) § 126 lg-st 2, kohus määras:
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal 4-25-2298 algatusel. Kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma. 8. A. A.le edastati ka kohtukutse, mille ta on kätte saanud, kus on ühtlasi täiendavalt selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed. Nii on talle selgitatud, et menetlusalune isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal kohtusse ning et istungile mõjuva põhjuseta mitteilmumisel jätab kohus
9.
lg 2 näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt sama seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. 10. A. A. on edastanud kohtule e-kirja, milles väljendab pahameelt, et kohus on määranud kohtuistungi aja temale sobimatul ajal ja etteteatamise aeg oli liialt lühike, mistõttu ei ole A. A.l võimalik oma elu märkimisväärselt ümber korraldada selleks, et istungil osaleda. A. A. esitab seejärel võimalikud ajad, mis oleksid talle sobivad kohtuistungiks. 11.
lg 1 näeb ette, et maakohtunik võib lükata kaebuse arutamise edasi kohtumenetluse poole põhjendatud taotluse alusel. Käesolevalt ei ole A. A. esitanud kohtule põhjendatud ja motiveeritud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. A. A. ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tal esinevad mõjuvad põhjused kohtu poolt määratud kohtuistungi ajaks mitte ilmumiseks. A. A. kohtule edastatud e-kirjast ei ole võimalik ühtegi reaalset mõjuvat põhjust, mis
Nii sätestab
lg 2, et ilmumata jäämise mõjuvad on põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena (p 1); kutse kättesaamise hilinemine (p 2); muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks (p 3). Ühtegi seesugust põhjendust ega ka tõendit A. A. kohtule edastanud ei ole. A. A. ei ole esitanud kohtule
Pelgalt ebamugavustunne võimaliku kohtuistungi toimumise osas ei ole mõjuvaks põhjuseks
mõttes.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Eelöeldu tähendab, et maakohus peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades
§-s 133 loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale eeldab
p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks 4-25-2298 tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt
§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Lisaks sätestab
lg 2 sedagi, et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Ja praegusel juhul kohus kohustaski A. A. tulenevalt uurimispõhimõttest kohtuistungist osa võtma, sest nii saab A. A. anda ka kohtuistungil omapoolseid ütlusi väidetava rikkumise asjaolude kohta ja selgitusi ning vajadusel peab kohus kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Ja nagu kohus ka eelnevalt selgitas, siis kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma. Kokkuvõttes,
lg 1 alusel määrab väärteomenetluses esitatud kaebuse kohtulikust arutamisest osavõtu kohustuslikkuse kohus ning praegusel juhul kohustaski kohus A. A. kohtuistungist osa võtma ning kaebust ei ole võimalik arutada ilma kaebuse esitaja osavõtuta. 13.
lg 2 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt
§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kuivõrd kaebuse esitaja A. A. ei ilmunud 14. augustil 2025 toimunud kohtuistungile, kuigi kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ega esitanud selle selgituseks mõjuvaid põhjuseid, siis tulenevalt
A. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,008066 läbi vaatamata. A. A. taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks jätab kohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.