuni 05.12.
2. 2
3. 4-22-3832 01.12.2022 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha, milles taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja hinnangul tuleb arutataval juhul juhinduda mopeedi tüübikinnitusest. Sõidukile on väljastatud tüübikinnitus, mida on näha sõidukile paigaldatud andmesildilt e13*168/2013*
4. Vastavalt 18.03.2002 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 202/24/EÜ Lisale III kantakse tüübikinnitustunnistusele ka sõiduki kategooria. Sõidukile paigaldatud andmesildile on märgitud sõiduki kategooriaks L1e-B. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL) nr 168/2013 artikkel 4 lõike 2 punkt ii kohaselt on L1e-B kategooria sõidukid kaherattalised mopeedid. Väärteoasjas tunnistajana ütlusi andnu märkis, et mopeed liikus selle märkamise hetkel vastu ja liikus sõidukiirusega 41 km/h. Tuginedes eeltoodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud väärteoasjas olev sõiduk ei mahu

§ 2p 56 kirjeldatud pisimopeedi definitsiooni alla ja tegemist on mootorsõidukiga.

Kohtuväline menetleja möönab, et selguse huvides oleks võinud liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikud sõidukiiruse fikseerida kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 9 kohaselt on mopeedi suurim lubatud kiirus 45 km/h. Kuna piirkiiruse ületamist menetlusalusele isikule ette ei heideta, siis kiiruse fikseerimata jätmist ei saa liiklusjärelevalvet teostanud ametnikele süüks panna.

1. 05.12.2022 edastas kaebaja kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märgib, et õigusabiteenuse osutamiseks kulus kaitsjal 6 h ja 45 minutit, millest 2 h ja 15 minutit kulus kliendiga nõupidamisele, asjaoludega ja väärteotoimikuga tutvumisele; kirjavahetusele Transpordiametiga, sh selgitustaotluste koostamisele, edastamisele ja vastustega tutvumisele kulu 1 h, kaebuse koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 3 tundi ja 30 minutit. Õigusabiteenuse tunnihinnaks on 100 eurot/h ja sellele ei lisandu käibemaks. Kaitsja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 675 eurot, s.o 6,75 tundi x 100 eurot/h ja selle kulu riigi kanda jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteotoimiku ja kohtuvälise menetleja vastusega, asub alljärgnevale seisukohale.
3. Analüüsides kohtu käsutuses olevad tõendeid, asub kohus seisukohale, et arutataval juhul on tõendamist leidnud, et E. E. juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 11.07.2022 kella 22.09 ajal Rakvere linnas, Tammiku tn x juures mopeedi Yadea, ta ei kandnud peas kinnirihmatud motokiivrit, oli tarvitanud alkoholi ning seejuures oli mopeed registreerimata.
4. Taolist järelduse tegemisel tugineb kohus tunnistaja M.-W. M. ütlustele, kes avaldas ülekuulamisel, et oli 11.07.2022 R. K.ga (K.) patrullvahetuses, kui kella 22.05 paiku Rakvere linnas liikusjärelevalvet teostades märkasid nad Tammiku tn x juures suunaga Tammiku tn x liikumas valget värvi mopeedi, mille juht ei kandnud kiivrit. Mopeed liikus neile selle märkamise hetkel vastu ja liikus sõidukiirusega 41 km/h. Paariline pööras politseisõiduki mopeedi möödumisel ringi ja andis sellele peatumismärguande. Mopeed peatus Tammiku tn x juures. Sellel puudus registreerimisnumber. Nad väljusid autost, läksid sõiduki juurde, R. tutvustas ennast ja palus sõiduki juhil esitada isikut tõendav dokument. Sõiduki juht isikut tõendavat dokumenti ei esitanud, vaid selgitas, et saab öelda oma isikukoodi. Küsimusele, mis sorti sõidukiga on tegemist, vastas juht, et 3 4-22-3832 tegemist on väikese elektrimootoriga sõidukiga, mis on justkui jalgratas. Isikukoodi alusel tuvastas Rene, et sõiduki juhiks on E. E. (isikukood xxx). Ühtlasi oli temaga vesteldes tunda alkoholilõhna. Tunnistaja kontrollis E. E.i alkoholijoovet indikaatorvahendiga passiivsel režiimil ja selle tulem tuvastas juhi väljahingatavas õhus alkoholi. Seejärel palus tunnistaja E. E.il puhuda uuesti indikaatorvahendisse, aktiivset režiimi kasutades koos huulikuga. Sellest E. E. keeldus. Nad selgitasid, et indikaatorvahendisse või tõendusliku alkomeetrisse puhumiseset keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove haiglas vereproovi ekspertiisiga. E. E. nõustus vereproovi haiglas andmisega. Nad kutsusid kohale ka teise ekipaaži, kelle üks liikmetest uuris E. E.ilt, kas ta on nõus, et tema sõiduk toimetatakse tema koju. Isik nõustus sellega ja teise ekipaaži liige lükkas sõiduki käekõrval Tammiku tn x garaaži. Sõidukiks osutus Yadea C-Umi, mis oli registreerimata. R. fotografeeris sõidukit ja selle andmesilti. Sõiduki andmesildil oli VIN-kood (XXX) ning kategooria. Sõiduki kategooriaks oli L1e-B, mille puhul on tegemist kaherattalise mopeediga, mille registreerimine on Transpordiameti andmetel kohustuslik. Kõige lõpuks suunduti Rakvere haigla EMOsse, kus E. E.ilt võeti joobeseisundi tuvastamiseks vereproov.
5. Tunnistaja ütlusi kinnitab isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 11.07.2022 kell 22.09 teostati Rakveres, Tammiku x juures isikusamasuse tuvastamist. Menetlustoimingule allutatud isikuks osutus E. E.. Antud toimingu eesmärgiks oli korrarikkumise kõrvaldamine, sest alkoholijoobe tunnustega isik juhtis pisimopeedi. Samuti on menetluses koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 11.07.2022 kell 22.12 allutati E. E. Rakvere linnas Tammiku tn x juures alkoholi tarvitamise kontrollile indikaatorvahendiga. Kontrolli teostati passiivsel mõõterežiimil ja see andis alkoholi tarvitamisele positiivse tulemi. Lisaks fikseeriti E. E.il silmade punetus ja silmapupillide väiksus, kerged koordinatsioonihäired, taaruv kõnnak, suust tulev alkoholilõhn ja omamehelik ning üleolev käitumine.
6. Nagu tunnistaja avaldas, toimetati E. E. joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi andmiseks Rakvere haigla EMOsse. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja selle vastuse kohaselt võeti E. E.ilt 11.07.2022 kell 23.07 Rakvere Haigla EMOs vereproov etanoolisisalduse tuvastamiseks. Uuringuakti vastuse nr 872T kohaselt oli uuringumaterjalis etanoolisisaldus 0,30 +/-0,05 mg/g kohta.
7. Mis puudutab E. E.i selgitusi, siis avaldas ta, et täpset kuupäeva mäletamata, kuid see võis olla juuni kuus, pidas teda Tammiku tänaval kinni politsei. Sel ajal juhtis ta talle kuuluvat kergliikurit Yadea. Teda pandi puhuma, kuid selle tulemusega ta ei nõustunud. Ta oli nõus politseiga kaasa minema, et anda verd joobe tuvastamiseks. Ta ei olnud alkoholi tarvitanud ja oli kaine. Seetõttu ta ei nõustunud, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Järgnevalt selgitas E. E., et ta ei kandnud sõiduki juhtimisel kiivrit, kuna temale teadaolevalt on tegemist kergliikuriga, millega sõites puudub kiivri kandmise kohustust. Samuti avaldas ta, et kergliikuri soetas ta endale 5 aastat tagasi, et sõita sellega ilma kiivrita mööda kergliiklusteid. Sellest teadmisest on ta senini juhindunud, ta on pöördunud ka Transpordiameti poole, küsinud nende seisukohta registreerimise kohustuse kohta ja sealt sai ta vastuse, et antud sõidukit ei pea registreerima.
8. Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et E. E. juhtis 11.07.2022 kella 22.09 Rakvere linnas Tammiku tn x juures mopeedi Yadea, ei kandnud kiivrit ja mopeed oli registreerimata. Samuti oli E. E. tarvitanud alkoholi. E. E. väide, mille kohaselt oli ta 4 4-22-3832 kaine ja polnud alkoholi tarvitanud, on ekspertiisiga ümber lükatud. Ühtlasi toob ekspertiisi vastus õiguslikult kaasa selle, et kohus hindab E.i ütlused osaliselt, s.o osas, milles ta eitas alkoholi tarvitamist, ebausaldusväärseks ja need ütlused jäävad selles osas ebausaldusväärsena kõrvale.
9. Andes eeltoodule juriidilise hinnangu, sh kujundades seisukoha selle kohta, kas E. E. rikkus väärteoprotokollis nimetatud norme ja pani toime talle etteheidetavad väärteod, siis ses osas on põhjust märkida järgmist.
10. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus E. E.

§ 76

lg 1, § 69 lg 3 ja § 33 lg 4 nõudeid.

§ 33

lg 4 kohustab juhti mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel kandma kinnirihmatud motokiivrit.

§ 69

lg 3 näeb ette, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 76

lg 1

1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. 15. Analüüsides osutatud õigusnormide sisu, siis nii

§ 69

lg 3 kui ka § 76 lg 1 peavad silmas mootorsõidukit.

§ 2

p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, ja selliselt on seda kajastatud ka väärteoprotokollis, et E. E. juhtis mopeedi. E. E. kaitsja on selle seisukoha vastustanud, märkides, et E. E. juhtis pisimopeedi

§ 2

p 56 mõttes.

§ 2

p 56 kohaselt on pisimopeed vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis.

§ 2

p 42 kohaselt on mopeed kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolmeja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit. 16. Sõiduvahendit, mida E. E. juhtis, on menetluse käigus fotografeeritud ja fotod on väärteotoimikus. Fotodelt nähtub, et tegemist on valget värvi sõiduvahendiga Yadea, mille andmesildil on järgnev teave: tootja nimetus Yadea Technology Group Co LTD, L1e-B, e13*168/2013*00434, VIN-kood XXX ja 0,9 kW, 25 km/h, max 221 kg. Analüüsides osutatud andmeid, siis järeldub neist, et E. E.i juhitud sõiduk vastab pisimopeedi tunnustele

§ 2

p 56 mõttes: tegemist on kaherattalise istekohaga sõidukiga, selle võimsus ei ületa 1 kilovatti ja selle valmistajakiirus ei ületa 25 km/h. Seega jagab kohus kaebuse seisukohta, et E. E. juhtis pisimopeedi

§ 2p 56 tähenduses.

Samalaadse vastuse on menetluses andnud Transpordiamet, kui on kaebaja päringu vastuseks teavitanud, et tegemist on Eestis registreerimisele mittekuuluva pisimopeediga. Mis puudutab asjaolu, et kohtuväline menetleja lisas väärteotoimikusse Transpordiameti teiselaadse sisuga vastuse, siis sellega seotult märgib kohus, et ei pea võimalikuks ega asjakohaseks arvestada Transpordiameti vastusega, mille Transpordiamet edastas kohtuvälisele menetlejale. Nimelt nähtub, et kohtuvälise menetleja päringus Transpordiametile ei kajastatud kogu sõiduvahendi Yadea andmesildil toodud 5 4-22-3832 andmestikku – päringus puudus andmestiku viimane rida: 0,9 kW 25 km/h, max 221 kg. Seega vastas Transpordiamet kohtuvälisele menetlejale puuduliku teabe alusel, so eksituses olles ja see eksitus tõi kaasa ebaõige selgituse andmise. Kõnealust minetust on Transpordiamet kirjeldanud ka kaebajaga peetud e-kirjavahetuses. 17. Mis puudutab kohtuvälise menetleja käsitlust, et arutataval juhul tuleks lähtuda sõiduki tüübikinnitusest - L1e-B – siis sellega seotult peatub kohus kahel momendil. Esiteks, seadusandja ei ole ette näinud, et sõiduvahendi klassifitseerimisel mootorsõiduki, mopeedi või pisimopeedina oleks võimalik tugineda tüübikinnitusele. Seadusandaja on sõiduvahendi klassifitseerimise alusena ette näinud tehnilistest näitajatest juhindumise. Paslik on ka meenutada, et tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnistab, et mootorsõiduki osa või selle haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele; vahetatava pukseeritava seadeldise tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 nõuetele; pisimopeedi tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuetele; ja sõidumeerik, selle osa või sõidumeeriku kaart vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 nõuetele (

§ 78lg 1 3).

Teiseks, mis puudutab kohtuvälise menetleja viidet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 168/2013, siis on õige, et art 4 lg 2 p

1. a)
2. ii)kohaselt kuuluvad alamkategooriasse L1e-B kaherattalised mopeedid, ent kohtuväline menetleja jätab tähelepanuta, et määruse lisa I alamkategooriasse L1e-B „kaherattalised mopeedid“ kuuluvad mis tahes muud L1e-kategooria sõidukid, mida ei saa kriteeriumide 9-12 tõttu klassifitseerida L1e-A kategooria sõidukina. Kategooria L1e-A „mootoriga jalgrattad“ klassifitseerimiskriteeriumid on: pedaalidega jalgrattad, mis on varustatud täiendava jõuallikaga, mille peamine eesmärk on aidata väntamist ning täiendav jõuallikas peatub täielikult, kui sõiduk saavutab kiiruse ≤ 25 km/h ja maksimaalne püsinimivõimsus või kasulik võimsus on ≤ 1 000 W ja kolme- või neljarattalisi mootoriga jalgrattaid, mis vastavad täiendavatele alamkategooriate klassifitseerimise kriteeriumidele 911, liigitatakse kaherattaliste L1e-A-kategooria sõidukitega tehniliselt samaväärseteks. Seega ei ole õiguslikku alust, mis näeks ette, et ainuüksi tüübikinnitus - antud juhul L1e-B – välistaks sõiduvahendi käsitlemise pisimopeedina. Nimetatud lähenemist on selgitanud ka seadusandaja, avaldades, et kategooriasse L1e-B liigituvad ka kaherattalised mopeedid, mida ei saa nende tingimuste tõttu L1e-A kategooriasse liigitada, näiteks võimsus või valmistajakiirus on suuremad või puuduvad pedaalid (vt liiklusseaduse muutmise seadus 191 SE algataja seletuskirja

2 punkti 14 selgitus).

1. Kohtuväline menetleja on peatunud sellelgi, et tunnistaja ütluste kohaselt liikus E. E.i juhitud sõiduvahend politseiautole vastu kiirusega 41 km/h. Mh sellele väitele tuginedes välistas kohtuväline menetleja võimaluse, et sõiduvahend võiks olla pisimopeed. Vastuseks sellele märgib kohus, et välistamata tunnistaja esitatud väite õigsust, on seadusandaja liikluskiiruse mõõtmisele kehtestanud kindlad protseduurireeglid. Arutataval juhul ei fikseeritud E. E.i juhitud sõiduvahendi liikumiskiiruse mõõtmist ja selle tulemit taasesitataval ning kontrollitaval viisil. Õiguslikult tähendab see, et väide sõiduki liikumisele kiirusega 41 km/h osutub paljasõnaliseks, seda olukorda ei ole võimalik enam taastada ega kõrvaldada, ja kohus ei saa tugineda ega tugine otsustuse tegemisel paljasõnalistele väidetele. Seega jätab kohus tunnistaja ja kohtuvälise menetleja väite sõiduvahendi liikumisele kiirusega 41 km/h tähelepanuta. 6 4-22-3832
2. Kohtuväline menetleja on väärteotoimikusse lisanud ka internetist teostatud väljatrükid, mis peaksid kinnitama, et E. E.i juhitud sõiduvahend polnud pisimopeed. Analüüsides kõnealused väljatrükke, siis kohtu jaoks ei ole arusaadav, milliste menetlustes tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt jõudis menetleja järelduseni, et E. E.i juhitud sõiduvahendi näol oli tegemist sõidukiga Yadea C-Umi (1,2 kW ja kiirus 25 ning 45 km/h). Uurides sõiduvahendist tehtud fotosid ja muid dokumente, siis puudub teave, et sõiduvahend, millega E. E. sõitis, oli Yadea C-Umi. Isegi siis, kui eeldada, et tegemist on sõidukiga Yadea C-Umi, ei lükka internetiväljatrükid ümber fakti, et sõiduvahendi andmesildil on sõiduvahendi võimsuseks märgitud 0,9 kW, selle valmistajakiirus ei ületa 25 km/h, mis teeb sõiduvahendist pisimopeedi.
3. Arvestades kõike eelnevat, siis tuleb kaebaja ja tema kaitsjaga nõustuvalt asuda seisukohale, et E. E.ile ei saa õiguslikult ette heita väärteoprotokollis nimetatud rikkumisi, sest ta juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas pisimopeedi. Pisimopeed ei ole hõlmatud mootorsõiduki mõistega. Seetõttu ei saa E. E.ile ette heita

§ 33

lg 4, § 69 lg 3 ja § 76 lg 1 rikkumisi ning välistatud on tema vastutus ka vastavalt

§ 2391, § 224 lg 1 ja § 203 järgi.

Seega tuleb kaebaja kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS 29 lg 1 p 1 alusel. 21. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada E. E.ile 675 eurot, mille süüdistatav maksis maakohtu menetluses õigusteenuse eest. Analüüsides spetsifikatsioonist nähtuvaid toiminguid ja neile kulunud aega, siis loeb kohus põhjendatuks kuluks kliendiga nõupidamisele, asjaoludega ja väärteotoimikuga tutvumisele kulunud aja, s.o 2 h ja 15 minutit. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik olnud Transpordiametile päringute esitamine. Tutvudes esitatud päringute ja päringu vastustega, ei pea kohus aga põhjendatuks sellele kulunud aega. Tegemist on lühikese ja lihtsasisuga päringuga, sellele saadud vastus on üherealine ning ka edasine e-kirjavahetus piirdub vaid vastuse täpsustamisega. Seega hindab kohus kirjavahetuse ja selle vastustega tutvumise kogukuluks 30 minutit. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebuse koostamisele ja edastamisele kulunud ajakulu (3 h ja 30 minutit). Kaebuses on peaasjalikult refereeritud seaduse sätteid ja selles on selgitatud Transpordiameti seisukohti. Keerulisi õigusküsimusi, mis oleks eeldanud arvestatavat ajakulu siin ei ole ja kaasuse olemusest tulenevalt ei saagi siin tõusetuda keerulisi õigusküsimusi. Seetõttu hindab kohus kaebuse koostamise mõistlikuks kuluks 1 h. Seega on vajalikuks ja mõistlikus õigusteenuse ajakuluks kokku 3 h ja 45 minutit. Taotletud tunnihinda - 100 eurot/h – peab kohus mõistlikuks. Seega on mõistlikuks valitud kaitsja tasuks 375 eurot. Kuna kohus rahuldab E. E.i kaitsja kaebuse, tuleb see kulu VTMS § 23, § 38 lg 1 ja § 183 lg 1 alusel riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja mõsta. (allkirjastatud digitaalselt) 7